← Eesti

2-16-9226/12

Obsah (12)§ 403§ 162§ 187§ 232§ 436§ 438§ 439§ 163§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 21. aprill 2017, Pärnu kohtumaja kantselei

§ 403lg 1) RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada E.R.’i hagi A.L. vastu pärandvara jagamiseks osaliselt.

  1. Jagada 01.12.2015 surnud L.P.’e (ik xxxxxxxxxxx) pärandvaral lasuvad kohustused ning pärandvaraks olevad esemed ja õigused kaaspärijate, so. 7/8 mõttelises osas ühisomaniku E.R.’i (ik xxxxxxxxxxx) ja 1/8 mõttelises osas ühisomaniku A.L. (ik xxxxxxxxxxx) vahel järgmiselt: 2.
  2. Lugeda pärandaja L.P.’e matusekulude suuruseks 797,30 €, pärimismenetluse kulude suuruseks 901,62 € ja pärandvara valitsemise kulude suuruseks 1376,87 €, kokku 2915,79 € (kaks tuhat üheksasada viisteist eurot ja 79 senti), millest PäS § 151 lg 1 alusel E.R.’i kanda jääb 7/8 (seitse kaheksandikku) summas 2551,32 € (kaks tuhat viissada viiskümmend üks eurot ja 32 senti) ja A.L. kanda jääb 1/8 (üks kaheksandikku) summas 364,47 € (kolmsada kuuskümmend neli eurot ja 47 senti). 2.
  3. Lõpetada E.R.’i ja A.L. ühisomand L.P.’e pärandvarale selliselt, et jätta kogu pärandvara, so: 1) korteriomand asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx); 2) Xxxxxxxxxxx kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx) ning 3) rahalised vahendid L.P.’e arveldusarvel Swedbank AS-is summas 1438,10 € (üks tuhat nelisada kolmkümmend kaheksa eurot ja 10 senti), E.R.’i ainuomandisse ning kohustada E.R.’i hüvitama A.L.le tema osa, so 1/8 pärandvara koguväärtusest (koguväärtus 41 438,10 € : 8 = 5179,76 €), millest on enne hüvitise kostjale väljamaksmist maha arvatud 2-16-9226 otsuse punktis 2.
  4. nimetatud, PäS § 151 lg 1 järgi A.L. kanda jäänud osa pärandiga seotud kuludest. 2.
  5. Kohustada E.R.’i välja maksma A.L.'le hüvitisena tema pärandiosa eest pärandvara ühisuse lõpetamisel raha summas 4815,29 eurot (5179,76 € – 364,47 €).
  6. Kohustada A.L.’t (ik xxxxxxxxxxx) andma Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusolek korteriomandi asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx) teise jao omanikukande, mille kohaselt E.R. ja A.L. on ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse sisse E.R. (ik xxxxxxxxxxx). Jõustunud kohtuotsus asendab kostja nõusoleku (TsÜS § 68 lg 5).
  7. Kohustada A.L.’t (ik xxxxxxxxxxx) andma Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusolek Xxxxxxxxxxx kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx) teise jao omanikukande, mille kohaselt E.R. ja A.L. on ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse sisse E.R. (ik xxxxxxxxxxx). Jõustunud kohtuotsus asendab kostja nõusoleku (TsÜS § 68 lg 5).
  8. Hageja menetluskuludest 75 % jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda

§ 162lg 4 ja § 163 alusel.

6. Kindlaks määrata hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud sumas 1285 € (üks tuhat kakssada kaheksakümmend viis eurot, so riigilõiv 325 € ja kulutused õigusabi osutanud lepingulisele esindajale 960 € ). Välja mõista kostja A.L.’lt hageja E.R.’i kasuks hageja kantud menetluskuludest 75 % summas 963,75 eurot (üheksasada kuuskümmend kolm eurot ja 75 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1. Hageja nõue ja hagi asjaolud 1.1 Pärnu Maakohtu menetluses on E.R. poolt 14.06.2016 esitatud hagi A.L. vastu, milles hageja palub lõpetada E.R. ja A.L. ühisomand L.P.’e (surnud 01.12.2015) pärandvarale ning jagada pärandvara selliselt, et: jätta Xxxxxxxxxxx asuv korteriomand (registriosa nr xxxxxxxxxxx) ja Xxxxxxxxxxx asuva Xxxxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxxx) E.R.’ ainuomandisse, kusjuures E.R. kohustub tasuma A.L.’le tema ühisomandi osa eest 4788,70 eurot. Samuti kohustada A.L.’t andma nõusolek korteriomandi, mille kinnistusraamatu registriosa nr on xxxxxxxxxxx, ning Xxxxxxxxxxx asuva Xxxxxxxxxxx kinnistu, mille kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxxxxx, teise jao omanikukande, mille kohaselt on E.R. ja A.L. viidatud kinnisasjade ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse E.R.. Jätta E.R.i ainuomandisse L.P.'i arveldusarvel nr XXXXXXXXXXX olnud ja E.R.’ile ülekantud vahendid summas 1438,10 eurot 2

