) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlus on selles, kas eelnimetatud arvetel märgitud töödega on saavutatud kokkulepitud tulemus, s.o – töökorras auto, millega saaks sõita ja väljalasketorust ei tuleks suitsu. Hageja leiab, et kostja ei ole saavutanud kokkulepitud tulemust, sest tänase päevani on autol puudused. Töövõtja (kostja) vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda (
Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjat sõiduautol esinevatest puudustest õigeaegselt teavitanud ja neid puudusi on kostjale piisavalt kirjeldatud (
Töö ei vasta lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (
Vaidlust ei ole aga selles, et sõiduauto viidi 2016.a. jaanuaris puksiiriga kostja töökotta, Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate A.B. ja R.I. ütlused lahknevad selles, kas 2016.a. jaanuaris 5 2-16-9183 sõiduauto käivitus või mitte. Kinnitust on nende ütluste alusel saanud aga asjaolu, et autot ei saanud enne kostja poolt teostatud esimest remonti sihtotstarbekohaselt kasutada – see ei sõitnud. Kostja on remontinud 2016.a. jaanuarikuus hageja sõiduautot – puhastas mootori, vahetas mootori filtrid, tihendid jms. Asjas ei ole ka vaidlust, et need tööd on tehtud. Pärast 18.01.2016.a sõitis hageja selle autoga minema. Alles 250 km (hagiavalduse lk 2) ja kaks nädalat hiljem on hageja pöördunud uuesti kostja poole, sest sõiduk ajas väljalasketorust suitsu välja. Kostja seletustest nähtub, et need kaks tööd, on olnud erinevad, sest teisel korral tuvastati puudused mootoriplokis. Arvelt nr 4534 nähtub plokikaane mahavõtmine, lihvimine ja survestamine, milles puudub ka vaidlus, et töid on tehtud. Tunnistaja R. I. ütlustest nähtub, et teisel korral on teostatud remont mootoriplokiga ja tööde teostamise käigus selgus, et mootori töökindluse tagamiseks tuleb mootoriplokk välja vahetada. Vahetamisega ei nõustunud hageja. Tunnistaja ütlustega riimub OÜ Evas poolt koostatud ja hageja seadusliku esindaja Galina Leppel poolt 09.03.2016.a. allkirjastatud selgitused, mille kohta on hageja seaduslik esindaja märkinud: „olen nõus“ (I kd, tl 71). Selgituste kohaselt on kostja poolt toodud põhjalik ülevaade tehtud töödest ja on märgitud, et vajadus on mootoriploki survestamise või selle väljavahetamise järele, sest muul juhul ei ole võimalik puudusi kõrvaldada (jahutusvedeliku sattumist vanni). Hageja ei soovinud kostja ettepaneku järgi talitada ja andis korralduse mootori kokkupanemiseks, mida kinnitavad tunnistaja R. I.e ütlused, kui ka G. L.i poolt eelistungil väljendatud seisukohad. Täiesti ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole teinud diagnostikat, et puudusi välja selgitada, sest nii tunnistaja R. I.e ütlusest, kui ka kostja 09.03.2016.a. selgituste järgi on auto mootorit väga põhjalikult vaadeldud ja puuduseid otsitud. Seega on ainetu hageja
lg 3 alusel esitatud väide, justkui ei oleks kostja teinud enne tööde tegemist selgeks sõiduauto puudused. Puudustest on hagejale teada antud, viimane ei ole aga soovinud kostja poolt nimetatud parandusi ära teha. Üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse
lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohus leiab, et hageja on võtnud tööd vastu, mis on tehtud kahes etapis, seejuures on kostja saanud auto tööle, mis oli tööde üheks oluliseks eesmärgiks. Hageja soovis teisel korral mootori kokkupanemist, tasus esitatud arve eest ja võttis sõiduauto vastu. Täiesti arusaamatu on hageja väide justkui kostja oleks ähvardanud teda, et ta nõustuks tööde vastuvõtmisega ja tasu maksmisega, sest tegelikult on hageja ise kostja suhtes ähvardavalt käitunud (kirjavahetus I kd, 84, 86). Tasu maksmise järel on hageja saanud oma sõiduauto kätte. 4.3. Tööde vastuvõtmine ei mõjuta iseenesest hageja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab hageja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada (RKTKo 3-2-1-93-15, p 11). Käesolevas asjas tuleb rõhutada, et hageja ei nõua puuduste kõrvaldamise kulude ja töö puudustest tingitud asja väärtuse vähenemisest tekkinud kahjude hüvitamist. Hageja soovib saada kostjalt tagasi raha, mida ta on maksnud sõiduauto remondi eest.
lg-st 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Sealjuures ei tohi kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise allikaks (vt RKTKo 3-2-1-45-08, p 16). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (
lg 3).
lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja on esitanud kohtule kostja tööde puuduste ja remonttööde põhjendamatuse kohta tõendina Karla Auto O.K. OÜ arve nr 925881 ja väljavõtte diagnostikast, millest nähtuvad viimase tehtud 6 2-16-9183 tööd jahutusvedeliku lekke kõrvaldamiseks, samuti on selle äriühingu poolt tehtud diagnostika. Kohus nõustub kostjaga selles, et nimetatud tõendid võivad kinnitada ka teiste puuduste olemasolu sõiduautol, kuid nendest tõenditest ei nähtu, et töid oleks tehtud mootoriga või oleks tuvastatud puuduseid kostja tehtud töös. Hageja nimetatud diagnostika väljavõtte kohta on kohus menetluse kestel märkinud, et ilma eriteadmisteta ei ole võimalik sellest tõendist aru saada, mis on olnud sõiduauto vigadeks. Hageja ei ole ekspertiisi soovinud ja ei ole asjatundjate selgitusi kohtule esitanud, seega ei ole teada, mis on olnud sõiduauto puudusteks, sest ka 23.09.2016.a. on hageja märkinud enda seisukohas, et pärast Keila linnas teostatud remonti on autol endiselt puudused. Hageja on esitanud fotomaterjali millest nähtub, et sõiduauto mootoriõlis on 07.09.2016.a. jahutusvedelik ja seda vaatamata sellele, et kostja, Karla Auto O.K. OÜ ja Keila remonditöökoda on andnud oma panuse auto korda tegemiseks. Kohus ei saa ise hakata tõendeid koguma, et selgitada välja, mis oli hageja sõiduautol viga ja kas kostja tööd aitasid kokkuleppe täitmisele kaasa. Tuleb täiendavalt märkida, et tegemist on 2001.a. BMW-ga, mille teadaolev läbisõit on ca 295 000 km, mis viitab sellele, et auto töökindlus ei ole enam sarnane samaväärse uue sõidukiga, mistõttu ei saa nõustuda hageja eeldusega, et ka tänased sõiduautol esinevad vead saaksid olla kostja tegevuse/tegematajätmise tagajärjeks (
Kohus leiab, et kostja ei ole
tähenduses töövõtulepinguga võetud kohustusi rikkunud, sest kostja on töid teinud, hageja on need vastu võtnud ja kostja tehtud töödel ei ole puudusi. Teiseks, kostja on teinud töid, vahetanud hageja sõiduautol filtreid, õli jms, millest on tekkinud kulud. Kostja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule tõendanud, et kostja töödel ei oleks olnud vajalikud sõiduauto parandamiseks, mistõttu kohtu hinnangul hageja rikastuks oluliselt kostja arvel, kui need kulud kostjalt hageja kasuks välja mõista. 4.4. Hageja nõuab lisaks eeltoodule hageja poolt ostetud turbo ja katalüsaatorite väärtuse hüvitamist. Vaidlust ei ole selle, et hageja on turbo soetanud ja selle väärtus on 220 eurot. hageja on kohtule tõendina esitanud BR Turbo tehnilise ülevaatuse akti, millest nähtub, et sõiduautolt maha monteeritud turbo on töökorras. Kohus leiab, et sellega on leidnud kinnitust asjaolu, et kostja on vahetanud välja töökorras oleva turbo. Kohtu järeldusi ei lükka ümber kostja esitatud BR Turbo 01.09.2016.a. koostatud kiri, millest nähtub seletus, et ilma täiendava tõendita ei ole võimalik saada kinnitust sellele, et turbo pärineb samalt autolt. Tuleb aga märkida, et konkreetse turbo osas ei ole järeldusi nimetatud kirjas esitatud, samuti nähtub ülevaatuse aktist, et turbo on olnud sõiduautol, millel on hageja sõidukiga samaväärne läbisõit, seega kohus leiab, et nimetatud turbo pärineb hageja sõiduautolt. Kuid kohus on seisukohal, et hageja ei ole kahju kandnud, sest tal on turbo olemas ja hageja ei ole ka reageerinud kohtu ettepanekule tõendada, et turbot ei saa enam kasutada. Turbo väärtuse hüvitamisel rikastuks hageja kostja arvel (
Kohus leiab, et ka katalüsaatorite osas ei ole võimalik kostjale etteheiteid teha. Kostja on esitanud selgitused koos fotomaterjaliga, et sõiduautol ei olnud katalüsaatoreid, selle asemel oli metallvõrk (I kd, tl 71, 72). Antud asjaolu on saanud kinnitust ka tunnistaja R. I.e ütlustega. Hageja on kohtule esitanud omapoolse fotomaterjali (I kd, tl 107-108), millest nähtub metallist ese. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja seisukoht, et hageja fotod on mootori teisest küljest ja tehtud pärast seda, kui mootor oli kokku keevitatud. Seega ei ole kohtu hinnangul fotodel selliseid erinevusi, millest võiks teha järeldusi, et kostja on teinud pilte mõnest teisest autost. Hageja ei ole vaatamata kohtu ettepanekutele täiendavaid tõendeid esitanud, mistõttu ei ole tõendatud kostja poolt katalüsaatorite omavoliline äravõtmine ja sellega hagejale kahju põhjustamine. Hagihind
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.