KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 13. juuni 2016, Võru tn 12, Põlva Tsiviilasi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei avaldus täiteasjas nr

§ 478lg 4).

1. Jõustumisel saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA VÄLJAMÕISTMINE
2. Jätta menetluskulud E. P. kanda.
3. Välja mõista E. P. riigituludesse riigilõiv viiskümmend

§ 475lg 2 vaatab kohus avalduse läbi hagita menetluses.

Avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt riigilõivu 50 eurot, kuid kohtutäitur on RLS § 22 lg 2 p 7 alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Kuna avaldusel ei ole selle läbivaatamist takistavaid vormilisi ega sisulisi puudusi, tuleb avaldus võtta menetlusse. TMS § 28 lg 6 kohaselt teeb kohus osundatud paragrahvis nimetatud määruse hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Seetõttu lahendab kohus koos avalduse menetlusse võtmisega selle ka sisuliselt. 5

1. Kohtutäituri avalduse kohaselt esitas sissenõudja Swedbank AS
2. novembril
3. a kohtutäiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks võlgniku E. P. suhtes. Sundtäitmisele pööratud nõue tuleneb Tartu Maakohtu 22.10.
4. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Nimetatud täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel on alustatud
5. novembril
6. a E. P. suhtes täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx rahalise nõude summas 27 534,84 eurot sissenõudmiseks, summale lisanduvad täitemenetlusega seotud kulud – täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu. Täitmisteade on võlgnikule isiklikult kätte toimetatud
7. novembril
8. a. Täitmisteate kättesaamisel on E.Pettai andnud nõusoleku kättetoimetamist vajavate dokumentide edastamisega temale aadressile Pikaliiva 120, Tallinn. Arvestades asjaolu, et võlgnik ei ole kahe aasta jooksul üritanud saavutada kokkulepet võlgnevuse tasumiseks ning võlgniku muu vara arestimine pole andnud tulemust, leiab kohtutäitur, et sissenõudja nõude rahuldamiseks tuleb alustada sissenõude pööramist võlgniku kaasomandiosale kinnisasjast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa numbriga xxxxxx). Võlgnik ei ole võimaldanud kohtutäituril kinnistuga selle ülevaatamiseks ja turuväärtuse määramiseks tutvuda. Võlgnik on juhtinud täituri tähelepanu asjaolule, et kinnistu on kaasomandis ning sellele sisenemiseks on vaja ka kaasomanike luba, mida vabatahtlikult keegi kunagi ei anna. Seetõttu on kohtutäituril alust arvata, et võlgnik ei tee kohtutäituriga ka edaspidi vajalikul määral koostööd ega võimalda vabatahtlikult tutvuda varaga arestimistoimingu läbiviimiseks ega tutvustada sundtäitmise käigus võõrandatavat vara ostuhuvilistele. 6 Kohtutäiturile teadaolevalt elab kõnealusel kinnistul võlgniku ema, kaasomanik I. K. .
9. Neil asjaoludel ja toetudes TMS §-dele 28, 74 ja 85 taotleb kohtutäitur kohtult loa saamist võlgniku kaasomandis oleva kinnistu registriosa numbriga xxxxxx koosseisu kuuluvatesse ruumidesse sisenemiseks eesmärgiga vara arestimisel tutvuda arestitava kinnisasjaga selle väärtuse määramiseks ning tutvustada sundtäitmise käigus võõrandatavat vara ostuhuvilistele. Võimatus tutvuda mõistliku aja jooksul arestimisele kuuluva varaga selle hindamise eesmärgil takistab arestimistoimingu läbiviimist ning sellega võib saada kahjustatud ka võlgniku õigus saada sundkorras võõrandatava asja eest õiglane hüvitis. Samuti võib ostuhuvilistel varaga tutvumise võimaluse puudumine enampakkumisel tähendada seda, et varale ole võimalik leida ostjat vara turuväärtusele vastava hinnaga esimesel enampakkumisel. Kohtutäitur taotleb luba võlgniku ruumidesse sisenemiseks vajadusel koos vara hindamiseks kaasatud isikuga ja enampakkumise käigus koos ostuhuvilistega. Manukate, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku täitetoimingu juures viibimise nõue tuleb TMS §-st
10. KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus leiab, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on 7 kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Vastavalt TMS § 28 lg 3 peavad osundatud paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Tulenevalt TMS § 137 kohaldatakse kinnisasjale sissenõude pööramisel vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui TMS
12. peatüki sätetest ei tulene teisiti. TMS § 85 lg 1 alusel on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni, vastavalt TMS § 85 lg 2 määrab kohtutäitur asjadega tutvumiseks kindlad ajad. Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve. Kohtutäituri avalduse kohaselt ei ole võlgnik võimaldanud kohtutäituril vara hindamiseks kinnisasjaga tutvuda. Enampakkumise läbiviimiseks on kohtutäituril vaja sisenda võlgnikule kaasomandis oleva kinnistu koosseisu kuuluvatesse ruumidesse, et hinnata kinnisasi ning seda enampakkumisest huvitatud isikutele näidata. Varaga tutvumine ja selle väärtuse määramine enne enampakkumist aitab kaasa vara paremale realiseerimisele. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et on täidetud TMS § 28 lg 1 ja 2 sätestatud eeldused kohtutäiturile loa andmiseks võlgniku ruumidesse sisenemiseks, kuivõrd siseneda on vaja täitedokumendi täitmiseks ning võlgnik ei ole seda vabatahtlikult võimaldanud. Seega tuleb kohtutäiturile anda luba siseneda ilma võlgniku E. P. nõusolekuta võlgniku 8 kaasomandis oleva kinnisasja koosseisus olevatesse ruumidesse ja viibida ruumides ja kinnistul nii kinnisasja hindamis- ja arestimistoimingu läbiviimiseks kui ka kinnisasja ostuhuvilistele tutvustamiseks.
13. Samas ei ole kohtu hinnangul võlgniku huve ja eraelu puutumatust arvestades siiski lubatav olukord, kus võlgniku ruumidesse sisenemise aeg on jäetud täiesti lahtiseks. Seetõttu peab kohus otstarbekaks määratleda kinnisasja hindamis- ja arestimistoimingute läbiviimiseks kinnisasjale sisenemise ajavahemiku - 30 päeva arvates käesoleva määruse tegemisest, mis peaks kohtu hinnangul olema piisav aeg, et kohtutäitur saaks korraldada võlgnikule kuuluva kinnisasja hindamis- ja arestimistoimingute läbiviimise. Enampakkumise käigus kinnisasjaga tutvumine saab toimuda alates enampakkumise või kordusenampakkumise toimumise kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise (kordusenampakkumise) alguseni. Vastavalt taotlusele annab kohus loa viimatinimetatud eesmärgil võlgniku ruumidesse sisenemiseks kahel korral enampakkumise või kordusenampakkumise kohta, tingimusel, et võlgnikule ja kõigile kinnisasja kaasomanikele on saadetud eelnevalt vähemalt kolm päeva enne kinnisasjale sisenemist teade, milles on märgitud tutvumise kuupäev ja ajavahemik kellaajalisena. Kohus on seisukohal, et teated võivad olla saadetud võlgniku ja kaasomanike kohtutäiturile avaldatud e-posti aadressidel ; ja. 6.

§ 478

lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Kohus toimetab määruse kätte avaldajale ja võlgnikule. 9 7.

§ 172lg 1 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Käesolevas asjas on menetluskuluks hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutav riigilõiv summas 50 eurot, mille tasumisest kohtutäitur RLS § 22 lg 2 p 7 alusel oli vabastatud.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtu menetlusosalisena, muu hulgas tasumata riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodu alusel tuleb võlgnikult riigi kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 10