(11)2-16-9226 ning mõista välja A.L.lt E.R.’i kasuks E.R.’i poolt kantud menetluskulud, sh kulud tema lepingulisele esindajale. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt 01.12.
  1. a suri vallaline L.P. (sündinud xxxxxxxxxxx. a). Tema varal oli seaduse järgi 4 kaaspärijat: 1) 4/8 mõttelises osas onupoeg I.M., 2) 2/8 mõttelises osas tädipoja poeg O.P., 3) 1/8 mõttelises osas täditütre pojatütar E.R. ja 1/8 mõttelises osas täditütre pojatütar A.L. (lisatud Pärnu notar K. Kivimägi poolt 27.04.2016 koostatud ja tõestatud pärimistunnistus). 27.04.
  2. a kinkisid I.M. ja O.P. neile kuulunud mõttelised osad pärandvara ühisusest (vastavalt 4/8 ja 2/8) E.R.’ile, millega viimasele kuulub L.P.’e pärandvara ühisusest 7/8 mõttelist osa. Pärandvara koosseisu kuulub hageja teatel järgmine vara: 1) korteriomand, registriosa xxxxxxxxxxx, asukohaga Xxxxxxxxxxx (edaspidi nimetatud ka Xxxxxxxxxxx korteriomand) – hageja hinnangul väärtusega 20 000 € ( Arco Vara hindamisakt lisatud); 2) Xxxxxxxxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxxxxxxx, asukohaga Xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx (edaspidi nimetatud ka Xxxxxxxxxxx kinnistu)- hageja hinnangul väärtusega 20 000 € ( Arco Vara hindamisakt lisatud); 3) rahalised vahendid AS-s Swedbank - summas 1 438,10 eurot. Pärast 27.04.
  3. a kinkelepingu sõlmimist esitas E.R. avalduse eespool nimetatud kinnisvara registriosade teises jaos omanikukannete muutmiseks. Käesoleval ajal on E.R. ja A.L. Xxxxxxxxxxx korteriomandi ja Xxxxxxxxxxx kinnistu ühisomanikud. Kuna E.R.'i ja A.L. vahelise keeruliste suhete tõttu on pooltele kuuluva vara ühine valdamine ja kasutamine on oluliselt takistatud, soovib E.R. ühisomandit lõpetada. Xxxxxxxxxxx korteriomand vajab kapitaalremonti, enne ei ole võimalik seda kasutada. Pärast remondi tegemist soovib hageja majutada korterisse enda ja kostja ema. Ka Xxxxxxxxxxx kinnistu vajab remonti ja hooldust. Kinnistul asuv maja seisab tühjana ja on probleem sellega, et majja kipuvad asotsiaalsete eluviisidega isikud. Selleks, et kinnistut sihipäxaselt kasutada, tuleb seal eelnevalt teha ulatuslikke remonditöid. Isegi kui rääkida kinnistu võimalikust müügist, eeldab see kinnistu eelnevalt korrastamist. Vajalike tööde teostamine nii korteris kui Xxxxxxxxxxx kinnistul ja kulude kandmine poolte poolt ühiselt osutuks äärmiselt keeruliseks. E.R. on algusest peale avaldanud soovi jätta Xxxxxxxxxxx korteriomand temale, kuna ta vajab seda poolte ema majutamiseks, kes oma tervisliku seisundi tõttu ei saa enam oma praeguses elukohas maal hakkama. Esialgu pakkus E.R., et maksab kostjale 1/8 Xxxxxxxxxxx korteri väärtusest (hindamisakt oli tellitud ja väärtus teada) ning et E.R. paneb Xxxxxxxxxxx kinnistu müüki ja maksab kostjale 1/8 müügist saadavast summast. See A.L.le ei sobinud. A.L. pakkus, et Xxxxxxxxxxx kinnistu jääb A.L.le ja Xxxxxxxxxxx korteriomand jääb E.R.ile, ning kumbki osapool maksab teisele välja hüvitise teisele kuuluva osa eest. Siis aga muutis A.L. meelt ning avaldas, et soovib Xxxxxxxxxxx korteriomandit endale. Selline lahendus ei sobi E. kes soovib korteri anda poolte ema kasutusse. Samuti ei oleks selline lahendus vastavuses pooltele kuuluva pärandiosa suurusega. Võttes arvesse, et E.R.ile kuulub 7/8 suurune osa ühisomandist ning A.L. osa suuruseks on 1/8, oleks hageja hinnangul õiglane jagada pärandvara selliselt, et jätta Xxxxxxxxxxx korteriomand ja Xxxxxxxxxxx kinnistu E.R.ile ning E.R. kohustub tasuma A.L.le hüvitist tema ühisomandi osa eest. Sellise vara jagamise viisi kasuks räägib lisaks ühisomandi osade jaotumisele (E.R.'ile kuulub valdav osa ühisomandist) muuhulgas ka asjaolu, et E.R. koos O.P.'iga korraldas pärandaja L.P.'i matused. A.L. matuste korraldamises ei osalenud ega käinud isegi matustel. Samuti E.R. on korraldanud pärandvara koristamise, sh hageja korraldas Xxxxxxxxxxx korteriomandi puhastamise. Pärandaja sumukeha oli kõnes olevas korteris olnud väga kaua (umbes kuu aega), kogu korter ja selle sisustus lehkas tugevalt (laibalehk oli tuntav ka trepikojas ja kõrvalkorterites). Lehast ei olnud võimalik teisiti lahti saada, kui kogu korteri sisustus ja põrand tuli välja lõhkuda. Korteri (pärandvara) koristamisega tegeles E.R.. 3
