P. mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamist. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes sissenõudja avalduse alusel alustatud kokku 11 täitemenetlust ja täitemenetluste alusel on 10.06.2016 seisuga võlgnevuse täiteasjades kokku 7108,02 eurot sh elatise võlg 5420,37 eurot. Kohtutäitur kinnitab, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku § 177 1 lg 1 nimetatud tingimust. Võlgnik ei ole asunud pärast hoiatuse kättetoimetamist elatise maksmise nõuet täitma. Kohtuistungil jäi kohtutäitur esitatud avalduse juurde. Võlgnik ei ole elatist maksnud alates aprillist 2013. Võlgniku suhtes on alustatud mitu täitemenetlust vastavalt sissenõudja poolt esitatud avaldustele, kui avaldus on esitatud, on alustatud ka uut täitemenetlust. Viimased laekumised võlgniku poolt olid juuni-juuli 2015 ja need läksid täiteasja nr 047/2013/834 katteks. Kohtule esitatud avalduse aluseks on
Võlgnikule on saadetud hoiatus, võlgnik on sellele ka vastanud. Võlgniku vastuväited ei ole veenvad, mis annaksid õiguse jätta lapsele elatis maksmata. Kohtutäitur ei arvesta võlgniku teisi alaealisi ülalpeetavaid, ega ka elukoha kaugust lähimast asulast, seda saab teha kohus. Kohtutäituri ei ole võlgnik ja sissenõudja kokkulepet esitanud, kohtutäitur ise ei esita mingeid kokkuleppe ettepanekud ega maksegraafikuid. Ei oska kirjeldada, kuidas juhtimisõiguse äravõtmine aitaks kaasa võlgniku poolt elatise tasumisele, kuid juhtimisõigus võetakse ära teatud tähtajaks. Käesoleval juhul tuleks kaaluda juhtimisõiguse äravõtmist lühemaks ajaks. Kui võlgnik leiab töö ja saab hakata võlga tasuma, siis saab ka juhtimisõiguse taastada. Märkida tuleb, et viimasest töökohast tuli võlgnik ära omal soovil. Juhtimisõiguse peatamine mõjuks võlgnikule, sest muud vahendid on kohtutäitur ära proovinud. Kuna võlgnik ei ole vaatamata juhtimisõiguse olemasolule tööd leidnud, tuleks juhtimisõigus peatada, kui oleks tegelikult soovinud tööd leida, oleks seda saanud teha, suvel on palju tööpakkumisi. 2.Sissenõudja avaldas kohtuistungil, et teab, mis avalduse kohtutäitur kohtule esitas ja teab ka võlgniku vastust kohtule. Võlgnikuga ei ole kokkulepet elatise maksmiseks sõlminud, võlgnik ei ole nõus kohtuma ja kokkulepet sõlmima. Võlgnik ei ole vabatahtlikult elatist kunagi maksnud, kõik on toimunud läbi kohtutäituri. Elatis on välja mõistetud nii, et kui miinimumelatis tõuseb, siis tõuseb ka elatis. Kui võlgnik maksma hakkab, on nõus ka kokkuleppe sõlmima. Juulis sai laps 18 aastaseks ja T. P. l on elatise võlgnevus. Teab, et võlgnikul on veel kolm alaealist last. Toetab kohtutäituri poolt esitatud taotlust võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks. Kõik kohtukulud jätta võlgniku kanda. 3.Võlgnik vaidleb esitatud taotlusele vastu. Kohtutäituri poolt saadetud hoiatusele on võlgnik vastanud. Vastuse kohaselt on juhilubade olemasolu võlgnikule vajalik, sest ta elab maal, kus puudub ühistranspordi võimalus, lähim asula on 8,5 km kaugusel. Võimaliku töökoha leidmisel ja tööl käimiseks on vajalik sõita 10-50 km. Elukaaslane käib tööl 32 km kaugusel, lahkudes kodunt hommikul 6.30 ja saabudes 17.00 või veel hiljem. Juhtimisõiguse olemasolu on vajalik laste lasteaeda viimiseks ja toomiseks, poodi, arsti juurde, tööle, koosolekule, võimalikule töövestlusele sõiduks. Viimase viie aasta jooksul on olnud töötu rohkem kui 3,5 aastat, kui on omanud töökohta, on ka elatisraha maksnud. Nendest asjaoludest on ka I. T. teadlik. Juhtimisõigus takistaks oluliselt võlgniku ja ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik märgib, et tema tähelepanu vajavad neli last ja ta peab arvestama kõikide laste heaoluga. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et maksis elatist viimati 2015 aastal, siis kadus töö ära. Tööl oli hooajaliselt ja leping lõpetati. On tööd otsinud, aga töökohti ei ole saadaval, reaalselt on pöördunud ümbruskonna kolme suurema ettevõtte poole, neil pole tööd pakkuda. Viimased CV-d saatis eelmise aasta lõpus, CV keskuse kaudu on saadetud ka pakkumisi. On pakkunud 2012 või 2013 aastal ka kompromissi võimalust sissenõudjale aga viimane pole sellega nõustunud. Ettepanek on olnud, et sissenõudja ei annaks iga kolme kuu tagant kohtutäiturile uut avaldust, sest iga avaldusega kaasnevad uuesti ka täitemenetluse kulud aga seda raha oleks saanud kasutada lapsele elatise maksmiseks. Avalduste esitamise tõttu on ainuüksi kohtutäiturile juba täitemenetluse eest võlgnevus 3256 eurot. Kui miinimumpalgast jääb kätte 160-170 eurot, siis tuleb töölkäimisele peale maksma. On loonud uue pere, perel on kolm alaealist last ja lapsi tuleb üleval pidada laste ema sissetulekust. Perel on kasutada kaks autot, mille eest tasub liisingut samuti uus elukaaslane. Ühte autot kasutab 2
) § 177 4 lg 1 järgi vaatab kohus kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste peatamise ja õiguste andmise keelamise kohta läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Eeltoodu sätete kohaselt lahendab kohus kohtutäituri poolt esitatud avalduse hagita menetluses. 5. Kohtutäitur esitas kohtule avalduse täitemenetluse seadustiku (
