← Eesti

2-14-62863/37

Obsah (11)§ 138§ 177§ 196§ 162§ 197§ 423§ 173§ 168§ 144§ 174§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2015.a., Pärnus Tsiviilasja number 2-14-62863 Tsiviilasi H. L. hagi A.P.

§ 138

lg 1; § 144 p 1 ja § 146 lg 1 p 3 ning § 173 lg 1 palub: 1.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus käesolevas kriminaalasjas. 2.Välja mõista hagejalt H. L.lt A.P. kantud menetluskulud summas 4800 (neli tuhat kaheksasada) eurot. Menetluskulud palub A.P. tasuda Advokaadibüroo Järve,Otti ja Partnerid OÜ arveldusarvele 10220044446018 (IBAN EE481010220044446018 AS SEB PANK) kliendile edastamiseks. 3.A.P., juhindudes

§ 177

lg-st 2 taotleb hüvitamisele kuuluvatelt manetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. 3

(8)Tsiviilasi nr 2-14-62863 4. 11.12.2015.a esitas hageja kohtule seisukoha kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja palub jätta rahuldamata kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 4 800 eurot, määrata kostja menetluskulud kindlaks maksimaalselt summas 390 eurot (3 tundi ja 15 minutit hinnaga 120 eurot tund), jätta rahuldamata kostja taotlus mõista kostja menetluskulud välja hagejalt ja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja leiab, et kostja menetluskulud on ilmselgelt ülepaisutatud ning ebamõistlikud. Samuti on hageja seisukohal, et kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks käesolevas asjas ebaõiglane ning ebamõistlik. Asjas on menetlus peatunud, kuivõrd kostja nõudis enda tulevikus tekkida võivate menetluskulude katteks tagatist. Riigikohus on asjas nr 3‐2‐1‐156‐09 tehtud lahendis leidnud, et kostja võib taotleda tagatise andmist

§ 196

lg 1 alusel üksnes eeldatavate kulutuste katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulude tekkimist. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja keeldunud ka hagiavaldusele sisulisest vastamisest ning piirdunud tagatise taotluse esitamisega. Kostja on oma tagatise taotluses seega ise kinnitanud, et ei ole teostanud asjas sisulisi hagile vastamiseks vajalikke toiminguid. Eelkõige on taotluse kohaselt tegemata järgmised toiminguid: ‐ hagiavalduse õiguslik analüüs, valdkonna õigusaktide ja kohtupraktika analüüs, seisukohtade kujundamine, kostja hagivastuse koostamine – hinnanguliselt 14 tundi; - konsultatsioonid kliendiga kõikide võimalike asjassepuutuvate faktiliste asjaolude ja tõendite väljaselgitamiseks – hinnanguliselt 4 tundi; ‐ eelistungiks ettevalmistumine, eelistungil osalemine – hinnanguliselt 5 tundi; ‐ menetluse käigus hageja poolt esitatavate täiendavate seisukohtade ja võimalike tõendite õiguslik analüüs, eelmenetluses kostja lõplike seisukohtade kujundamine, vastava menetlusdokumendi koostamine – hinnanguliselt 10 tundi; ‐ kohtuistungiks ettevalmistumine, istungil osalemine – hinnanguliselt 7 tundi. Samas nähtub kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest, justkui oleks kostja teinud kulutusi samadele tegevustele, mille eeldatavate kulude katteks taotles tagatist: ‐ konsultatsioonid kliendiga hagi alusena märgitud asjaolude selgitamiseks, kokku 12 töötundi; ‐ kostja poolt esindajale hageja väidete ümberlükkamiseks esitatud xxxxxxxxxxxxxxx dokumentide (lepingud, pangaülekanded, väljavõtted nn tööraamatust jne) mis tõendavad A.P. töötamist aastate vältel xxxxxxxx, teenitud töötasu aga ka elamist xxxxxxxx (mitte Eestis) kokku 66‐l lehel 3 töötundi; ‐ muu tõendusmaterjali (lepingud ehituseks raha andmise, Hansapanga pangatoimingute teostamise, maa müügilepingud (xxxxx, xxxxxx xx ja xx x kohta), kinnistu müügi ja asjaõiguslepingu, võlakirjade jms. tutvumine ja hindamine (materjali 126 lehekülge) 5 töötundi; ‐ potentsiaalsete tunnistajate ütluste hindamine (A. P., I.M. isiklikel kokkusaamistel) R.T., J.A., R.O., L. L., K.L., Ü.M., S.K. jt kohta kirjalikult esitatud materjali alusel 4 tundi; ‐ materjalide kasutamisvõimaluste hindamine seoses A,P. pöördumistega politseisse seoses H.L. omavoli ja füüsiliste rünnetega, samuti puutuvalt H.L.ga seotud firmade kinnistutele hüpoteekide seadmise ja nende võlgnevuste katteks oksjonil müümise kohta 2 tundi; ‐ seltsingvara puudutavate Riigikohtu lahendite aga ka ringkonnakohtute lahendite analüüs (vt Riigikohtu nr 3‐2‐1‐193‐13; 3‐2‐1‐133‐05; 3‐2‐1‐117‐09; 3‐2‐1‐109‐14 jt. ning Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2‐08‐5838 ja Tartu Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2‐04‐573 (T.U. hagi) 4,5 tundi. Hageja asub seisukohale, et lisaks nimetatud tegevuste põhjendamatult suurele deklareeritud ajakulule on tegemist täielikult põhjendamatute kulutustega, kuivõrd samade kulude katteks nõudis kostja menetluskulude tagatist ning keeldus neid tegevusi enne tagatise saamist 4