(11)2-16-9226 Eeltoodud pärandvara kooseisust nähtuvalt pärandvara väärtus on kokku 40 000 eurot, millest hageja 7/8 osa väärtus on 35 000 eurot ning kostjale kuuluva 1/8 osa väärtus 5000 €. E.R. on pärandaja matuste ja pärandvaraga seoses kandnud kulusid kokku summas 3128,47 eurot (kuludokumendid lisatud, tlk. 20, 80-114), millest A.L. osa suurus on 391,06 eurot (3128,47/8). Osaliselt, summas 1 438,10 eurot, kasutas E.R. nimetatud kulude kandmiseks pärandaja L.P.'i arveldusarvel olnud vahendeid. Kuna pärandaja arveldusarve on osa pärandvarast, siis arvestab hageja, et summast 1 438,10 eurot oli 1/8, so 179,76 eurot (1 438,10/8) kostja osa. Sellest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda hagejale täiendavalt 211,3 eurot (391,06 - 179,76). Võttes arvesse, et lähtuvalt pärandvara väärtusest kohustub hageja ühisomandi lõpetamise ja kinnisvara hageja ainuomandisse jätmise korral PäS § 159 lg 4 alusel tasuma kostjale hüvitisena 5000 € ning samas on hagejal matuste korraldamise ja pärandvara valitsemisega seotud kulude nõue PäS § 151 lg 1 järgi kostja vastu summas 211,30€, arvestab hageja kostja poolt võlgnetava summa maksmisele kuuluvast hüvitisest maha. Sellest tulenevalt kohustub hageja tasuma kostjale tema ühisomandi osa eest 4788,7 eurot. 2.Kostja A. Laidvere vastus ja menetluse edasine käik 2.
  1. Kostja oma 12.07.2016 kirjalikus vastuses ei tunnista hagis taotletud pärandavara jagamise viisi ega pärandvara väärtust, samuti vaidleb vastu matusekulude ja pärandvara valitsemise kulude suurusele. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kuna talle kuulub 7/8 mõtteline osa pärandvarast, on õiglane jätta nii korter kui kinnistu hagejale. Jääb arusaamatuks, miks peaks korteri ja kinnistu jagamisel eelistama hagejat kostjale – ainuüksi asjaolu, et hagejale kuulub 7/8 mõtteline osa, ei anna veel hagejale absoluutset alust nõuda korterit ja kinnistut endale. Hagejal ei ole korteriga ja kinnistuga suuremat kiindumussuhet kui kostjal. Samuti ei oma vähimatki tähtsust asjaolu, et hageja korraldas pärandaja matused või, et hageja korraldas pärandvara koristamise (eriti olukorras, kus hageja nõuab koristamiskulude hüvitamist kostjalt). Hageja ei ole usutavalt põhjendanud, miks tuleks hagejat eelistada kostjale ja nii korter kui kinnistu peaks jääma hagejale Kostja ei nõustu ka hageja tellitud hindamisaktides toodud summadega – kostjale teadaolevalt on nii kinnistu kui korter väärtuslikum kui hageja tellitud hinnang. Võttes lisaks arvesse asjaolu, et kostja on samuti üles näidanud huvi nii korteri kui kinnistu endale omandamisest, peab kostja õiglaseks lahenduseks nii korteri kui kinnistu avalikku võõrandamist. Selline lahendus tooks kaasa kinnistu võõrandamise reaalse turuhinnaga, mis tagab korteri või kinnistu mitteostnud ühisomanikule ka kõrgema hüvitise. Samuti, kinnistu avalikul võõrandamisel on erinevalt hageja taotletud viisist tagatud nii hagejale kui kostjale võimalus korter või kinnistu turutingimustel tervikuna endale osta. Kostja ei nõustu hageja poolt loetletud matuse- ja pärandvara valitsemise kuludega, leides, et suur osa hagiavalduses toodud kuludest ei ole seotud L.P.’i matustega ja pärandavaraga selliselt, et kostja peaks neid hüvitama, sh: kalmulaternad, küünlad, lindid, pärjad (kokku 52,68 €), kütus 31,3 €, P.P.’i pärandist loobumise notaritasu 22,86 €, eksperthinnangud pärandavarasse kuuluvate kinnisasjade väärtuse kohta ( 2 objekti kokku 382 €), konsultatsioon notari juures (18 €), suuline õigusnõustamine AB-s Järve, Otti ja Partnerid ( 3 x kokku 160 €), tähitud kiri (3,25 €). Seega on kostja hinnangul põhjendatud ja vajalike kulutuste summa 2461,63 €, mille hüvitamist hageja saaks kostjalt 1/8 ulatuses nõuda. Kuna hageja kasutas ära pärandaja Swedbank arvelduskontol asunud rahalised vahendid summas 1 438,10 eurot, saaks hageja põhjendatud nõue olla mitte suurem kui 126,07 eurot (2 461,63 - 1 438,10 = 1 023,53 : 8 = 127,94 €. Kostja ei välista kompormissi, kuid konkreetset ettepanekut ei tee. 2.
  2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda, kuna hageja on käitunud pahatahtlikult, takistades põhjendamatult ühisomanikust kostja juurdepääsu kinnistule ja korterile ning hageja ei ole olnud valmis muudeks kokkulepeteks kinnistu ja korteri jagamise osas kui, et kinnistu ja korter jäävad hagejale. Kuigi kostja kandis matuste ja pärimismenetluse läbiviimiseks 722,70 eurot, tagastas hageja selle summa ja pöördus siis kohtusse sisuliselt samade kulude sissenõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hageja on oma alatu käitumisega ise 4
(11)2-16-9226 põhjustanud põhjendamatu kohtumenetluse ja seega tuleb juhindudes

