KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2018.a, Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-17-17583

§ 168lg 4).

1. Välja mõista K.T.’ilt A.S. kasuks menetluskuluna 1384.26 eurot (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend neli eurot ja 26 senti, sh pool riigilõivu summas 150,00 € ja õigusabi kulud summas 1234.26 €)
2. Kostja K.T. on kohustatud tasuma hageja A.S.’le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (alus: 177 lg 4) .
3. Hagejal on õigus hagist loobumise tõttu taotleda hagiavalduselt 23.11.2017 tasutud 300 eurosest riigilõivust poole, so 150 euro tagastamist 2 aasta jooksul arvates aasta lõpust, mil riigilõiv tasuti (alus

§ 150lg 2 p 2, lg 4 ja 6) 2-17-17583 7.

Määrus pooltele kättetoimetada. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Sisulised asjaolud ja menetluse käik

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Harju Maakohtus 11.01.2018 määrusega menetlusse võetud ja 30.01.2018 määrusega Pärnu Maakohtule üle antud A.S. hagi K.T. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
2. 12.01.2018 e-kirjaga kostja K.T. teatas, et e-toimikus ID-kaardiga dokumentide avamine ebaõnnestub ja palus dokumendid saata avatuna. 16.01.2016 e-kirjas kostja K.T. teatas et tema elukoht on Xxxxxxxxxxx ja soovis kohtupidamist enda elukoha järgi. Ühtlasi teatas, et on välismaal kuni märtsi lõpuni, varem ei ole võimalik asjaga tegeleda. 30.01.2018 kinnitas kostja ekirjaga, et on kätte saanud Harju Maakohtu 30.01.2018 määruse asja Pärnu Maakohtule üleandmise kohta. Toimikus puuduvad andmed kostja poolt hagimaterjalide kättesaamise ja hagiavalduse suhtes kostja kirjaliku vastuse kohta.
3. 03.04.2018 saabus kohtule hageja taotlus asjas õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemiseks ja kostjalt hageja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks summas 2700 €, kuna kostja on hagi õigeksvõtnud ja on hageja nõude täitnud. Hageja taotlusele ja menetluskulude kirjale on lisatud kostja 29.03.2018 e-kiri, millest nähtuvalt kostja on saatnud hageja 18.12.2017 seisuga esitatud hagiavalduses nõutud e-postiaadressidele ning hageja poolt nõutud sisuga kirja hageja kohta ebaõigete andmete ümberlükkamiseks hageja soovitud viisil. Seega hageja ise leiab ja lisatud tõendiga on tuvastatav, et kostja on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõude täitnud.
4. 03.04.2018 kirjaga kohus selgitas hagejale, et juhul, kui nõue on enne kohtuotsuse tegemist rahuldatud, siis ei saa kohus enam teha hagi õigeksvõtul põhinevat otsust, kuna pole alust kohustada kostjat tegema toimingut, mida ta on juba teinud. Sel juhul saaks kohus jätta hagi rahuldamata põhjusel, et nõue on juba vabatahtlikult enne otsuse tegemist täidetud. Samuti peaks kostja õigeksvõtt, mis ei ole esitatud istungil, vastama

§ 336

-338 ja § 440 nõuetele – see peaks olema esitatud kohtule kostja enda või tema esindaja poolt (digitaalselt) allkirjastatult. Sellist taotlust kostja kohtule ei ole esitanud.