(8)Tsiviilasi nr 2-14-62863 tegemast. Hageja ei suutnud anda tagatist kohtu määratud tähtaja jooksul, mistõttu ei olnud kostjal vajalik täiendavaid toiminguid üldse teha. Kui Kohus leiab, et hageja on nimetatud tegevuste jaoks kulutusi teinud, tekib olukord, kus menetluskulude katteks tagatise määramine ei saanud olla võimalik, kuivõrd kulud, mille katteks tagatist nõuti, olid juba kantud. Samuti on kostja ülejäänud menetluskulude aluseks olevate tööde ajakulu ebamõislikult ülepaisutatud: ‐ Nii märgib kostja, et Pärnu Maakohtu kohtudokumentidega (kohtumäärus 14.09.2015) ja teiste materjalidega (kostja vastuväide, kostja määruskaebus ringkonnakohtule, kostja esindaja voltuste lõpetamise teave jt. tutvumine on võtnud aeg 1 tund 120 eurot. Põhjendatud ajakulu võiks olla maksimaalselt 30 minutit. ‐ Samuti märgib kostja, et hagimaterjalide ja hagi tagamise taotluse ning lisadega tutvumine, xxxxxx xxxxx xx kohta koostatud ehituskulude arvestuse läbivaatamiseks ja hindamiseks kulus 4,5 tundi. Olukorras, kus vastusena realiseerus üksnes taotlus menetluskulude katteks tagatise andmiseks, ei ole põhjendatud hagimaterjalide analüüs sellises mahus. Põhjendatud ajakulu võiks olla 30 minutit. ‐ Ka ei ole põhjendatud ajakulu lühidate kohtumäärustega tutvumiseks. Põhjendatud võiks olla määrustega tutvumise ajakulu kokku 15 minutit. Oluline on märkida, et eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotlus ongi üheks ainsaks menetlusdokumendiks, mille kostja esindaja esitanud on. Kuivõrd tegemist on n.ö. standardse vastusega, ei ole põhjendatud ka selle koostamiseks ajakulu 4,5 tundi. Põhjendatuks võiks pidada maksimaalselt ajakulu 2 tundi.

