) § 168 lg 3 kohaselt poolte endi kanda. Kostja ei taotle hagejalt mingite menetluskulude hüvitamist. Ka hageja kinnitas, et tal puuduvad kostja suhtes mistahes nõuded, seega ka menetluskulude nõuded. 3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hageja loobumine hagist ja menetluse lõpetamise taotlus on põhjendatud, hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on avaldusest loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja avaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kostja on oma seisukoha menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotuse kohta esitanud. 4.
lg 1 ja § 174 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis kindlaks menetluskulude jaotuse poolte vahel ning hüvitatavate menetluskulude suuruse.
lg 5 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Avaldusest nähtub, et hageja loobub nõudest seetõttu, et kostja on kohtumenetluse ajal hageja nõude rahuldanud. Seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kuna kohus ei lõpeta menetlust kompromissi kinnitamisega, vaid hageja hagist loobumise tõttu, ei kohaldu selles tsiviilasjas menetluskulude jaotamisele kostja viidatud
Hageja kinnitas kohtule, et tal puuduvad menetluskulud, mille hüvitamist kostjalt nõuda. Seega ei ole vajadust menetluskulude suurust kindlaks määrata. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra ja menetluskulusid kostjalt välja ei mõista. Kostja kanda jäävateks menetluskuludeks on tema enda võimalikud kulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.