2-16-9398 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 07. september 2017.a Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-9398 O. K. pärandvara pa

§ 423

lg 2 p 2 alusel, sest hageja taotletavat eesmärki ei ole sisuliselt võimalik saavutada ja riik ei peaks andma sellele nõudele õiguskaitset, kuna ühisvarasse kuuluvad ehitised on olnud kostjale ja lastele pikaaegseks koduks ja ühisvara jagamine sellisel viisil on ebaõiglane ja ebamõistlik. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Asja menetlenud kohtuniku ametist lahkumise järel kohtukoosseisu vahetus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 20 lg 1 kohaselt arutatakse sellisel juhul asja algusest peale. Kohus, tutvunud hagimaterjalide ja asjas kogutud tõenditega ning kostja vastuväidetega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 3

lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 423

lg 2 punkti 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 122 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist, kusjuures haldur võib ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Praeguses asjas on võlgnikuks O. K. pärandvara, mitte kostja abikaasa.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 39 kohaselt juhul, kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Pärimisseaduse (PärS) § 147 kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Hagiavaldusele lisatud, Pärnu notari I. Luihi poolt 20.12.2012 välja antud pärimistunnistuse järgi võtsid O. K. pärandi kaaspärijatena 1/3 suurustes mõttelistes osades vastu 3 pärijat: abikaasa S. K. ning lapsed J. K. ja L. K.. Puuduvad andmed pärandvara ühisuse lõpetamise kokkuleppe sõlmimise ning pärandvara jagamise kohta. Seega ei ole hagejal võimalik hagi esitamisel taotletud eesmärki saavutada S. K. vastu esitatud ühisvara jagamise nõudega.
3. Pärandvara jagamist reguleerivad PärS § 152 lõiked 1 – 4, mille kohaselt pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus.
4. Seega ei ole ühe abikaasa surma korral surnud abikaasale kuulunud, pärandvaraks muutunud osa abikaasade ühisvarast kostjale kuuluvast osast võimalik eraldada üle elanud abikaasa vastu esitatud abikaasade ühisvara jagamise hagiga. Pärandvara jagamine eeldab teistsugusel alusel ja teistsuguse hagiesemega hagiavalduse esitamist ja kõigi kaaspärijate menetluses osalemist. Kuivõrd

§ 376

lg 1 tulenevalt ei ole hagi eseme ja aluse samaaegne muutmine lubatud, ei ole võimalik hageja nõuet käesolevas menetluses lahendada ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 2

§ 426

lg-le 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle. 9. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis kulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Selles asjas on hagejaks pankrotihaldur. PankrS § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur (edaspidi haldur) pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. PankrS § 541 lg 1 teisest lauselt tuleneb, et kui hagejaks on pankrotihaldur, kes on esitanud hagi seoses pankrotivaraga, siis kantakse asja lahendamise lõpptulemusena tema kui hageja kanda jäänud menetluskulud pankrotivara arvel. Seega selles asjas kantakse kõik menetluskulud O. K. pärandvara arvelt.

1. Menetluskulude kindlaksmääramine. 29.08.3027 esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub hagejalt kostja kasuks välja mõista kulud lepingulisele esindajale 400 eurot. Kostjale osutas õigusabi Katrin Kiisk STK Õigusbüroo OÜ-st 19.07.2016 mahuga 4 tundi ja tunnihinnaga 100 eurot, millele õigusabi osutamise ajal käibemaksu ei lisandunud, kuivõrd STK Õigusbüroo OÜ sai maksukohustuslaseks alates 01.03.
2. Õigusabi teenus sisaldas esmast nõustamist, hagiavaldusega tutvumist, tõendite kogumist, võlausaldajaga suhtlemist, 4-leheküljelise hagivastuse koostamist ja kohtule esitamist.
3. Kohus edastas kostja menetluskulude nõude hagejale ja andis seisukoha esitamiseks tähtaja. 04.09.2017 arvamuses hageja teatas, et tal ei ole vastuväiteid kostja menetluskulude jaotuse ja suuruse kohta antud asjas, kuid menetluskulude väljamõistmisel palub hageja muu hulgas lähtuda ka PankrS § 541 lg 1 ja sellega seotud kohtulahendites sätestatust (nt Tartu Ringkonnakohtu 14.02.2013 otsuse 2-10-35169 p.10; RK 29.05.2013 otsuse 3-2-1-40-13 p 32 jt).
4. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajaliku menetluskulu

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 tähenduses, õigusabi on osutatud mõistliku tunnihinnaga, näidatud ajakulu oli selles asjas vajalik ning vastab tehtud toimingute mahule. Kohus rahuldab kostja avalduse, määrab kostja menetluskulude kindlaks summas 400 eurot ning mõistab need kostja kasuks välja O. K. pärandvara arvelt. Kostja taotlusel ja

§ 177

lg 4 alusel tuleb hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. 13. Hagi läbi vaatamata jätmise korral on hagejal õigus taotleda menetluses tasutud riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 3 ja lg 4 alusel.

Selles asjas 11.07.2016 määrusega vabastati hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest menetlusabi korras. Seega puudub hagejal kohustus lõivu riigituludesse hüvitamiseks

§ 190alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 3