§ 162

lg 4 kohaselt võib Kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine oleks ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja asub seisukohale, et analoogia korras on Kohtul võimalik ka käesoleva asjas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja leiab, et käesoleval juhul on kostja käitunud ebaausalt ning oma menetlusõigusi kuritarvitanud ‐ juhul kui kostja on reaalselt kandnud kulud, milliste väljamõistmist hagejalt nõutakse, ei olnud kostja selles osas õigustatud taotlema eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmist ning pidi ka sellest teadlik olema. Juhul, kui aga kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotlus oli võimalik (kulud olid kandmata), tuleb pidada pahatahtlikuks kulude hüvitamise nõudmist menetluskulude määramise avalduses. 5. 11.12.2015.a esitas kostja omapoolse seisukoha, milles kostja leiab, et hageja poolt menetluskulude kohta esitatud seisukoht on oma olemuselt sama pahatahtlik, kui tema poolt esitatud hagi ja ei nõustu hageja seisukohtadega. Esmalt tuleb märkida, et hageja viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-156-09 puudutab tõepoolest olukorda, kus tagatist taotletakse üksnes eeldatavate kulutuste katteks. Selline taotlus esitatakse enne kulude tekkimist. Küll aga ei puuduta see käesolevat olukorda. Hageja esindaja on otsustavalt segamini ajanud need kulutused, milliste katteks tagatist oli nõutud ja kulutused, mis on tänaseks reaalselt katud. Hageja esindaja ilmselt on unustanud, et kohtuistungi käivitumisel tulnuks kostjal xxxxxxxxxx korduvalt lennata Eestisse, tehes selleks eraldi kulutusi, kaotades tööpäevi ja seega ka töötasu. Samuti on tähelepanuta jäetud, et seltsinglepingust tulenevas kohtuvaidluses võiks tõendusmaterjali paljususe juures kohtupäevade arvuks prognoosida minimaalselt 6 istungipäeva. Seega ainuüksi neid asjaolusid arvestades ei ole 4800 euro suuruse tagatise nõudmine mingil juhul liialdus. Selles osas ei olegi kostja menetluskulude arvestuses taotlust esitanud. Need on minimaalsed kulud, mis lisandunuks kohtumenetluse käivitumisel nagunii. Hageja soovib oma seisukohtades kohut eksitada. Koostades kostja esialgse vastuse hagile ja taotluse tagatise andmiseks, ei saanud kostja esindaja mingit garantiid, et tagatist ei anta ja menetlus ei jätku. Vastupidi, hageja tookordne lepinguline 5

(8)Tsiviilasi nr 2-14-62863 esindaja kinnitas, et tuleb suur „lahing“. Hageja esindaja märgib oletuslikult, et tema seisukohtade p-s 7 näidatud tööd on tegelikkuses tegemata. Selliseks seisukohaks puudub igasugune alus. Kostja oli sunnitud koguma ulatusliku tõendusmaterjali ja juhul, kui selles on mingi kahtlus, on võimalik seda materjali ka kohtule kontrollimiseks esitada. Kostja ei ole arvestanud põhjendamatult palju aega nimetatud materjalidega tutvumisele ja seisukohtade analüüsimisele. Kostja esindaja analüüsile tuginemine on näiteks tänaseks jätnud hageja suhtes kriminaalmenetluse alustamata. Ilma vastavate seisukohtadeta olnuks avaldus juba politseis. Hageja esindaja ajab täiesti ainetult segamini kulud, mille katteks nõudis kostja tagatist ja kulud, mis on käesolevaks ajaks tehtud. Kostja ei nõustu hageja esindaja seisukohaga sellest, et antud juhul tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja pöördus kohtusse täiesti pahatahtliku hagiga, omamata selleks vähimatki põhjust (välja arvatud tema äriühingute halb käekäik ja sissetuleku puudumine). Kostja oli sunnitud muude tegemist ja tööde kõrvalt, xxxxxxxxx, asuma korraldama võimaliku ja ülimalt mahuka tõendusmaterjali kogumist. Kõik need kulud (ajakulu,närvikulu,rahaline kulu aga ka rahaline kahju jms.) olnuks olemata kui hageja hinnanuks olukorda vastutustundlikult. Kostja esindajana jääb esitatud menetluskulude taotluse juurde ja palub jätta hageja esindaja seisukohad tähelepanuta. Kohtu seisukoht 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 1 p 12 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

§ 197

kohaselt kohus määrab käesoleva seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kostja on kohtule 22.06.2015.a saadetud seisukohas palunud jätta hagi läbivaatamata, kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna. 14.09.2015.a määrusega kohus rahuldas kostja taotluse ning kohustas hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 4800 eurot. Hageja kohtu määratud tähtajaks tagatist kostja menetluskulude katteks andnud ei ole. Kohus hoiatas 14.09.2015.a määruses, et kui hageja kohtu poolt antud tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et H. L. hagi A.P. vastu seltsingulepingust tulenevate panuste hüvitamise nõudes tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 12 alusel.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega seoses hagi läbi vaatamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. 7.1. Vastavalt

§ 138

lõikele 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

lg 1 kohaselt kohtuvälised kulud on: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja avalduse järgi viimase menetluskulud koosnevad kostja lepingulise esindaja õigusabi kuludest kokku 40,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga). Tunnitasu määra osas hageja vastuväiteid ei ole esitanud.

