) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
Vastavalt
lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Asjas puudub vaidlus selles, et 16.05.2014 sõlmis hageja T. S.ga laenulepingu nr
) § 440 lg 1, kuna kostja on kohtule esitatud hagi õigeks võtnud. Hagi on T. S. poolse õigeksvõtuga põhjendatud, kohtul puudub alus õigeksvõtu vastuvõtmisest keelduda. Kostja on tunnistanud, et ei ole omapoolsed rahalisi kohustusi hageja ees täitnud ning samuti ei ole kostja vaidlustanud ei põhinõude, intressi, sissenõudekulu ega viivise suurust. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt T. S.lt põhivõlg 4500 eurot, intress 1800 eurot, sissenõudekulu 600 eurot ja viivis 4500 eurot, kokku 11 400 eurot hageja kasuks. Hagiavalduse kohaselt on T. S.ga sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmitud ka 16.05.2015 käenduslepingud T.R.iga ja R. T.iga. Mõlema käenduslepingu punktis 2.1 lepiti kokku, et kui T. S. ei ole kohustuse täitmise tähtpäevaks, so. 16.08.2014 tasunud laenulepingust tulenevaid makseid on võlausaldajal õigus pöörata võlanõue T.R.i ning R. T.i kui käendajate vastu. Antud asjas ongi vaidlusaluseks asjaolu, kas eelpool toodud käenduslepingud hageja ja kostjate T.R.i ning R. T.i vahel üldse sõlmitud on. Nimelt leiavad kostjad, et hagis toodud käenduslepinguid nemad ei ole allkirjastanud ning lepingutel ei ole nende allkirjad. T. S. selgitas 29.06.2017 kohtuistungil, et M. P. andis käenduslepingud, juurde läksid allkirjad ja id-kaardi koopiad. Kui koopiad olid tehtud id-kaartidest, siis tagastas need ja ilmselt siis allkirjastati lepingud, ta ei mäleta, kuskohas see toimus. Ta arvab, et nägi allkirja andmist, aga täpselt ei mäleta. R. T. ja T. R. jäid istungil oma seisukoha juurde, mida nad ka vande all antud seletustega kinnitanud on - nimelt nemad pole käenduslepingule alla kirjutanud ning lepingutel olevad allkirjad ei ole nende omad. Mõlemad käendajad on tunnistanud, et laenu käendamise teemal oli T. S.ga juttu, kuid oma nõusolekuid/allkirju käendajad selleks andnud ei ole. Kuidas sattusid ID-kaardid T. S. kätte, kaaskostjad selgitada ei osanud. 3
S. kanda ning kostjate T.R.i ja R. T.i menetluskulud hageja M. P. kanda.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib
ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt
lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 29.06.2017 toimunud kohtuistungil märkis hageja, et tema menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 600 eurot. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et see on põhjendatud ning kostjalt T. S.lt tuleb välja mõista tasutud riigilõiv 600 eurot. Tegemist oli vältimatu ja vajaliku kulutusega nõude esitamisel. Kostjad T.R. ja R. T. märkisid kohtuistungil, et nende menetluskuluks on ekspertiisitasu ehk kummalgi 282 eurot. Kuna kohus jättis nende osas hagi rahuldamata, siis tuleb hagejalt välja mõista kummagi kostja kasuks 282 eurot. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.