1. 10.04.2018 esitas hageja kohtule koos menetluskulude nimekirjaga uuesti sama taotluse - hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemiseks. Kohus pidi uuesti hagejale selgitama, et hagi rahuldav kohtuotsus esitatud faktiliste asjaolude põhjal ei ole enam võimalik, sest nõue on täidetud. 17.04.2018 saabus kohtule nõuete kohaselt vormistatud hageja taotlus hagist loobumiseks, mille kohus edastas 18.04.2018 koos 10.04.2018 esitatud menetluskulude nimekirjaga kostjale ja küsis kostja seisukoha.
2. 18.04.2018 saabus kohtule advokaadibüroolt Sempes e-kiri, mille kohaselt esindab kostjat advokaat Margo Põbo. E-kirja manuseks oli advokaadi poolt 18.04.2018 digitaalselt allkirjastatud fail pealkirjaga „Teade_nõue täidetud_2-17-17583.bdoc“, mille sisuks 3 dokumenti, neist 2 asjassepuutuvat (K.T. 29.03.2018 e-kiri hageja nõude täitmiseks ning advokaadi arve kostjale) ning 1 asjasse mittepuutuv dokument (ilmselt ekslikult digiallkirjaümbrikusse sattunud kõrvaline hagiavalduse dokument), mille kohus eemaldab tsiviilasja toimikust. 24.04.2018 kohtule esitatud seisukohavõtus kostja teatab, et jääb 18.04.2018 esitatud seisukoha juurde ja lähtudes asjaolust, et kostja on hagi õigeks võtnud, palub jätta hagis loobumise taotluse rahuldamata ja teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kostja arvates Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei keela hagi õigeksvõtmise otsust teha juhul, kui hageja on hagi õigeks võtnud ning selle tõendamiseks hagi rahuldanud. Kuna kostja ei olnud hageja hagist loobumise avaldusest enne hagi õigeksvõtmise taotluse esitamist teadlik, st kostjale ei olnud hageja hagist loobumise taotlust 2

§ 168lg-st 6, jätta kõik menetluskulud hageja kanda, kuna kostja võttis hagi õigeks.

Juhul, kui kohus võtab hagist loobumise vastu, palub kostja vähendada väljamõistetavate õigusabikulude summa 605 euroni, leides, et hagejat lepingulise esindaja menetlustoimingute mõistlik ajakulu on 17,5 tunni asemel 5,5 tundi ning juristist (mitte advokaadist) esindaja mõistlik tunnitasu suurus ei saa olla rohkem kui 100 €/ tund + käibemaks, kokku 120 €/tund (taotletud 137,14 €/ tund asemel). Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused 7. Menetluse lõpetamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on avaldusest loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja avaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 206

lg 1 kohaselt, lisaks menetlusosalise õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Seega hagist loobumise õigus on hagejale kuuluv menetluslik õigus, mille teostamist saab kohus piirata küll

§ 429

lg 4 loetletud alustel (olulise avaliku huvi rikkumine, vastuolu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja huvidega), kuid hagist loobumise õiguse teostamine ei sõltu kostja nõusolekust ja kostja ei saa nõuda hagist loobumise avalduse rahuldamata jätmist. 8. Kohus selgitab uuesti, et olukorras, kus kostja on hageja nõude vabatahtlikult täitnud enne kohtuotsuse tegemist, ei saa kohus enam teha hagi õigeksvõtul põhinevat ja hagi rahuldavat otsust, kuna see on vastuolus kohtuotsuse kui täitedokumendi eesmärgiga. Kohtul pole alust kohustada kostjat tegema toimingut, mida ta on juba teinud. Sellises olukorras kohtuotsuse tegemisel saab kohus jätta hagi rahuldamata põhjusel, et nõue on juba vabatahtlikult enne otsuse tegemist täidetud. Samuti kohus selgitab kostjale, et kostja õigeksvõtt, mis ei ole esitatud istungil, peab vastama

§ 336

-338 ja § 440 nõuetele – see peab olema esitatud kohtule kostja enda või tema esindaja poolt (digitaalselt) allkirjastatult selgesõnalise avaldusena hagi õigeks võtmiseks. Tsiviilasja toimikus on küll kostja 18.04.2018 teade, mis viitab hageja nõude täitmisele ja millele on lisatud täitmise asjaolu kinnitav tõend (kostja 29.03.2018 e-kiri), kuid toimikus puudub kostja avaldus hagi õigeks võtmiseks

§ 440tähenduses.

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hageja 17.04.2018 esitatud taotlusega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada.
2. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168lg.