§ 174lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole 6

(8)Tsiviilasi nr 2-14-62863 käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu menetluskuludelt arvestatav käibemaks hüvitamisele ei kuulu. Hageja nõue on summas 75000.- €. Kohus on nõustunud kostja kalkulatsiooniga esindustasu osas summas 4800.- €. Arvestades vaidluse sisu ja ulatust prognoosis kostja oma eeldatavate õigusabikulude ulatuseks minimaalselt 40 tundi hinnaga 120.- eurot (sisaldab käibemaksu) advokaadi iga töötunni eest, so kokku 4 800,- eurot. Prognoositav õigusabi ajakulu on järgmine. - hagiavalduse õiguslik analüüs, valdkonna õigusaktide ja kohtupraktika analüüs, seisukohtade kujundamine, kostja hagivastuse koostamine – 14 tundi; - konsultatsioonid kliendiga kõikide võimalike asjassepuutuvate faktiliste asjaolude ja tõendite väljaselgitamiseks – 4 tundi; - eelistungiks ettevalmistumine, eelistungil osalemine – 5 tundi; - menetluse käigus hageja poolt esitatavate täiendavate seisukohtade ja võimalike tõendite õiguslik analüüs, eelmenetluses kostja lõplike seisukohtade kujundamine, vastava menetlusdokumendi koostamine – 10 tundi; - kohtuistungiks ettevalmistumine, istungil osalemine – 7 tundi. Kohus nõudis hagejalt eelpool märgitud õigusabi eest tagatist summas 4800.- €. 7.2.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 06.05.2015.a lahendis 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusostuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus annab hinnangu kostja poolt kantud rahalise menetluskulude suurusele. Kohtutoimiku järgi kostja esindaja on esitanud 22.06.2015.a. esialgse vastuse hagile, mis sisaldas teadaandmist, et hagi ei tunnistata, ja taotlust tagatise andmiseks ning kui kohus viimast taotlust ei rahulda, siis taotlust anda kostjale täiendav tähtaeg hagiavaldusele kirjalikult vastamiseks. Kohus nõustub hageja esindajaga selles, et põhjendatud ajakulu, arvestades menetlusdokumendi sisu ning seda, et tegemist ei olnud keeruka avalduse koostamisega, on 2 tundi (punkt 9). Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja jaoks piirnes asi esialgse kirjaliku vastuse koostamisega ja taotluse esitamisega tagatise andmiseks, siis asjas oleva materjaliga üldises vajalikus plaanis tutvumiseks ja kliendiga arutelu pidamiseks asja üle, tuleb lugeda põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi (punktid 1, 2, 3, 10). Tõenditega oli vajalik esialgne tutvumine (põhjaliku sisuline analüüsi tegemise vajadus puudus, küll aga tagatise taotluse koostamiseks selguse saamiseks, mis ulatuses kuluks selleks aega), mistõttu kohus peab selle toimingu põhjendatud ajakuluks 1,5 t (punktid 4, 5, 6). Punktis 7 märgitud materjalide kasutamisvõimaluste hindamine seoses A, P. pöördumistega politseisse seoses H. L. omavoli ja füüsiliste rünnetega, samuti puutuvalt H. L.ga seotud firmade kinnistutele hüpoteekide seadmise ja nende võlgnevuste katteks oksjonil müümise kohta 2 tundi-240 eurot, ei ole käesoleva tsiviilvaidluse esemeks, mistõttu selles osas ei saa esinduskulu põhjendatuks ja vajalikuks lugeda. Punktis 8 märgitud seltsingvara puudutavate Riigikohtu lahendite, aga ka ringkonnakohtute lahendite analüüs (vt Riigikohtu nr 3-2-1-193-13; 3-2-1-133-05;3-2-1-117-09;3-2-1-109-14 7

(8)Tsiviilasi nr 2-14-62863 jt. ning Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-08-5838 ja Tartu Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-04-573 (T.U. hagi) 4,5 tundi -540 eurot, puhul on tegemist esindaja enda teadmiste täiendamisega ja seda ei ole võimalik lugeda esinduskuluks. Seega õigusabile kulunud ajaks on 5 tundi ning kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku kuluna tuleb kindlaks määrata esindajakulu summas 500.- € (5t x100.- € ilma käibemaksuta) ja see hagejalt välja mõista. Kohus märgib kostja avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.