) § 1773 alusel, mis viitab
§-le 1772. Viidatud sätte lg 1 järgi tuleb tuvastada, et võlgnikult on välja mõistetud elatis, elatise võlgnevuse osas on algatatud täitemenetlus, algatatud täitemenetluse ajal ei ole võlgnik korrapäraselt elatist maksnud kolme kuu jooksul ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, kohtutäitur on sissenõudja eelneval nõusolekul esitanud hoiatuse ja võlgnik ei ole täitnud
Kohtutäituril tuleb kohtule esitada teave, milliseid õigusi ja lube võlgnik omab. 5.1 Kohtuistungil võttis kohus asja materjalide juurde Pärnu Maakohtu 20.03.2008 otsuse tsiviilasjas nr 2-08-
5.3 Kohtutäituri teabe kohaselt omab T. P. mootorsõiduki juhtimisõigust, juhiloa nr xxxxxxxx, Bkategooria, väljastatud 15.11.2006, kehtiv kuni 15.11.2016 (tl 21). Sissenõudja I. T. on 09.03.2016 kohtutäiturile saadetud e-kirjas andnud nõusoleku T. P. juhtimisõiguse peatamiseks (tl 23). Kohtutäitur on võlgnikule esitanud hoiatuse 24.03.2016, kus on ka selgitatud, et muuhulgas ka mootorsõiduki juhtimisõigus peatatakse juhul, kui võlgnik 30 päeva jooksul ei täida vähemalt ühte järgmist tingimust: tasub vähemalt ühe kuu elatise, sõlmib sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasutakse esimene osamakse, põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse peatamine on ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või õiguse peatamine takistab oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut (tl 24). Hoiatus on võlgnikule kätte toimetatud 01.04.2016 ja võlgnik on meili teel esitanud vastuväited (tl-d 25-26). Eeltoodu alusel leiab kohus, et täidetud on ka hoiatuse esitamise eeldus võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks. 6. Kohtutäituri selgituste kohaselt on avaldus esitatud
Viidatud sätete kohaselt esitab kohtutäitur avaluduse juhul kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust (p 1); võlgnik on asunud pärast hoiatuse kättetoimetamist elatisnõuet täitma, kuid on mõjuva põhjuseta täitmise katkestanud vähemalt 30 päevaks (p 2); kohtutäitur ei ole veendunud võlgniku poolt käesoleva seadustiku § 1771 lõike 1 punkti 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses (p 4).
lg 2 p 3 kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi, kui võlgnik on pärast avalduse esitamist põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et kohtutäituril ei ole võimalik arvestada võlgniku teiste alaealiste ülalpeetavatega ega muude vastuväites esitatud asjaolusid, kohtutäitur ei sõlmi 4
lg 1 p 4 sätestab muuhulgas, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse ka juhul, kui ta ei ole veendunud võlgniku poolt § 1771 lg 1 p 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses. Täitemenetluse seadustiku muutmise seletuskirjas on selgitatud, et juhul, kui kohtutäitur poel veendunud võlgniku esitatud põhjuse olemasolus või selle piisavuses, esitab ta kohtule avalduse
Seega tuleb kohtutäituril hinnata võlgniku poolt esitatud põhjuste olemasolu ja hinnata ka nende põhjuste piisavas mõjuvuses. Seletuskirjas on selgitatud sedagi, et maksegraafiku kokkuleppe võib sõlmida kohtutäituri vahendusel. Kui võlgnik sõlmib kokkuleppe otse sissenõudjaga, tuleb kokkulepe esitada kohtutäiturile. Kokkulepe peab olema kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus leiab, et kui kohtutäitur esitas 24.03.2016 võlgnikule hoiatuse, oleks saanud hoiatusse ka märkida, et võlgnikul tuleb tasuda elatist 215 eurot kuus või sõlmida elatise maksmises kokkulepe. Seletuskirjas on viidatud näitele (näide elatise maksmisest 160 eurot kuus), et kokkulepe võib sisaldada kokkulepet, et võlgnik ei tasu kogu summat, vaid osa jooksvalt maksmisele kuuluvast elatisest, seletuskirjas toodud näite puhul näiteks 100 eurot kuus. Selgitatud on sedagi, et kokkuleppe sõlmimisega ei loobu sissenõudja ühestki nõudest, seega saaks kokku leppida ka elatise võlgnevuse osade kaupa maksmises.
lg 2 p 3 asjaolu, mille kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi, kui võlgnik on põhjendanud, et tema õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane ja elatise tasumata jätmiseks on mõjuv põhjus ja õiguse peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kohtutäituri poolt esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata. 9.
lg 6 järgi võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatamise ning temale õiguse ja loa andmise keelamise maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus jättis kohtutäituri esitatud avalduse rahuldamata ja viidatud sätte kohaselt ei saa menetlusosalised avalduse rahuldamata jätmise peale määruskaebust esitada. 10. TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 7 järgi on riigilõivu tasumisest on vabastatud kohtutäitur kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 alusel täitemenetlusega seotud määruskaebuse esitamisel. Käesolevas asjas on avalduse esitanud kohtutäitur täitemenetluse seadustiku alusel, kes on riigilõivu tasumisest vabastatud. Kohus leiab, et menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.