4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist selle tõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hagi rahuldanud. Kuna antud asjas esineb

§ 168

lg 4 nimetatud alus – kostja on 29.03.2018 ekirjaga hageja nõude rahuldanud ca 4 kuud pärast hagi esitamist 23.11.2017, so menetluse ajal, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et kostja viide

§ 168

lg 6 alusel menetluskulude hageja enda kanda jätmiseks ei ole antud juhul kohane, kuna tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei võtnud kostja hagi õigeks kohe, so jaanuaris 2018 hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalide saamisel ega esitanud Harju Maakohtule kostja kirjalikku vastust, vaid suhtles 3

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 4 alusel on hagist loobunud hagejal õigus taotleda kohtult menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles ulatuses. Kohtutoimiku andmete kohaselt on hageja tasunud käesolevas asjas 23.11.2017 riigilõivu 300,00 €, seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 150 eurot ning ülejäänud 150 euro osas saab hageja esitadakohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks 2 aasta jooksul arvates aasta lõpust, mile riigiõiv tasuti (

§ 150lg 6).

13. Kohus peab lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel lähtuma menetluskulude põhjendatusest ja vajalikkusest vastavalt

§ 175lõikes 1 sätestatule.

Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Kohus selgitab ka, et õigusabi vajaja on vaba endale valima õigusabi teenuse osutajat, kes osutab õigusabi oma büroos kehtestatud hinnakirja alusel, kuid õigusabi kulude kandmise risk jääb õigusabi kasutajale. Riigikohus on pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu suuruseks advokaadi puhul kuni 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu lahend 02.10.2013 nr 3-2-1-93-13). Kohus on seisukohal, et õigusabi osutanud juristi J. Krevald’i (magistrikraadi tõendav 19.06.2014 diplom toimiku lk 9) tunnihind 137,14 eurot (sh käibemaks) on mõistlikus suuruses ja puudub põhjus eristada advokaatide ning juristide tasu, kuna mõlemad peavad lepingulise esindajana vastama

§ 218lg 1 mõttes samadele kvalifikatsiooni nõuetele.

Samas aga on nii kõrge tunni hinnaga põhjendatud eeskätt menetlusdokumendi koostamine, mitte kliendile selgituste andmine, analüüsimine. Üldjuhul peaks asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti analüüsimine, kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. 14. Antud asjas on hageja tasunud lepingulise esindaja kuluna 03.10.2017 kliendilepingu alusel koondtasuna 2000 € (lisandub käibemaks 400 €), mis hageja esindaja väitel vastab 17,5 tunnile tööle, järgmiste toimingute eest: konsultatsioon ja analüüs 1,5 t, hagiavalduse koostamine (6 lk) – 8,5 t, hagiavalduses puuduste kõrvaldamine – 3,5 t, hageja 17.01.2018 seisukoht asja menetlusse võtmisel (2 lk, sh 1 lk menetluskulude nimekiri, mille eest tasu küsida ei saa) – 1,75 t, 03.04.2018 4

§ 175lg.1 mõttes.

Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-4-15 p.13. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja ajakulu 17,5 t küllaldaselt põhjendatud. Tegemist on küll keskmisest keerukama nõudega (ebaõigete andmete ümberlükkamine), kuid tsiviilasi lahenes esimeses kohtuastmes ilma sisulise kohtuvaidluseta, kuna kostja täitis hageja nõude eelmenetluse staadiumis, enne kostja kirjaliku vastuse esitamist. Kohus leiab, et arvesse võttes hageja kirjalike dokumentide mahtu ja suures osas korduvust, sh korduvat puuduste kõrvaldamise vajadust ja hüvitamisele mittekuuluvate menetluskulude nimekirjade osakaalu (nimekirja esitati 3 korda), samuti menetlusele kulunud aega ja sisulise vaidluse puudumist, on hagejale käesolevas asjas õigusabi osutamise maht mõistlik kokku 9 tunni ulatuses ja tunnitasu määraga 137,14 €/tund (sh käibemaks). Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud õigusabi kuluks kokku 1234.26 € (sh käibemaks, 9 x 137,14). Väljamõistetav õigusabikulu on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud teenuse mahuga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks määrata kokku 1384.26 eurot, sellest riigilõiv summas 150,00 € ja õigusabikulud summas 1234.26 €. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 5