lg 2 p 1 ja 2 alusel kohus võib jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldajate õiguste rikkumine ei ole avalduse aluseks olevatele faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust või kui avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. 2. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista 59 461 eurot notariaalselt koostatud osaühingu osa müügilepingu alusel. Hagiavalduse asjaolude kirjelduses hagejad leiavad, et kostja on rikkunud osa müügilepingus võetud kohustust tasuda osaühingu maksuvõlg ja sellega on kostja tekitanud hagejatele kahju. Seejuures hagejad viitavad VÕS §-le 100 ja § 101 lg 1 p-le 1, mille järgi on võlausaldajal õigus nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Hagejad ei ole hagiavalduses kirjeldanud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusasjaolusid: ei ole põhistatud väidet, et kostja poolt omandatud osade turuväärtus on nimiväärtusest kõrgem, ei ole esile toodud, et hagejate vara oleks vähenenud või nad oleksid jäänud loodetust ilma ning et see on põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega. Hagiavaldusest nähtuvalt hagejate ja kostja vahel sõlmitud osaühingu osa müügilepingus on pooled kokku leppinud osa müügihinnaks osa nimiväärtuse. Seejuures on müügilepingu esemeks osaühingu kaks eraldi osa, kummagi osa müüjateks on kaks hagejat ühiselt. Lepingust ei nähtu, et hagejad oleksid müügihinda vähendanud. Hagiavalduse kohaselt on pooled müügilepingus kokku leppinud, et kostja tasub Maksu- ja Tolliametile Osaühingu Xxxxxx maksuvõla koos intressivõlaga summas 59 461 eurot (lepingu punkt 2.3.5). Kohus leiab, et hagejatel kui füüsilistel isikutel ei ole saanud tekkida kahju seoses lepingu punkti 2.3.5 mittetäitmisega kostja poolt. Lepingust ei tulene kostja kohustust tasuda osaühingu maksuvõlg hagejatele. Asjaolu, et kostja ei ole täitnud endale võetud kohustust tasuda osaühingu maksuvõlg Maksu- ja Tolliametile, ei anna hagejatele alust nõuda kostjalt lepingulise kohustuse täitmiseks 59 461 euro summa tasumist hagejatele. Hagejad on ka ilmselt ekslikul seisukohal, et lepinguga on kostja võtnud maksekohustuse hagejate ees ja hagejad on solidaarvõlausaldajad. Hagejad ei tugine ka sellele, et nad oleksid kostja eest täitnud maksukohustuse Maksu- ja Tolliametile ja soovivad esitada VÕS § 78 lg 4 alusel kostja vastu tagasinõude. Seda ei nähtu ka hagi aluseks olevatest asjaoludest, hoopis vastupidi – hagejad toovad välja, et osaühingu maksuvõlg, sh intressi summa, on suurenenud. Maksuvõlale intressi lisandumine lubab järeldada, et tegemist on sama võlaga, mille tasumise kohustus osa müügilepinguga kostjale pandi, mitte pärast osa kostja poolt omandatud uue maksuvõlaga. Eeltoodu alusel ei ole hagi alusena välja toodud asjaoludel hagejate õiguste rikkumine võimalik. Isegi juhul, kui pooled leppisid kokku, et osa väärtust vähendatakse maksuvõla tõttu, ei saa hagejad 2
lg 4 kohaselt kohus märgib (hagi)avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (
Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (
4.
lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 näeb ette, et kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 alusel jäävad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral kõik menetluskulud hageja kanda. Kuna avalduse menetlusse võtmise staadiumis ei ole menetluses osalenud teisi menetlusosalisi ja asjas ei ole tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejatelt nõuda, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hagejate kanda jäävad nende enda võimalikud menetluskulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastab kohus vastava avalduse esitamisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.