Obsah (6)

§ 661§ 466§ 430§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2016, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-111378 ITM Inkass

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale määruskaebust esitada, sest pooled on kokkuleppel välistanud määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. Kohtumäärus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega (

§ 466lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohtu menetluses on ITM Inkasso OÜ hagi K. J.e vastu Placet Group OÜ ja K. J.e vahel 25.11.2015 sõlmitud laenulepingust nr SR468151 tuleneva võlgnevuse kokku 395,50 eurot (s.o põhivõlg 300 eurot, lepingutasu 6 eurot, intress 42 eurot, võla sissenõudmisega tekitatud kahju 44 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 4,50 eurot) ja alates hagi esitamisele 2 Tsiviilasi nr 2-16-111378 järgnevast päevast 07.07.2016 lisanduva viivise väljamõistmiseks protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
2. 16.09.2016 saabus kohtule ITM Inkasso OÜ lepingulise esindaja ja K. J.e poolt paberkandjal allkirjastatud, 02.09.2016 kuupäevaga vormistatud kompromissleping. Kompromisslepingu kohaselt saavutasid pooled kokkuleppe, et kostja tasub hagejale võlgnevuse katteks 396,50 eurot, hageja õigusabikulude katteks 100 eurot ning hageja tasutud riigilõivust poole ehk 50 eurot, kokku 546,50 eurot maksegraafiku alusel igakuiste, vähemalt 25,00 euro suuruste osamaksetena perioodil 20.10.2016 kuni 20.06.
3. Viimase, 20.07.2018 tasutava osamakse suurus on vähemalt 21,50 eurot. Kui kostja viivitab mõne osamakse tasumisega, on hagejal õigus koheselt ja ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata pöörduda kohtutäituri poole kõigi käesolevas kokkuleppes kajastatud ja kostja poolt tasumata summade sissenõudmiseks täies ulatuses. Pooled kinnitavad, et loobuvad hagiavaldusega seotud nõuetest teineteise vastu. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada. Pooled kokkuleppel välistasid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. Kompromiss sisaldab hageja taotlust tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust.
4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

1. Poolte taotlusel kohus kinnitab kompromissi kohtuistungit pidamata, kirjalikus menetluses. Kohus täpsustab kompromissi sõnastust, jättes maksegraafikust välja mittevajaliku sõna „vähemalt“, kuna maksegraafikus näidatud 25 euro suuruste osamaksete + viimase osamakse 21,50 eurot summa vastab kokkulepitud summale, mille kostja kohustus võlgnevuse ja menetluskulude katteks hagejale tasuma. Mõnel maksepäeval 25 eurost suurema summa tasumine mõjutab viimaste osamaksete (või sõltuvalt tasutava summa suurusest kõigi järgnevate maksete) suurust ja tasumise kohustust. Graafiku täitmisel 25 eurot kaupa aga olekski viimase osamakse suuruseks 21,50 eurot ning kostjalt ei saa oodata tasumist suuremas summas. Maksegraafiku lõpuks ei saa koguneda kokkulepitust suurema summa tasumise kohustust ka mõne vahepealse osamakse tasumisega viivitamise teel, sest kasvõi ühe osamakse tasumisega viivitamise puhuks on pooled kokku leppinud hageja õiguses pöörduda koheselt kogu summa sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Seega kokkulepe tasuda igal maksepäeval „vähemalt“ kokkulepitud summa on sisutühi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 84 lg-st 1 tulenevalt hageja ei või nõuda kostjalt kokkulepitust suuremata maksete tegemist, kuid ei või ka keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva. Puudub vajadus maksegraafikus sõnaga „vähemalt“ rõhutada kostja seadusest tulenevat õigust tasuda võlga kokkulepitud graafikust kiiremini ja suuremate osamaksete kaupa.
2. Samuti on pooled taotlenud kajastada määruse resolutsioonis kompromissi punktid 1 –
3. Kompromissi punktis 6 on hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Hageja õigus taotleda kompromissi sõlmimise korral riigilõivu tagastamist ei sõltu kostja nõusolekust, mistõttu ei ole tegemist pooltevahelise kokkuleppe tingimusega, mis vajaks kohtu poolt kinnitamist. Samuti ei vaja kohtu poolt kinnitamist poolte kokkulepe edasikaebamise õigusest loobumise kohta. Kohus jätab nimetatud punktid määruse resolutsioonist välja. Sellest tulenevalt erineb kohtumääruse resolutsiooni numeratsioon mõnevõrra pooltevahelise kompromisslepingu numeratsioonist. Kompromissi kohtu poolt kinnitamisel on täitmiseks kohustuslik ja vajadusel sundkorras täidetav kohtumääruse resolutsioon.
4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene 3 Tsiviilasi nr 2-16-111378 teisiti. Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja hüvitab hagejale õigusabikulud summas 100 eurot ja poole riigilõivust ehk 50 eurot ning kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Seetõttu kohus kulusid täiendavalt ei jaota ega määra kindlaks kulude suurust. 8. Hageja taotleb kohtult poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus selles asjas riigilõivu kokku 100 eurot (milles 45 € maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja täiendavalt 55 € hagiavalduse esitamisel).

§ 150

lg 2 p 1 alusel kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab temale hagilt seadusega ettenähtud suuruses tasutud riigilõivust 50%, s.o 50 eurot.

§ 150

lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja näidatud ITM Inkasso OÜ arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 4