) § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (lahendid nr 3-2-1-3-07, nr 3-2-1-159-12). KM (hageja) on sündinud xx.xx.xxxx DK ja IM lapsena (tl 4). Hageja vanemad elavad eraldi. KM elab ema juures. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Eeltuvastatu tähendab, et kostja on alaealise hageja vanem (isa) ning sellest tulenevalt kohustatud andma oma alaealisele lapsele (hagejale) ülalpidamist (maksma elatist). Alaealine hageja (kostja laps) omakorda on õigustatud saama oma vanemalt (kostjalt) ülalpidamist. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele
lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis).
Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates 01.01.2018 on töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500 eurot kuus (RT I, 23.12.2017, 49). Seega on alates 01.01.2018 elatise minimaalmäär 250 eurot kuus. Vaidlust pole selles, et kostja ei ole maksnud hageja ema pangakontole alates 26.02.2018 iga kuu hageja ülalpidamiseks elatisraha miinimummääras, so 250 eurot. Vaidlustamata asjaolu loeb kohus omaksvõetuks. Tsiviilasi nr 2-18-3057 Riigikohus on toonitanud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt lahend 3-2-1-35-17). Arvestades, et kostja ei ole alates 26.02.2018 maksnud iga kuu vabatahtlikult hageja ema pangakontole hageja ülalpidamiseks miinimummääras elatisraha ning kostja vastuväidetest nähtuvalt ei pruugi ta seda ka edaspidi teha, on hageja õigustatud nõudma kostjalt ülalpidamist kohtu kaudu. 3
järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on korduvalt (nt lahend 3-2-1-174-16 p 13) märkinud, et eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus
Hageja nõuabki kostjalt elatist üksnes seaduses 01.01.2018 on 250 eurot (vt otsuse punkti 2). sätestatud minimaalmääras, mis alates Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on kohtu hinnangul ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks, see pole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. 26.02.2018 esitatud hagi asjaolude kohaselt kulubki hageja vajaduste rahuldamiseks 526,5 eurot kuus, st esineb alus miinimummääras elatise saamiseks. Selles pole ka vaidlust. Vaidlustamata asjaolu loeb kohus omaksvõetuks. Arvestades, et hageja on nõudnud elatist vaid miinimummääras, so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, ei pea ta oma vajadusi põhjendama ega ka tõendama (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-124-15). Kuna hageja ei pea käesolevas asjas oma vajadusi põhjendama ja tõendama, jätab kohus hindamata hageja 05.07.2018 esitatud kulude arvestuse (tl 60-61) ja tõendid (tl 64-79) ning kostja vastuväited neile (tl 83). 4. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis miinimummääras või sellest väiksem elatis. Hageja palus kostjalt välja mõista miinimummääras elatise. Kostja palus hagejale makstavaks elatiseks 120 eurot kuus põhjusel, et tal on osaline töövõime ja keskmine puue, mistõttu tema sissetulek vähenes ja tal ei ole võimalik hagejale miinimummääras elatist anda enda elementaarset toimetulekut kahjustamata. Pealegi on ta andnud ja annaks ka edaspidi ajal, mil hageja viibib tema juures, vahetult ülalpidamist ca 82 eurot kuus. Kostja palus arvestada ka lapse emale makstava lapsetoetusega, mille arvelt on võimalik kanda hageja ülalpidamiskulusid. 5.
