Obsah (4)
§ 1043§ 128§ 1046§ 10152-14-63257 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots, sekretär Marika Pull`i juuresolekul Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23.12.2015.a.
§ 1043
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi v. vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
§ 128lg.1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline v.
mittevaraline. Lg.2 järgi varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lg.3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud v. hävinud vara väärtuse v. vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise , isegi kui see tekib tulevikus , ning kahju tekitamisega seoses kantud v. tulevikus kantavad mõistlikud kulud , sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks v. vähendamiseks ja hüvitise saamiseks , muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lg.4 järgi saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu , tõenäoliselt saanud , kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 5
(8)2-14-63257 Kostja E.O. esitas 29.03.2012.a. Lääne Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate M.E. kohta seoses tema poolt omastamise ja dokumentide võltsimisega. Avalduse kohaselt korteriühistu liikmetel on tekkinud põhjendatud kahtlused, et korteriühistu endine juhatuse liige M.E. on laenu taotlemisel esitanud ebaõigeid andmeid ning võltsinud üldkoosoleku protokolle, mille alusel on võetud korteriühistule kohustused pangalaenu näol. Samuti on M.E. KÜ juhatuse liikmena omastanud ajavahemikul 2003- 2010 suures ulatuses korteriühistu raha. Kostja palus alustada M.E. suhtes kriminaalmenetlust KarS § 201,344,345 ja 381 alusel (I toimik tl.13-15). Lääne Ringkonnaprokuratuur teatas 12.04.2012.a. kriminaalmenetluse 12750000021 alustamisest (I toimik tl.16). 26.06.2013.a. määrusega lõpetati kriminaalasjas menetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (I toimik tl.36-43). Tunnistajate ütlustest selgus, et enamik ühistu liikmetest olid teadlikud , et suuremahulised tööd on tehtud pangast võetud laenu abil. Ühistu liikmed olid nõus , et ühistus on vaja tööd ära teha ja tööde maksmisest ei oldud huvitatud. Seega ei leidnud kinnitust asjaolu, et ühistule on võetud laenu ilma ühistu liikmete otsuseta ja teadmiseta ning raha on ebaseaduslikult kasutatud enda kasuks. Kriminaalasjas puudusid tõendid , mis viitaksid M.E. poolt kuriteo toimepanemisele ja täiendavaid tõendeid ei ole võimalik koguda, siis leiti , et M.E. käitumises puudub KarS § 201 lg.1 ettenähtud kuriteokoosseis ning puudub kriminaalmenetluse alus ja kriminaalmenetlus lõpetati. Kriminaalmenetluse kulud s.o. käekirjaekspertiisi kulu mõisteti KrMS § 184 alusel välja E.O.lt. Samuti lõpetati 04.04.2013.a. M.E. suhtes kriminaalasjas menetlus KarS § 344 lg.1 järgi kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu ( I toimik tl. 208-210). Kostja E.O. aga mõisteti süüdi kohtuotsusega 1-13-11358/ 26.11.2014.a. KarS § 320 lg.1 järgi ja karistati teda rahalise karistusega. E.O. mõisteti süüdi selles, et tema 25.06.2012 ajavahemikul 9.5012.50 andis Pärnus, Pikk 18 asuvas Lääne Prefektuuris kriminaalasjas 12750000021 kohtueelse menetluse käigus kannatanu esindajana teadvalt valeütlusi selle kohta, et ta ei ole koostanud ühtegi revisjonikomisjoni aruannet ja aruandele alla kirjutanud. 17.06.2009.a. KÜ Xxxxxxxxxxx 36 revisjonikomisjoni aruanne ei ole tema koostatud ja aruandel olev E.O. nimel allkiri ei ole tema poolt kirjutatud. Antud asjas määrati käekirjaekspertiis ja eksperdi arvamuse kohaselt 2008 majandusaasta aruande juurde kuuluv 17.06.2009.a. KÜ Xxxxxxxxxxx 36 revisjonikomisjoni aruanne on allkirjastatud E.O. poolt. Seega E.O. andis kriminaalasjas 12750000021 kannatanu esindajana valeütlusi (II toimik tl.4-14). M.E. kasutas kriminaalasjas 12750000021 oma õiguste kaitseks advokaadi abi ja tasus vandeadvokaat Rünno Roosmaale kokku 2400 eurot ( I toimik tl. 47). Kohus leiab, et hageja ei saa tsiviilkohtumenetluse korras tsiviilhagiga nõuda kriminaalasja menetluskulusid. Kriminaalasja menetluskulude hüvitamist sätestab Kriminaalmenetluse seadustik. KrMS § 184 kohaselt kui kriminaalmenetlust alustatakse teadvalt vale kuriteoteate alusel, hüvitab menetluskulud kuriteoteate esitaja. KrMS § 175 lg.1 p.1 järgi kriminaalmenetluse menetluskulud on valitud kaitsjale v. esindajale makstud mõisliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 173 lg..2 järgi menetluskulud hüvitab KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 16 lg.1 järgi menetlejad on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Lg. 2 järgi menetlusosalised on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Seega kohus leiab, et hageja oleks pidanud esitama esindaja tasu nõude kriminaalasja 12750000021 menetluses menetluskuluna. Kriminaalasja menetleja oleks saanud hinnata , kas menetluskulu nõue on mõistliku suurusega ja lahendada selle väljamõistmise kostjalt. Arvestades eeltoodut tuleb kahjuna nõutud kriminaalmenetluses esindajatasu nõue 2400 eurot jätta rahuldamata. 6
