2-16-10604/21

2-16-10604 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 30.detsembril 2016.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-16-10604 JR hagi JR vastu elatise nõudes ja MR hagi JR vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja 1: JR, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxesindajad xx xxxxx Hageja 1 volitatud esindaja MR, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxx Hageja 2: MR, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxx Hageja 2 seaduslik esindaja MR, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxx Kostja: JR, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xxxxx xxxxxxx Kostja lepinguline esindaja Krista Paal, e-post: x Tsiviilasi Hagihind 3248,90 eurot Kohtuistungi aeg 12.12.2016 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Välja mõista JR JR ülalpidamiseks elatis igakuiselt 215 eurot alates 01.01.2017 kuni hariduse omandamiseni xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid mitte kauemaks kui JR 21-aastaseks saamiseni.
3. Välja mõista JR MR ülalpidamiseks elatis igakuiselt 235 eurot alates 01.01.2017, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni M R täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
4. Elatis kanda MR pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Pank. MENETLUSKULUD Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-10604 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades 2-16-10604 apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Pärnu Maakohtu 15.12.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-35524 kinnitas kohus kompromissi, mille alusel kohustus kostja JR tasuma kummalegi hagejale 2175 Eesti krooni kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja tasus elatist algselt vastavalt kohtumäärusega kinnitatud kompromissile, seejärel aga vabatahtlikult seadusega sätestatud määras. Kuna käesolevaks ajaks on suurenenud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, siis nõuab MR elatise suurendamist 250 euroni kuus. JR on küll täisealine, kuid jätkab õpinguid xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mistõttu arvestades tema igakuiseid kulutusi arvestuslikult 500 eurot kuus, nõuab hageja kostjalt 250 euro elatist. Lisaks nõuavad hagejad kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Eelistungil on hagejad loobunud viivise nõudest. Samuti on hagejad vähendanud oma nõudeid elatise suuruse osas, nõudes elatist seaduses sätestatud määras. Hageja on nõustunud ka, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada juba kostja poolt tasutud summadega. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. 15.12.2009 kohtumäärusest ei tulene, et hagejatele makstav elatise summa suurus tõuseb automaatselt igal aastal vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Kostja on maksnud elatist hagejatele, sh MR kuni 31.01.2016 märgatavalt suuremas summas kui seda kompromissis kokku lepiti. Kostja on lisaks maksnud MR xxxxxxxxxx reisi makseid ja kindlustusmakseid. Samasisulist makset kannab hagejate esindaja JR eest. JR on täisealine, kes jätkab õpinguid ning kostja tunnistab, et täisõppevormis õppides ei saa ta koolikohustuse täitmisega endale täiendavat elatist teenida. Samas leiab kostja, et puudub alus elatise suurendamiseks ning on nõus elatist maksma J 138,01 eurot. Hageja ei ole esitanud kohtule maksedokumente või tõendeid, põhjendamaks või põhistamaks oma nõudeid. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas saavad olla osaliselt riiklikul ülalpidamisel (xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tagatakse 32 euro eest kuus õpilaskodus õppurile tuba ja riigi poolt tasuta hommiku- ja õhtusöök) hagejal kulud 500 eurot kuus. Lisaks võimaldatakse kutseõppeasutuses õppivale õpilasele tasuta bussisõit koju ja tagasi 4 korral kuus, samuti koju ja kooli tasuta tagasisõit, kui tegemist on riiklike pühadega. Hagejal on õigus taotleda koolilt eritoetust kuni 60 eurot olukorras, kus õpilane on majanduslikult raskes olukorras või tema perel ei ole võimalust teda toetada. Seda hageja ei ole taotlenud. Hageja esindaja sissetulek perioodil detsember 2015 kuni september 2016 on olnud summas 3719,80 eurot, s.o. kuus keskmiselt 372 eurot, mis ei võimalda kostjal elatist nõutud ulatuses tasuda. Kostja arvestuste kohaselt on JR vajalikud igakuised kulutused ülepaisutatud ning kostja arvestuste kohaselt on põhjendatud J igakuised kulutused 232 eurot. MR nõude osas leiab kostja, et põhjendatud on nõue seaduses sätestatud määras minimaalmääras. Elatise suurendamisel peab hageja tooma ära asjaolud, mis on võrreldes eelmise kohtulahendiga muutunud ja missugused uued asjaolud, kulud tingivad elatise suurendamise vajaduse ja nõude. 2 2-16-10604 Antud juhul hageja ei ole seda hagiavalduses välja toonud. Kostja viitab Riigikohtu lahenditele 32-1-124-15 ja 3-2-1-119-15 ja leiab, et kui hageja soovib elatist miinimummäärast suuremas summas, peab ta oma kulutusi täies ulatuses tõendama. Eelistungil on kostja nõustunud tasuma JR elatist 200 eurot kuus. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
6. Pärnu Maakohtu 15.12.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-35524 kinnitas kohus kompromissi, mille alusel kohustus kostja JR tasuma kummalegi hagejale 2175 Eesti krooni kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016 on 215 eurot ja 235 eurot alates 01.01.
7. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuab hageja kostjalt elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras ning kostja on sellega nõustunud. Seega on MR nõue elatise suurendamise osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8. Vastavalt xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 20.06.2016 tõendile nr 601 õpib JR koolis täiskoormusega koolipõhises õppes xxxx erialal II kursusel (tl 11), olles seega isikuks, kes on õigustatud saama elatist. Kostja ei ole hageja vajadust ülalpidamist saada, samuti hageja sissetuleku puudumist, ka vaidlustanud. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Täisealisele ei laiene PKS § 101 lg-st 1 tulenev kohustus maksta igakuist elatist mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohtu lahendist 3-2-1-119-15 tulenevalt sõltub ülalpidamise ulatus täisealise puhul abivajaduse ulatusest. Seega on vaja hinnata eraldi täisealise vajadusi. Hageja hinnangul on tema igakuised hädavajalikud kulutused 500 eurot. Vaidlust ei ole hageja igakuiste vajalike kulutuste osas, mis hagejal tuleb kanda seoses sidekuluga 5 eurot, hügieenitarvetega 30 eurot ning riiete ja jalatsitega kokku summas 50 eurot. Kostja on leidnud, et hageja näidatud kulutused eluasemekuludele on ülepaisutatud, kuid arvestades makseid xxxxxxxx xx xxxx (tl 97), Eesti Energia AS-le (tl 98), laenulepingu täitmist, mis võetud korteri soetamiseks (tl 99), maksed Starman AS-le (tl 100), mis on jagatud perekonnaliikmete arvuga, ei ole kohtu arvates eluasemekulu 60 eurot kuus ülemäära suur. Lisaks tuleb osaliselt eluasemekulude hulka arvestada hageja ühiselamukulud 32 eurot (tl 96). Vastavalt 23.09.2015 kinnitatud xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õpilaste sõidukulude hüvitamise ja maksmise korrale (p 2.1-2.5) on ette nähtud õpilastele edasi-tagasi sõidu hüvitamise võimalus. Seega leiab kohus nagu ka kostja, et hageja transpordikulutused on ülepaisutatud ning põhjendatud on kulutustele arvestada kuus keskmiselt 20 eurot. Samuti peab kohus ülepaisutatuks kulutusi koolikohustuse täitmiseks summas 55 eurot ning kulutusi tervishoiule igakuuliselt 20 eurot. Hageja ei ole esitanud vastavate kuluartiklite kohta ka tõendeid ning usutav on kostja seisukoht, et põhjendatud kulu on koolikohustuse kulutus mitte rohkem kui 30 eurot ja kulu tervishoiule 10 eurot. Muud vältimatud püsikulutused summas 240 eurot hõlmavad hagiavalduse kohaselt kulutusi toidule, taskurahale ja 3 2-16-10604 koolivälisele tegevusele. Täiendavalt on hageja lisanud viimatinimetatud kulutuste hulka ka tõendi prillide soetamise kulu kohta summas 178,74 eurot (1.kd tl 102; 2.kd tl 13), spordihalli kuupileti 30 eurot (
9. kd tl 10), tervisetõendi soetamise kulu 20,68 eurot (2.tl 14) ning vaidlust ei ole selles, et iganädalane taskuraha on 15 eurot. Kostja on küll viidanud JR võimalusele taotleda koolilt eritoetust seoses majanduslikult raske olukorraga, kuid kohtule on teadmata, kas JR oleks seda võimalik reaalselt saada olukorras, kus tema mõlemad vanemad on töövõimelised ja töötavad. Eelpoolnimetatut kogumis arvestades leiab kohus, et täisealise JR igakuised vajadused (arvestades elukalliduse tõusu) ei ole alates 01.01.2017 vähem kui 430 eurot. Kohus ei pea õigeks siduda nõutud elatist seaduses sätestatud miinimumiga, kuna JR näol on tegemist täisealisega, kes peab tegema kõik endastoleneva, et vähendada oma vanemate ülalpidamiskohustuse koormust, sealhulgas olema õppetöös võimalikult edukas, et saada õppetoetust ning kasutada talle seadusega ettenähtud muid soodustusi.
10. Isik vabaneb ülalpidamiskohustustest selles ulatuses, milles ta ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Käesoleval juhul töötavad laste mõlemad vanemad ning nende töötasud on võrreldavad (1.kd tl 198-199; 2.kd tl 11). Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-12 on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel.
11. Hagejate esindaja on kinnitanud, et kostja on tasunud lastele elatist pärast hagiavalduse esitamist, viimati 23.11.2016 detsembrikuu eest. Seega tuleb elatist välja mõista alates 2017.a. jaanuarikuust.
12. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et JR hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele igakuise elatise nõudes summas 215 eurot. MR hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hagejate nõutud elatise suurused vastavad hagejate vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suured. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik 4