← Eesti

2-17-123325/6

Obsah (12)§ 407§ 468§ 317§ 394§ 442§ 178§ 444§ 367§ 174§ 138§ 175§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2018, Pärnu Tsiviilasja number 2-17-123325 Tsiviilasi Teli

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

  1. Välja mõista F. H.lt Telia Eesti AS kasuks Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel 24.03.2016 sõlmitud kliendilepingust nr 26173160, 29.03.2016 sõlmitud seadmete kasutuslepingust nr 410258, 24.03.2016 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1064931 ja 04.04.2016 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1069220 tulenev võlgnevus summas kokku 1077,58 eurot (millest 894,24 eurot järelmaksu eest, 124,43 eurot sideteenuste eest, 16,75 eurot seadmete üüritasu, 40,00 eurot sissenõudmiskulu, 2,16 eurot põhivõlalt perioodi eest 19.01.2017 – 26.02.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis).
  2. Menetluskulud jäävad F. H. kanda.
  3. Määrata Telia Eesti AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 200 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv), millest 197,70 eurot mõista F. H.lt Telia Eesti AS kasuks välja.
  4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

6. Toimetada kostjale F. H.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 317lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Tsiviilasi nr: 2-17-123325 EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

  1. 18.10.2017 Telia Eesti AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult F. H.lt 1090,15 euro saamiseks. Kohus tegi 27.10.2017 makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 21.02.2018 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule. Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avaldus loetakse puudustega hagiavalduseks.
  2. Pärnu Maakohus 26.02.2018 kohustas hagejat esitama nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Telia Eesti AS esitas 20.03.2018 Pärnu Maakohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.
  3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja F. H. 24.03.2016 kliendilepingu nr 26173160 ja 29.03.2016 seadmete kasutuslepingu nr 410258, milledega hageja võimaldas 2

(4)Tsiviilasi nr: 2-17-123325 kostjal kasutada sideteenust (internetti). Samuti on hageja ja kostja vahel 24.03.2016 ja 04.04.2016 sõlmitud järelmaksu müügilepingud, millega kostja ostis hagejalt kaupu kogumaksumusega 1042 eurot. Kostja ei tasunud talle perioodi 20.11.2016 kuni 20.05.2017 eest esitatud arveid (nr 11201606020807, 12201606600518, 01201700467451; 02201701056400; 02201701181498; 02201701181499, 03201701648701; 05201702842098). Hageja 22.02.2017 ütles üles sidetoote kasutamise aluseks oleva lepingulise suhte, seadme kasutuslepingu ja järelmaksu müügilepingud.
  1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 1035,42 eurot (järelmaksu eest 894,24 eurot, sideteenuste eest 124,43 eurot, seadmete üüritasu 16,75 eurot), võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 14,73 eurot. Hageja taotleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud 200 eurot ehk maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv.
  2. 22.03.2017 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 07.03.
  3. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 06.05.2017 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 21.05.2018 kell 23:59 (TsÜS § 138 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 7.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.

  1. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS § 96 lg 1 p 4 ja kliendilepingu nr 26173160 p 5, seadmete kasutuslepingu nr 410258 seadmete kasutustingimuste p 2.2.1, järelmaksu müügilepingute 1069220 ja 1064931 p 2 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu.
  2. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi. Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid (lepingud, arved). Hagejal on õigus ESS § 96 lg 1 p 4, VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 1132 lg 2 p 1, § 208 ja

§ 367alusel nõuda rahalise 3

(4)Tsiviilasi nr: 2-17-123325 kohustuse täitmis, põhinõude täitmisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivist ja sissenõudmiskulude hüvitamist.
  1. Hageja nõuab kostajalt viivist summas 14,73 eurot, mis on arvestatud võlgnevustelt arvelt nr 02201701056400 tasumata summas 45,90 eurot, arvelt nr 01201700467451 tasumata summas 45,60 eurot, arvelt nr 12201606600518 tasumata summas 45,32 eurot ja arvelt nr 11201606020807 tasumata summas 45,03 eurot lepingust tulenevas määras 0,15% päevas ajavahemiku 21.11.2016 – 01.03.2017 eest (viivisemäär 54,75% aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 6 korda. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 32-1-66-05, p 24). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa seega 2,16 eurot (45,9 € x 0,022 % x 8 + 45,6 € x 0,022% x 39 + 45,32 € x 0,022 % x 70 + 45,03 € x 0,022 % x 100).
  2. Hageja on esitanud ka nõude sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmiseks. Hageja on kostjale väljastanud lepingu kehtivuse ajal ühe tasuta ja ühe tasulise meeldetuletuskirja summas 5 eurot. Hageja on pärast lepingu lõppemist kostjale väljastanud 3 meeldetuletuskirja. Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt VÕS § 1132 lg-st 1 ja lg 2 p-st 3, hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingute p-st 16 ja üldtingimuste p-st 4.9 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. 12.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud kogusummas 200 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 13.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 98,85 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 197,70 eurot kostja kanda ja 2,30 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.