(8)2-14-63257 Hageja nõuab varalist kahju 4000 eurot seoses sellega, et kriminaalasja 12750000021 raames arestiti hageja korter ja hagejal jäi seetõttu korteri müümisel saamata 4000 eurot. Tegemist on saamata jäänud tulu nõudega. Hageja väitel korter arestiti müügiprotsessi ajal , mistõttu tehingu väärtus langes. Ta pani korteri müüki 29.05.2012.a. hinnaga 29 000 eurot. Maakler oli leidnud korterile ostja , kuid seoses korteri arestimisega ei olnud võimalik korterit müüa. Vältimaks leppetrahvi maksmist palus ta maaklerilt aega , et kohustusi täita. Esitas taotluse käsutuskeelu tühistamiseks ja langetas müügihinda 25 000 eurole. Hageja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud, et korteri müügist jäi saamata 4000 eurot seoses kostja poolt esitatud kuriteoteatega ja selle alusel korterile käsutuskeelu seadmisega. Kohus eelistungil 31.08.2015.a. selgitas hagejale , et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta , et korteri müügihind alanes käsutamise keelumärke tõttu. Maakler M.L. e-kiri ei ole piisavaks tõendiks ja hageja ei taotlenud M.L.`t tunnistajana üle kuulata. Vastavalt kohtumäärusele 27.07.2012.a. , millega arestiti kriminaalasjas 12750000021 tsiviilhagi tagamiseks kahtlustatava M.E. kinnisasi ja tehti kinnistusraamatus märge kinnisasja kasutamise keelamiseks , on toimiku materjalidest nähtuvalt kinnisvaraportaali City 24.ee andmetel M.E. omandis oleva korteriomandi keskmiseks turuhinnaks 25 000 eurot (I toimik tl.211-213). Hagejal võis 29 000 eurot jääda saamata ka seetõttu, et korter oli müügis kõrgema hinnaga kui korteri kohalik keskmine müügihind. Hageja ei ole kohtule tõendanud , et ta oleks korteri müügist tõenäoliselt saanud 29 000 eurot , kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega kohus leiab, et hagi varalise kahju (saamata jäänud tulu ) 4000 eurot nõudes ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
§ 1046
lg.1 järgi isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime v. kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse v. muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on hageja viidanud sündmusele 02.05.2010.a. , sündmusele 25.06.2011.a. ja sündmusele 28.05.2011.a. 25.06.2011.a. sündmuse kohta on alustatud kriminaalasjas menetlust nr.11267000379 selles, et 25.06.2011.a. kella 10.16 paiku Pärnus, Xxxxxxxxxxxxx hoovis lõi hageja M.E. plastikust pesukausiga E.O.`t pea piirkoda ja küünistas näost põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid annavad aluse M.E.`t kahtlustada KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samas ei ole tema süü etteheidetavas süüteos piisavalt suur õigustamaks tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudus avalik menetlushuvi ja M.E. õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Arvestades eeltoodut lõpetati kriminaalasjas menetlus M.E. suhtes (I toimik tl 75- 76). Seega hageja enda käitumine kostja suhtes on olnud samuti õigusvastane. Kostja E.O. on väärteoasjas otsusega 2670,11,007483 19.07.2011.a. süüdi mõistetud KarS § 262 alusel selles, et ta 28.05.2011.a. Pärnus, Xxxxxxxxxxx tülitas M.E.`t avalikus kohas valjuhäälse sõnelusega , millega häiris M.E. rahu (II toimik tl. 15). Selle kohta, et kostja 02.05.2010.a. sõimas hagejat ei ole kohtule tõendeid esitatud. Avalduse esitamine politseile ei tõenda avalduse põhjendatust. Eelpoolnimetatud sündmused ,avaldus linnapeale 14.01.2012.a. ja Korteriühistute Liidu Pärnu büroo juhatajale ning kuriteoteade politseile ei anna kohtu arvates alust nõuda kostjalt mittevaralist kahju. Arupärimised korteriühistu esimehele seoses korteriühistu rahade kasutamisega ei ole ebaseaduslik 7
(8)2-14-63257 tegevus. Korteriühistu liikmetel ongi õigus saada teavet korteriühistu rahade kasutamise kohta. Kui korteriühistu liikmel on õigustatud huvi dokumentidega tutvumise vastu vastavalt MTÜS § 28 lg.5 ja KÜS § 1 lg.2 ning juhatus õigusvastaselt dokumentidega tutvumist ei võimalda, on ühistu liikmel õigus esitada kohtule hagi ühistu vastu dokumentidega tutvumise lubamiseks vastavalt
§ 1015
. Seega kohus selgitab kostjale , et kuna hageja ei ole enam KÜ Xxxxxxxxxxx juhatuses on kostjal võimalik saada teavet praeguselt juhatuselt.
§ 128
lg.5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel au teostamise korral peab hageja hüvitamise nõuet põhjendama ja tõendama kahju olemasolu. Mittevaralise kahju eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks ei piisa üksnes sellest, et kostja rikkus hageja õigusi. Kohus leiab, et eelpoolnimetatud sündmustega kostja ei ole rikkunud hageja õigusi selliselt , et oleks tekkinud kahju, mida on vajalik rahaliselt hüvitada. Igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, kannatanul tema au teostamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus. Kuivõrd au teotamise objektiks on isiku maine, siis peaksid hüvitatavad olema selle kahjustamisest tulenevad raskemad tagajärjed. Näiteks kui isikut eriti halvustavad faktiväited ja väärtushinnangud avaldatakse massimeedias, on alust eeldada, et kannatanu mainet kahjustatakse oluliselt. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-11-04. Seega kohus leiab, et tuleb hagi mittevaralise kahju 600 eurot nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata , tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nõuet vastavalt TsMS § 176 lg.1 tähtajaks esitanud ja seega ei saa menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõuet enam esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 8
(8)