§-st 162 kostja menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda. Kostja vastusele on lisatud poolte vaheline kirjavahetus mais-juunis 2016, dets 2015 maksekorraldused kogusummas 600 € ülekande kohta kostja kontolt A.L. kontole selgitusega „L. matusteks“ ning 02.05.2016 maksekorraldus kostjalt hageja makstud 122,70 € kohta selgitusega „notaritasu pärimisasjas“.

  1. Hageja pakkus 26.08.2016 seisukohavõtus kompromissiks, et hagejale jääb korter Pärnus ning kostjale Xxxxxxxxxxx kinnistu ja kumbki maksab teisele tema osa kinnisasja väärtusest välja rahas (vastavalt ekspertiishinnangus märgitule). Hageja ei nõustu kinnisasjade avaliku enampakkumise teel võõrandamisega, kuna vajab korterit poolte ema majutamiseks. Turuhinna teevad kindlaks eksperthinnangud, mille hageja on varasemalt kostjale edastanud ning kostja ei ole kuni 12.07.
  2. a eksperthinnangutele vastu vaielnud. Hageja arvates pole mingit garantiid, et Xxxxxxxxxxx kinnistu õnnestub müüa hindamisaktis toodud hinnaga. Hindamisakti järgi on Xxxxxxxxxxx kinnistu keskmisest madalama likviidsusega, asudes Raplast 33 km kaugusel. Kool/ kauplus asuvad 6 km kaugusel, lasteaed 13 km kaugusel, bussipeatus 1,5 km kaugusel, kohapeal töökohti pole. Elamu vajab remonti. Salvkaevu vesi pole joogikõlbulik. Kõik eelpool loetletud tegurid vähendavad selle kinnistu turuväärtust. Hageja poole pöördunud kohalik potentsiaalne ostja pidas küsitavat hinda (eksperthinnangus märgitud hinda) kalliks. Hageja selgitusel kõik kulud olid vajalikud: kalmulatern ja küünlad (18,83 eurot) ning lindid ja lilled (33,85 eurot) olid vajalikud pärandaja L.P.´i matustega seoses. Kütus (31,3 eurot, so üks paagitäis) oli vajalik pärandiasjade korraldamiseks ja pärandaja ärasaatmiseks (Pärnu – Velise – Märjamaa). P.P. notaritasu (22,86 eurot), notari konsultatsiooni tasu (18,- eurot) ja õigusnõustamiste tasud olid vajalikud kulutused seoses pärandiga. Ekspertiisiaktid kinnistu ja korteriomandi hindamiseks olid vajalikud pärandvara väärtuse kindlakstegemiseks. Xxxxxxxxxxx kinnistu hindamisest oli kostja väga hästi teadlik, kuna sellel teemal olid hageja ja kostja eelnevalt e-posti teel suhelnud. Xxxxxxxxxxx korteri hindamisakti tellis hageja ajal, mil pärimismenetlus oli alles menetlemisel ja pärijate ring oli suur. Kuna hageja algatas pärimisasja ning võttis enda õlule kogu pärimisega seonduva asjaajamise, siis otsustas hageja, et hindamisakt on vajalik tellida pärimisasja huvides. Hageja täpsustab võrreldes hagiavaldusega, et kuna pärandaja pangakontol olevad vahendid on osa pärandvarast, siis arvestab hageja, et summast 1 438,10 eurot 1/8, so 179,76 eurot (1438,10/8) on kostja osa. Hageja on matuse- ja pärandvara kuludest arvestanud maha kostjale kuuluva pärandaja pangakontol olnud osa 1/8, s.o. 179,76 eurot. Sellega on hagiavalduses arvestatud. Hageja kinnitab, et ei ole teinud kostjale takistusi pärandvarale ligipääsuks, said kinnistul käia, ka korteriga tutvumiseks saab aja kokku leppida. Seadus ei sätesta, et peab andma võtme 1/8 mõttelise osa omanikule.
  3. Kumbki pool hilisemas menetluses oma seisukohti ei muutnud. 10.10.2016 istungil poolte taotlusel ja 14.12.2016 istungil hageja taotlusel antud tähtajad kompromissläbirääkimisteks tulemusi ei andnud. Hageja pakkus kompormissi korras lisaks hagis taotletule jätkuvalt, et kostjale jääb Xxxxxxxxxxx kinnistu ja hagejale Pärnu korter ning kumbki hüvitab teisele kaasomanikule tema osa rahas. Kostja soovis, et hageja maksaks temale kohe hüvitisena välja tema osa pärandvarast summas 5000 € + tulumaksu, omapoolsete nõuetega vastuhagi ei esitanud. Esitatud vastastikused kompromissettepanekud tulemusele ei viinud. 26.01.2017 istungil nõustusid pooled kirjaliku menetlusega. Kohus määras asja lahendamise

§ 403

lg 1 alusel kirjalikus menetluses, andis tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 01.03.

  1. Pooled esitasid tähtaegselt oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad.
  2. 01.03.2017 lõplikus seisukohavõtus kostja teatas, et on nõus, et korter ja kinnistu jäävad hagejale ning hageja hüvitab kostjale pärandvara osade väärtused. Küll aga ei nõustu kostja hageja pakutud hüvitisenõude suurusega 4 788,70 eurot (5 000 eurot – väidetavad matusekulud 211,30 eurot). Kostja on juba varasemalt esile toonud, et hageja on oma pahatahtliku käitumisega pannud kostja olukorda, kus kostja peab tasuma pärandvara hüvitiselt tulumaksu (5 000 eurolt tuleb tulumaksuna 5

(11)2-16-9226 ära tasuda 1 000 eurot). Sellises olukorras on ebaõiglane mõista kostja kasuks välja hüvitis väiksemas summas kui 5 000 eurot või teha nimetatud summast mistahes mahaarvamisi. Kuna hageja ei pea menetluslikult otstarbekaks esitada vastuhagi üksnes täiendava tulumaksuosa 1000 euro hüvitisena väljamõistmiseks, esitab kostja käesolevaga protsessuaalse tasaarvestusavalduse tasaarvestades kohtu hinnangul põhjendatud hageja PärS § 151 lg 1 sätestatud nõude kostja täiendava hüvitise nõudega summas 1 000 eurot ning palub mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 5 000 eurot. Kostja palub kohtul arvestada asja lahendamisel sellega, et hagejale jääb ka pärandvara hulka kuuluv vallasvara. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda või vähemalt poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused, kohaldatud õigusaktid 4. Kohus, läbivaadanud toimiku materjalid ja tutvunud poolte seisukohtadega, peab võimalikuks teha asjas menetlust lõpetav lahend kirjalikus menetluses Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 alusel poolte nõusolekul.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Siinkohal kohus selgitab, et ei käsitle ega hinda hagi lahendamisel ei hageja ega kostja poolt asja menetlemise käigus esitatud erinevaid kompromissettepanekuid, vaid üksnes kohtule esitatud hagi nõudeid, kuna tuginedes

