) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on korduvalt toonitanud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (nt lahendid nr 3-2-1-3-07, nr 3-2-1-159-12). Asjas esitatud ja uuritud tõendid kinnitavad, et JK (hageja) on sündinud xx.xx.xxxx JV (ema) ja LK (isa) lapsena (tl 6). Hageja vanemad elavad eraldi ning hageja elab ema juures. Kostja ei ole maksnud hageja ema pangakontole alates 01.10.2016 hageja ülal-pidamiseks iga kuu elatist, st pole andnud hagejale ülalpidamist. Nimetatud asjaolusid ei ole pooled ka vaidlustanud. Eeltuvastatu tähendab, et hageja on kostja alaealine laps, kellele kostja on kohustatud andma ülalpidamist. Hageja omakorda on õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Kostja ei ole alates 01.10.2016 andnud hagejale ülalpidamist. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates 01.10.2016. Kuna kostja alates 01.10.2016 vabatahtlikult hagejale ülalpidamist andnud ei ole ning ka kostja poolt kohtumenetluses avaldatud seisukohtadest nähtub, et kostja ei kavatsegi vabatahtlikult hagejale miinimummääras elatist anda, on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist nõudma kohtu kaudu. Hageja nõudeõigust ei välista ka asjaolu, et JV ja kostja sõlmisid suulise kokkuleppe elatise nõude tasaarvestamiseks, kuna nende teine ühine laps (täisealine, õppiv) jäi pärast abielu lahutamist (aprillis xxxx) elama kostja juurde ja tema ülalpidamisele, samuti ka asjaolu, et kostja kinkis hageja seaduslikule esindajale kostjale kuuluva osa nende kaasomandis olevast kinnisasjast (tl 2, 111-112). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-78-13 selgitanud, et
lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad kui last ülal pidama kohustatud isikud leppida omavahel kokku mh selles, et üks või kumbki vanem ei esita teise vanema vastu lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõuet. Seejuures võib sellise kokkuleppe põhjuseks olla mh asjaolu, et kummagi vanema juures elab laps, või see, et üks vanem jätab teisele vanemale ühisvara jagamise käigus rohkem vara või soodustab muul viisil teist vanemat ega nõua selle hüvitamist, kuid soovib vastutasuks, et teine vanem ei nõua temalt lapse ülalpidamiseks elatist. Sellise kokkuleppega reguleerivad vanemad kui lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikud omavahelisi suhteid. Samas vanemate kokkulepe ei välista ega piira
Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul. 3. Kostja vastuväite kohaselt (tl 21, 60, 111-115) ei ole ta hageja ülalpidamiseks hageja emale raha maksnud, kuna tema ülalpidamisel on kostja ja JV ühine täiskasvanud poeg, kes õpib ja vajab ülalpidamist. Perekonnaseadus näeb ette vanema kohustuse pidada ülal alaealist last erinevate tingimustega võrreldes kohustusega pidada ülal täisealist last (nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et alaealise lapse ülalpidamise kohustus tekib vanemal
p 1 järgi igal juhul, st alaealine laps on perekonnaseaduse mõtte järgi abivajav isik, kellel on õigus saada ülalpidamist. Täisealiseks saanud lapse puhul tekib vanemal
p 2 või p 3 järgi ülalpidamiskohustus aga üksnes juhul, kui on täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. Kui seaduses sätestatud kõik tingimused on täidetud, saab nõude ülalpidamise saamiseks esitada täisealine laps ise ja seda kohustatud vanema vastu. See tähendab, Tsiviilasi nr 2-16-10847 et täisealiseks saanud laps otsustab ise, kas ta esitab täisealiseks saamisel elatisenõude vanema vastu või mitte. 2
Eelmärgitu tähendab, et kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, siis tekib sel isikul endal õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures ei kohaldu täisealise isiku elatisenõudele mitte
Seega pole kostja kohustatud oma täisealist õppivat last üksinda üleval pidama. Samasugune ülalpidamiskohustus on ka täisealise õppiva lapse teisel vanemal. Teisalt aga pole kostjal ka õigust iseseisvalt st üksinda otsustada, et tema täidab ülalpidamiskohustust täiskasvanud lapse ees ja jätab seetõttu alaealisele lapsele elatise andmata. Seetõttu pelgalt asjaolu, et kostja ülalpidamisel on hageja täisealine õppiv vend (JV ja kostja täisealine poeg), ei vabasta kostjat oma alaealise poja ülalpidamiskohustusest (hagejale elatise maksmise kohustusest). Kostja on kohustatud oma alaealisele pojale (hagejale) ülalpidamist andma (elatist maksma). 4.
kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on alates 1.jaanuarist 2016 kuutasu alammääraks 430 eurot ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt alates 01.jaanuarist 2017.a 470 eurot kuus (RT I, 22.12.2015, 51). Eeltoodut arvestades oli elatise minimaalmäär alates 01.01.2016 - 215 eurot kuus ja on alates 01.01.2017 - 235 eurot kuus. Hageja nõuabki kostjalt elatist üksnes seaduses sätestatud minimaalmääras. Sellest tulenevalt ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi põhjendama ega ka tõendama. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta on nõus maksma hagejale elatist 50%, kuna teine laps elab tema juures (tl 60). Sisuliselt sama on kostja avaldanud ka oma 26.10.2016 vastuväites (tl 115). Kostja ei ole väitnud, et ta oma majanduslikust olukorrast tulenevalt ei suuda hagejale miinimummääras elatist maksta. Kostja suutlikkust maksta hagejale miinimummääras elatist tõendab ka kostja palgatõend, mille kohaselt on kostjale makstud töötasu perioodil juuli – september 2016 kokku 6302,49 eurot, so keskmiselt 2100.83 eurot kuus (tl 109). Eeltuvastatu annab tunnistust, et kostja majanduslik seisund vaidluse lahendamise ajal võimaldab tal kõiki asjaolusid arvestades maksta hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud minimaalmääras. 4.1. Kostja on märkinud, et hageja viibib ca kaks korda kuus nädalavahetustel kostja juures ja on tema ülalpidamisel, samuti on kostja kandnud hageja sidekulusid telefoniarvete tasumise näol. Nimetatud asjaolusid ei ole hageja ka vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolud ei ole aluseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla miinummäära. Vastavalt Riigikohtu selgitustele on võimalik juhul, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast arvestada, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Vanemate varalise seisundi võrdsuse korral ei ole õige mõista lahus elavalt vanemalt välja poolt lapsega koos elava vanema näidatud lapsele tehtavatest kuludest, kui laps viibib märkimisväärse osa ajast ka lahus elava vanema juures ja vanem kannab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest (vt lahend 3-2-1-66-08). Kohus on seisukohal, et hageja viibimist ca kaks korda kuus nädalavahetustel kostja juures ei saa pidada märkimisväärseks (oluliseks) ajaks ega sel ajal kostja poolt hagejale tehtavaid kulutusi märkimisväärseteks (arvestades kostja juures viibimise lühikest aega) võrreldes lapse ülalpidamiskuludega ühes kuus. Pealegi on vaidlustamata asjaolude kohaselt lapse ema palk 800 eurot kuus, kostja palk aga palgatõendi kohaselt keskmiselt 2100,83 eurot kuus. Seega võibki kostja panus hageja ülapidamisse olla suurem kui lapse emal. Tsiviilasi nr 2-16-10847 Telia Eesti AS poolt kostjale esitatud arvetelt nähtub, et perioodil juuni 2016 – september 2016 on telefoninumbri x x K kasutustasu 2.94 eurot kuus (tl 84-90). Nimetatud kulu ei ole kostja 3
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on palunud välja mõista elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuus ja seda alates 01.10.2016 Hageja on õigustatud soovima elatise väljamõistmist tema poolt taotletud viisil. Puuduvad asjaolud, mis välistaksid elatise väljamõistmise hageja poolt taotletud viisil, st sõltuvana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, mis otsuse tegemise ajal on 235 eurot, alates 01.10.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.