lg-te 1 ja 2 mõttest tulenevalt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui ta ei ole võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enese tavalist ülalpidamist. Ka Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ja kasutama
lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (lahend 3-2-1-118-12). Kostja väitel tema töötasu, mis oli eelneval 8 kuul keskmiselt 712 eurot, väheneb seoses osalise töövõimega ca 25%. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt sai kostja perioodil juuli 2017 kuni veebruar 2018 töötasu kokku 5696,03 eurot, so keskmiselt 712 eurot kuus (tl 23). Vastavalt Maksu-ja Tolliameti teatisele on kostjale perioodil 01.02.2018-30.09.2018 pärast maksude maha arvamist tehtud väljamakseid 5209,29 eurot, sellest palgatulu 3281,06 eurot, haigushüvitis 602,64 eurot ja töötuskindlustushüvitis 1325,54 eurot (tl 105). Seega oli kostja rahaline sissetulek perioodil 01.02.2018-30.09.2018 keskmiselt 651,16 eurot kuus, mis on 60,84 (712-651,16) euro võrra väiksem kostja eelnevast töötasust. Seega ei ole kostja sissetulek oluliselt vähenenud. Lisaks nähtub Eesti Töötukassa vastusest kohtunõudele, et IM maksti töötuskind-lustushüvitist perioodil 09.07.2018 kuni 11.10.2018 kokku summas 1882,52 eurot ning makstakse töövõimetoetust perioodil 17.01.2018 kuni 16.01.2020, kui ta täidab aktiivsustingimusi nt töötab, õpib või otsib tööd töötuna registreerituna. Töövõimetoetust makstakse eelmise kalendrikuu päevade eest päevamääraga 7,2504 eurot (tl 108). Tsiviilasi nr 2-18-3057 Seega katab töövõimetoetus vähemalt osaliselt kostja osalisest töövõimest tuleneva võimaliku töötasu vähenemise. Kostja väitel kaasnevad temale seoses puudega täiendavad kulud. Sotsiaalkindlustusameti 15.10.2018 teatisest nähtuvalt on kostjale alates veebruarist 2018 makstud puudetoetust 41,17 eurot kuus (tl 103). Puudetoetust 41,17 eurot kohus ei arvesta, kuna 4
lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (lahend 3-2-1-119-15). Eeltuvastatut arvestades jääks kostja poolt hagejale miinimummääras elatise andmisel kostja muudeks kuludeks veel keskmiselt 401,16 (651,16-250) eurot. Seega, andes hagejale miinimummääras elatist, jääb kostjale enda vajaduste katteks tunduvalt rohkem rahalisi vahendeid võrreldes lapse ülalpidamiseks antavaga. Lisaks on kostjal kohustus täita ülalpidamiskohustust vajadusel ka muu vara arvelt. Puudub vaidlus, et kostja omandis on korteriomand aadressiga xxxxx xx xx xxxxx xxxx, kuhu kostja on küll sisse kirjutatud, kuid ei ela seal. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kostja ainuomandis korteriomand aadressiga xxxx xxxx xxxxx xx xx, reaalosa eluruum nrx, mille üldpind on 49,10 m2. Kostja väitel on temale kuuluv korter mõeldud tulevikus x eluasemeks, korteris elab aga sugulane, kes maksab kommunaalkulud ja hoiab korteri korras, kostja korterist üüritulu ei saa. Kostjale kuuluva kinnisvaraga (korteriomand) arvestab kohus kostja ülalpidamisvõime hindamisel. Juhul kui kostja leiab, et tal napib rahalisi vahendeid lapsele miinimummääras elatise andmiseks ja enda kulude katmiseks, ei ole põhjendatud kostjale kuuluva korteri tasuta kasutada andmine. Kostjal tuleb vajadusel korter üürile anda või müüa ning seeläbi hankida täiendavaid rahalisi vahendeid lapsele elatise andmiseks ja/või enda toimetuleku tagamiseks. Juhul kui kostja leiab, et varaline seisund ei võimalda tal hagejale miinimummääras elatist anda ilma tema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab ta oma vajadusi piirama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja varaline seisund, arvestades tema sissetulekut ja kinnisvara, võimaldab tal anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. 6.
lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (lahend 3-2-1-35-17). 6.1. Kostja on tuginenud oma osalisele töövõimele ja keskmisele puudele. Eesti Töötukassa 06.02.2018 otsusest nr x nähtuvalt on IMosaline töövõime ja temale on määratud töövõimetoetus alates 17.01.2018 – 16.01.2020 (tl 26). IM on tuvastatud ka keskmine puue (tl 28). Nende asjaolude osas vaidlus puudub. Seega on kostja osalise töövõimega. See omakorda tähendab, et kostja pole mitte töövõimetu, vaid on võimeline töötama. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjaolud, et kostjal on osaline töövõime ja puue mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks alla
Kostja on hagivastuses ka ise avaldanud, et saab töötada keskmiselt 6 tundi päevas (tl 18). 6.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates 26.02.2018 miinimumsummas, st pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus. Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-15 juhtinud tähelepanu, et vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist TsMS § 459 lg 1 alusel, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutu kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks. Asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on õigustatud soovima elatise väljamõistmist tema poolt taotletud viisil, st muutuva suurusena. Asjaolusid, mis välistaksid elatise väljamõistmise muutuva suurusena, sõltuvana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest, kohus ei tuvastanud. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, mis otsuse tegemise ajal on 250 eurot kuus, alates hagi esitamisest 26.02.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 8. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja hagi, st tegi otsuse kostja kahjuks. Seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagejal menetluskulusid ei ole. 9. Hageja poolt 21.11.2018 kohtule esitatud seisukoha ja tõendid jätab kohus tähelepanuta, kuna need on kohtule esitatud pärast 22.10.2018 kohtumääruses pooltele antud avalduste, dokumentide ja menetluskulude nimekirja kohtule ja vastaspoolele esitamise tähtaega, st pärast 05.11.2018. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.