§ 439

ei või kohus ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Et kostja ei ole esitanud vastuhagi pärandvara ühisuse lõpetamiseks teistsugusel viisil, kui seda taotles hageja, siis lahendab kohus asja E.R.’i hagiavalduses esitatud nõuete piirides. Kohus, tutvunud hagiavalduses esitatud asjaoludega, poolte seisukohtadega ning hinnanud tõendeid vastavalt seadusele, leiab, et hagi esitatud kujul on põhjendatud ja tuleb rahuldada pärandvara jagamise viisi ja pärandvara väärtuse osas täielikult ning pärandil lasuvate kohustuste jms kulude hüvitise nõude osas osaliselt. 5. Tuvastatud asjaolud. Asjas ei ole pooltel vaidlust järgmistes faktilistes asjaoludes: 01.12.2015 suri L.P. (sünd. xxxxxxxxxxx, ik xxxxxxxxxxx), kelle vara seadusjärgseteks kaaspärijateks on 7/8 mõttelises osas hageja E.R. (omandas kinke teel ka kahe teise pärija osa avanenud pärandis) ja 1/8 mõttelises osas kostja A.L.. Nimetatud asjaolud on tuvastatud Pärnu notar Kristi Kivimägi poolt 27.04.2016 koostatud ja tõestatud Pärimistunnistusega (notari ametitoiming nr 615), pärandvara ühisusest mõtteliste osade kinkelepinguga (ametitoiming nr 616) (tlk. 9-17). Poolte esitatud andmetel kuulub L.P.’e pärandvara hulka: 1) Swedbank arvelduskontol pärandi avamise ajal asunud ja hageja kontole matuste korraldamiseks ülekantud rahalised vahendid summas 1438,10 eurot. Kontoväljavõtet kohtule ei ole esitatud, kuid pooled rahasumma suuruse üle ei vaidle ning pärimistunnistuse p.2.4 ja p 7.2 (tlk 11-15) nähtuvalt notarile esitatud panga teate järgi oli algne summa kontol 1440,40 €, millest on maha läinud ilmselt pangaülekande tasu 2,30 €; 2) korteriomand asukohaga Pärnu linnas, Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx (reg.osa nr xxxxxxxxxxx) – hageja hinnangul väärtusega 20 000 eurot; kostja omapoolset hinnangut ei ole esitanud. 3) Xxxxxxxxxxx kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx ( reg.osa nr xxxxxxxxxxx). hageja hinnangul väärtusega 20 000 eurot; kostja omapoolset hinnangut ei ole esitanud. Kaaspärija E.R. 27.04.2016 notariaalse avalduse alusel (tlk. 17) on E.R. ja A.L. 28.04.2017 seisuga kantud kinnistusraamatusse nii registriosa nr xxxxxxxxxxx (korteriomand) kui ka registriosa nr xxxxxxxxxxx (kinnistu) ühisomanikena (kinnistusraamatu väljatrükid tlk. 18-19). 6

(11)2-16-9226 Pooled ei vaidle pärimise asjaolude ega pärandvara koosseisu üle. Samuti on kostja lõplikus seisukoha võtus 01.03.2017 (tlk. 179 – 183) sisuliselt õigeks võtnud hageja poolt taotletud pärandvara jagamise viisi ning on nõus sellega, et kogu pärandvara jäetakse hageja omandisse ja hageja peab kostjale hüvitama tema osa rahas. Pooled vaidlevad pärandvarasse kuuluvate ja hagejale jäävate kinnisasjade arvelt kostjale makstava hüvitise suuruse üle, samuti selle üle, millised hageja poolt nimetatud, kantud ja tõendatud kohustustest ja kuludest kuuluvad matusekulude ja pärandvara valitsemise kohustuste ja kulude koosseisu, st kui suured on kulud, mida pärijatel tuleb Pärimisseaduse § 151 alusel kanda ja mille hüvitamist saab kulud kandnud hageja teiselt kaaspärijalt nõuda.
  1. Kehtiva pärimisseaduse § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui pärimisseaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Pärimisele kohaldatava õiguse ulatus määratakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 26 järgi. PärS-st ei tulene, et pärimisele võiks kohaldada muud õigust kui pärandi avanemise ajal kehtinud õigust. Et pärandaja L.P. suri 01.12.2015 (tlk. 116), siis kuulub kohaldamisele alates 01.01.2009 kehtiv Pärimisseadus (edaspidi nimetatud PärS). Kaaspärijate vahelisi õigussuhteid, sh pärandvaraga seotud kohustuste ja kulude jaotamist kaaspärijate vahel ning pärandvara jagamist reguleerivad PärS
  2. peatüki
  3. jao sätted (§ 147-§164). PärS § 147 kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Järgnevalt kohus vastavalt hageja nõuetele määrab kindlaks pärandvara väärtuse ja jagamise viisi, seejärel pärandvaraga seotud kulude suuruse ning kummalegi kaaspärijale langeva kulude osa suuruse ning viimaks määrab kohus kindlaks hüvitise suuruse, mida peab maksma pärandvara ainuomandi saanud kaaspärija sellele kaaspärijale, kes jääb ilma
  4. Pärandvara jagamise viis ja pärandvara väärtus. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti, st teada on kõik pärijad ning pärandvara jagamist ei ole edasi lükatud pärimislepingu, testamendi või pärijate vahelise kokkuleppega. Ühtegi sellist takistavat asjaolu antud asjas teada ei ole. PärS § 152 lg 4 järgi kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Kaaspärijad E.R. ja A.L. ei ole vaatamata kohtueelsetele läbirääkimistele (poolte kirjavahetus mais 2016, tlk. 145-148) suutnud pärandvara kokkuleppel jagada, millega ühisomanikust pärija E.R.’il on õigustatud hagema pärandvara ühisuse lõpetamist kohtus. PärS § 152 lg 2 ja 3 kohaselt pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg. 2 sätestab kaasomandi lõpetamise viisid, mida hageja võib nõuda: 1) jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, 2) anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või 3) müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-102-05 p-s 15 rõhutanud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. 7.
  5. Hageja E.R., kes on L.P.’e pärandi ühisomanik 7/8 mõttelise osas, palub jätta kogu pärandvara, so kaks kinnisasja (korteriomand P. ja Xxxxxxxxxxx kinnistu R.) ning rahalised vahendid pärandaja kontol hagejale ning kohustada hagejat maksma välja kostjale tema pärandiosa, so 1/7 mõttelist osa pärandvara väärtusest rahas. Kostja seisuga 01.03.2017 ei vaidle sellisele jagamise viisile vastu, teistsuguse jagamise viisiga vastuhagi ei ole esitanud ning hageja on kohtule ka veenvalt põhistanud huvi, vajadust ja valmisolekut pärandvara omand üle võtta, sh soovi kasutada 7
(11)2-16-9226 pärandvarasse kuuluvat, Pärnus asuvat korterit poolte ühise ema majutamiseks, kuna ema tervise tõttu ei tule enam toime üksinda maakohas ja vajab elupaika hagejale lähemal. Seda saab lugeda hageja kui kaaspärija erihuviks konkreetse pärandi eseme suhtes, mida kostja võiks oma ema hooldamise huvides toetada. 7.2. Hageja hindab kummagi kinnisasja väärtuseks 20 000 €, koos kontol olnud rahaliste vahenditega pärandvara väärtuseks kokku 41 438,10 eurot (20 000 + 20 000 + 1438,10). Hageja tõendab kinnisasjade väärtust Arco Vara kutselise hindaja poolt 24.01.2016 koostatud eksperthinnanguga nr ARE-160163-A (E.R. korteriomand Pärnus turuväärtuse kuupäev seisuga 18.10.2016, tlk. 21-48) ning Arco Vara kutselise hindaja poolt 16.05.2016 koostatud eksperthinnanguga nr ARE-161151-B (Xxxxxxxxxxx kinnistu Raplamaal turuväärtuse kuupäev seisuga 09.05.2016, tlk. 49-79). Hageja on ka täiendavalt kirjeldanud kinnisasjade seisukorda (remontivajavad, keskmisest kehvemas seisukorras) ning põhjendaud, et vara väärtus ja likviidsus võib olla pigem eksperthinnangus toodust väiksem. Kostja on esitanud hageja pakutud ja tõendatud kinnisasjade väärtuse osas üldsõnalisi vastuväiteid asjade avalikul enampakkumisel turuhinnaga müügist saadava võimaliku kasu kohta, kuid oma poolseid tõendeid kinnisvara väärtuse kohta ei ole esitanud ega tõendi kogumist (kohtuekspertiisi) taotlenud. Kostja lõplikust seisukohast 01.03.2017, milles kostja soovib oma osa suurusele vastavalt hüvitist summas 5000 eurot (40 000 : 8, so 1/8 = 5000), võib välja lugeda, et kostja ei vaidle enam vastu hageja pakutud kinnisvara väärtusele. Nagu varem nimetatud, pooled ei vaidle pärandaja kontol olnud rahasumma suuruse üle, milleks on 1438,10 €. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-09 p-s 17 rõhutanud, et kaasomanikule, kes kaotab omandi, tagatakse õiglane hüvitis. Kostja väidab 01.03.2017 seisukohavõtus üldsõnaliselt (konkreetseid esemeid ja nende väärtust välja toomata), et hagejale jääb pärandajalt ka vallasvara ning lisaks kostja on sunnitud maksma saadavalt summalt tulumaksu 1000 € (20% 5000 eurolt), mistõttu ei tohiks kostjale hüvitisena makstavalt summalt teha enam mingeid mahaarvamisi, vaid tuleks tasaarvestuse korras maksta kostjale igal juhul 5000 € ja mitte vähem. Kohus leiab, et sellistel põhjendustel tasaarvestusavalduse esitamine on hagejale väidetavalt jääva vallasvara osas üldsõnaline ja tõendamata ning tulumaksu osas õiguslikult alusetu ning sellist tasaarvestusnõuet ei ole kohtul võimalik arvesse võtta ega rahuldada. Tasaarvestus saab VÕS § 197 tähenduses toimuda üksnes juhul, kui pooled on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. Kui kostja poolt väidetud, pärandvarasse kuuluva ja hagejale jääva vallasvara koosseis ja väärtus oleks teada, siis tuleks see arvutada kogu hagejale jääva pärandvara summa sisse, mille võrra lihtsalt suureneks kostjale hüvitisena makstav summa. Samuti ei tulene ei Tulumaksuseadusest ega mingist muust õigusaktist ühe pärija kohustust kanda või hüvitada teise pärija maksukohustust. Tulumaksuseaduse § 15 lg 1 kohaselt tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest. Sama sätte lõike 4 punkti 1 kohaselt ei tulumaksustata vastuvõetud pärandvara. Seega ei olnud hagejal ega kostjal pärandvara vastu võttes tulumaksukohustust, kuid see tekib, kui nad saadud vara võõrandamisest kasu saavad. Antud juhul on kostja puhul tegemist sisuliselt tulu saamisega oma pärandiosa võõrandamist hagejale. Samamoodi peab hageja kandma tulumaksukohustust, kui ta päritud kinnisasjad võõrandab ning täielikult põhjendamatu on kostja nõue, et hageja kompenseeriks temale tulumaksuosa. Kohtu hinnangul ainsateks tasaarvestatavateks kohustusteks käesolevas asjas on kostja kohustus hüvitada oma osa hageja poolt matuste ja pärimisasjaga seoses kantud kuludest ning hageja kohustus kostjale tema osa pärandist rahas välja maksta. Mistahes kõrvalekaldumisi kaaspärijate pärandiosadele vastavatest jaotustest kohustuste kandmisel ja hüvitiste saamisel oleks pooled saanud teha kokkuleppe teel, kohus ühe poole taotlusel selliseid kõrvalekaldumisi teha ei saa. 8
(11)2-16-9226 7.3. Eeltoodud asjaoludel kohus, tuginedes PärS § 152 sätetele ja kostja omaksvõtuga

231 alusel, rahuldab E.R.’i hagi pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks selliselt, et kogu pärandvara: korteriomand Pärnus Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx väärtusega 20 000 €, Xxxxxxxxxxx kinnistu Raplamaal väärtusega 20 000 € ning raha pärandaja kontolt summas 1438.10 €, s.o. pärandvara koguväärtuses 41 438,10 € tuleb jätta E.R.’i ainuomandisse ning kohustada E.R.’i hüvitama A.L.’le tema pärandiosa ehk 1/8 mõttelist osa pärandvara koguväärtusest rahas, so summas 5179,76 € (41 438,10 : 8), millest on maha arvatud kostjale langev osa pärimisega seotud kuludest PärS § 151 järgi. 7.

  1. Arvesse võttes, et pärandaja matuste korraldamise, pärandvara valitsemise kulud ja muud pärimisasjaga seotud kulud kandis hageja, saades selleks enda käsutusse ka pärandaja kontol olnud rahalised vahendid summas 1438,10 €, on mõistlik järgnevalt kindlaks teha nimetatud kohustuste ja kulude koosseis ja suurus, seejärel kuluosa mida kumbki kaaspärija on kohustatud vastavalt oma pärandiosa suurusele kandma, sh kui suures summas saab tasaarvestada poolte vastastikused kohustused (kostja kohustus hüvitada hagejale pärandiga seotud kulud ja hageja kohustus maksta kostjale pärandiosa välja rahas) ning viimaks määrata kindlaks hagejalt kostjale makstava hüvitise suuruse.
  2. Pärandvara valitsemise kulude, matusekulude jms PärS § 151 nimetatud kulude koosseis ja suurus. PärS § 151 lg 1 ja 2 kohaselt jaotatakse pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt. Hageja on esitanud hagiavalduses kulude nimekirja (tlk. 4-5) ja kulusid tõendavad dokumendid (tlk 20, 80-114), sh matusekulud kokku 849,98 €, korteri puhastuse kulud 1095,07 €, korteri edasise majandamise kulud 281,80 €, pärimismenetlusega seotud kulu 901,62 €, kõik pärandvara arvelt kaetavad kulud kokku summas 3128,47 eurot. Kostja oma 12.07.2016 vastuses (tlk. 130) vaidleb hageja esitatud kuludest vastu 666,84 euro ulatuses, leides, et hageja ei saa nõuda kostjalt matustel osalemisega seotud kulude hüvitamist, mis on tõendamata ja/või mida hageja oleks kandnud sõltumata pärandi olemasolust (kalmulatern, küünlad, lindid, lilled). Samuti ei ole muude õigusabikulude, eksperthinnangute, postikulu jms näol tegemist PärS § 151 lg-s 1 sätestatud kuludega. Kostja hinnangul põhjendatud ja vajalikud kulutused on 2 461,63 eurot, millest hageja saaks nõuda kostjalt 1/8 summast ning kuna hageja kasutas ära Swedbank arvelduskontol asunud rahalised vahendid summas 1 438,10 eurot, saaks hageja põhjendatud nõue kostja vastu olla mitte suurem kui 126,07 eurot (2 461,63 - 1 438,10 = 1 023,53 : 8 = 127,94). 8.
  3. Kulude koosseisust. PärS § 151 lg 1 ei sätesta täpsemalt, mida loetakse pärandaja matusekuludeks, pärandvara valitsemise kuludeks jms, vaid jätab loetelu lahti. Kohus lähtub antud pärimisasjas hageja tehtud kulude pärandvara arvelt katmise põhjendatuse hindamisel eelkõige nende kulude eesmärgist ja vajadusest mõlema pärija huvides ning pärijate võrdsest positsioonist, st kas konkreetseid matustega ja pärimisega soetud toiminguid oleks saanud teha ilma vastavaid kulusid kandmata või ei; kas konkreetse kulu puhul on tegemist nn tavandikuluga, mida oleks kantud sõltumata pärandvara olemasolust; ning kas üks pärija satuks oma kulude pärandvara arvelt kandmisel teise pärijaga eelistatud olukorda. Kohus käsitleb allpool pikemalt üksnes kulusid, millele kostja on vastu vaielnud. 8.
  4. Matusekulude osas kohus peab nõustuma kostjaga selles, et kuigi küünlate, laterna, lintide ja lillede soetamist peetakse traditsiooniliseks matusekombestikuga seotud kuluks ja eetiliselt on selline kulu põhjendatav ning arusaadav, ei ole tegemist siiski matuste korraldamiseks hädavajaliku kulutustega, vaid esemetega, mille soetamiskulude kandmise soovi ja kulude konkreetse suuruse üle otsustavad kõik matusel osalejad ise olenemata sellest, kas nad on pärijad või mitte ning selles osas peab jääma igale kaaspärijale tahtevabadus. Erandiks selliste kulude pärijate kanda arvamisel võiks olla üksnes olukord, kus pärandaja ise on (nt testamendis) määranud, kuidas täpselt ja kui palju tema varast peab kulutatama matuste korraldamisel. Kohus, 9

(11)2-16-9226 erinevalt kostja vastuväidetest, peab piisavalt põhjendatuks ja mõistlikuks hageja tehtud 31,30 eurost kütusekulu (Olerex arve tlk. 85) matustega seotud asjaajamisel, arvestades, et lahkunu ärasaatmine ning peied toimusid erinevates paikades. Muude matusekulude osas kostjal vastuväiteid ei ole. Seega kohus arvab matusekuludest maha nn tavandikuludena kulutused lilledele, pärjale, kalmulaternale ja küünaldele kogusummas 52,68 € ning loeb pärijate kantavate matusekulude lõplikuks suuruseks 797,30 € (8849,98 – 52,68). 8.
  1. Pärimisega seotud kuludest ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikus jätta ühiselt pärijate kanda hageja poolt detsembris 2015 ja mais 2016 tehtud kulutusi suulisele õigusnõustamisele Advokaadibüroos Järve, Otti ja Partnerid OÜ summas 160 € (40 € + 60 € + 60 €), kuivõrd pärimismenetluse alane õigusnõustamine on notari poolt tagatud tasuta teenusena pärimismenetluse raames ning igasugune muu õigusnõustamine, olgu ka pärandvara parema jagamise eesmärgil, toimub siiski pigem hageja enda huvides ja peab jääma tema enda kanda. Kohus peab aga vajalikuks kõiki pärimisasja ajamisel notari juures tehtud kulutusi, sh loobumise avalduselt notaritasu 22,86 € ja notarilt 18.12.2015 konsultatsioonitasu summas 18 €, samuti on põhjendatud ka kostja huvides pärimisasja kuluna kostjale pärimisdokumentide 06.05.2016 tähitult kättetoimeamise kulu 3,50 € (tlk. 104). Mis puudutab kostja vastuväiteid pärandvarale eksperthinnangute tellimise osas summas 382 € (100 + 282), siis peab kohus neid vajalikeks ja põhjendatuks eelkõige kahel põhjusel: 1) paljude pärijatega (algselt 4 pärijat) pärimisasjas oli pärandvara ühisuse edasise toimimise huvides mõistlik päritavate kinnisasjade seisukord ja turuväärtus kindlaks teha võimalikult varakult; 2) pärandvara väärtuse arvestamisel ja oma osa rahalise suuruse määratlemisel on kokkuvõttes ka kostja ise tuginenud neile tõenditele. Kui kostja oleks tellinud omalt poolt enne kohtumenetlust või kohtumenetluse raames kinnisvara hindamise, tuleks pidada kummagi poole kulutusi vara väärtuse kindlaks tegemisel nende endi huvides kantuks, kuid antud juhul on eksperthinnangute tegemise maksumus vajalik kulu mõlema pärija huvides. Muude pärimisega seotud kulude osas kostjal vastuväiteid ei ole. Kokkuvõttes kohus arvab hageja esitatud pärimismenetluse kuludes maha õigusnõustamise kulud summas 160 € ning loeb pärimismenetluse kulude lõplikuks suuruseks 741,62 € (901,62 – 160). 8.
  2. Pärandvara valitsemisega seotud kulud – kostja ei ole Xxxxxxxxxxx 6b korteri puhastamise ning korterihaldamisega seotud kulude osas vastuväiteid esitanud, kulud on põhjendatud ja tõendatud summas 1376,87 € (1095,07 € + 281,80 €) (tlk. 20, 105-114). 8.
  3. PärS § 151 nimetatud kulud kokku moodustavad 2915,79 eurot (797,30 + 741,62 + 1376,87), millega kohus jätab hageja nõude rahuldamata 212,68 € ulatuses (3128,47 – 2915,79). Võrdeliselt kaaspärijate pärandiosadele jääb PärS § 151 lg 1 alusel hageja E.R. kanda pärimisega seotud kuludest 7/8 osa summas 2551,32 eurot (2915,79 : 8 = 364,47 x 7) ja kostja Aigi Raikvere kanda 1/8 osa 364,47 eurot.
  4. Kostjale makstava hüvitise lõplik suurus. Kohtuotsuse punktis 7.3 on kohus määranud, et E.R.’i kohustatakse hüvitama A.L.’le tema pärandiosa ehk 1/8 mõttelist osa pärandvara koguväärtusest rahas, so summas 5179,76 € (41 438,10 : 8), millest on maha arvatud kostjale langev osa pärimisega seotud kuludest PärS § 151 järgi. Seega arvesse võttes, et kostja osa pärimisega soetud kuludest on 364,47 €, tuleb E.R.’il tasuda A.L.'le hüvitisena tema pärandiosa eest pärandvara ühisuse lõpetamisel raha summas 4815,29 eurot (5179,76 € – 364,47 € = 4815,29).
  5. Menetluskulude jaotus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 ja 2 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Pärandvara jagamise kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid PärS § 152 lg 3 10

(11)2-16-9226 kohaselt Kohus leiab, et tulenevalt

§ 163

, kuna hagi rahuldatakse suuremas ulatuses, kuid pärandvara ühisuse lõpetamine toimub poolte huvides kaasomandi lõpetamise sätteid arvestades, samas aga kostja vaatamata hageja pakkumistele ei ole lõplikule kohtulahendile sarnast pakkumist pärandavara jagamiseks vastu võtnud ei kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses pikalt kestnud kompromissläbirääkimiste käigus, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 75 % ulatuses kostja A.L. kanda ja kostja kulud tema enda kanda. 11. Menetluskulude kindlaksmääramine.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Pooled on esitanud tähtaegselt kohtule oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on 28.02.2017 esitanud nõuetekohase menetluskulude nimekirja, milles palub menetluskulude kindlaksmääramist summas 1742 eurot, so riigilõiv 325 €, lepingulise esindaja kulud kohtumenetluses summas 1200 € (6 tundi hagi esitamise eel nõustamistel ja hagi koostamisel summas 600 € ning 5 tundi summas 600 € kohtus esindamisel, sh istungiks valmistumine, istungitel osalemine, kirjalike seisukohtade koostamine), seoses hagi esitamisega 3 x suuline nõustamine summas 160 € (60 + 60 + 40) ning tõendite kogumise kuluna kinnisvara eksperthinnangute tellimine summas 382 € (hageja selgitusel tõendi esitatud menetluses varem). Kohus leiab, et hageja menetluskulude summa on ebaselge, kuna väljatoodud kulude summa on tegelikult 2067 € (325 + 1200 + 160 + 382), mitte 1742. Kostja vaidleb hageja kuludele õigusabi ja eksperthinnangute osas vastu. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja esitatud andmete ja tõendite järgi on menetluskuludena esitatud eksperthinnangute maksumuse 382 € ja suulise õigusnõustamise summas 160 € ( 3 korda, 40+60+60) puhul on ilmselgelt tegemist kuludega, mida hageja on soovinud juba arvata pärimismenetlusega seotud kuludesse ning mida on lubamatu esitada uuesti menetluskuluna. Eksperthinnangu kulu on kohus lugenud juba pärimisasjas vajalikuks kuluks, suulise õigusnõustamise kulu ei saa lugeda käesolevas asjas lepingulise esindaja kuluks. Kohus peab põhjendatuks kindlaks määrata hageja menetluskuludena riigilõivu 325 € ja kohtumenetluses kantud lepingulise esindajale tehtud kulud mõistlikult kohtumenetluses esitatud dokumentide ja sisuliselt kompromissläbirääkimiste eesmärgil toimunud 3 istungi mahtu (kokku alla 1,5 tunni) arvestades 8 tunni ulatuses (120 €/tund) summas 960 €, kokku 1285 eurot. Kostja kanda sellest tuleb jätta vastavalt menetluskulude jaotusele 75 % ehk 963,75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.