Obsah (8)

§ 394§ 187§ 407§ 322§ 444§ 174§ 162§ 178

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märtsil 2018. a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-2260 Tsiviilasi B2 Kapi

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank ASis või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

2 Tsiviilasi nr 2-18-2260 Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Hageja esitas 12.02.2018 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse summas 282,11 eurot, leppetrahvi summas 506,06 eurot, sissenõudmise kulu summas 44,99 eurot ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja liitumislepingu kostja telefoninumbrile nr 53306569 mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja ostis 18.02.2017 ka seadme Huawei P9 Lite, mille eest tuli tasuda 24 kuud, summas 7,85 eurot kuus. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud (liitumislepingu ja seadme müügilepingu) üles 28.09.2017 kostjapoolse maksekohustuse rikkumise tõttu. Kostja jättis tasumata nii osutatud mobiilside teenuse kui ka seadme järelmaksu. Kokku on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata teenuse ja seadme järelmaksu eest 282,11 eurot. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras summas 9,96 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka leppetrahvi summas 255,84 eurot (16*15,99 eurot) liitumislepingu alusel, s.o tähtajalise lepingu erakorralisel lõppemisel summa, mis vastab paketi kuumaksumusele korrutatuna lepingus kokku lepitud tähtaja lõpuni jäänud kuude arvuga. Hageja nõuab ka VÕS § 1132 lg 1 järgi 4,99 eurot ühe tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest ja VÕS § 1132 järgi sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. 09.11.2017 loovutas Tele2 Eesti AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja taotles hagiavalduses menetluskulude kostja kanda jätmist.
2. 13.02.2018 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja avalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks.
3. 16.02.2018 täiendas hageja hagiavaldust. Hagiavalduse täiendusega täpsustas hageja mh hagiavalduses esitatud leppetrahvi nõuet. Hagiavalduse täienduse kohaselt on leppetrahvi nõude suureks 255,84 eurot (mitte 506,06 eurot, nagu on hagiavalduses märgitud). Leppetrahviks on lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi ning kostja poolt valitud paketi kuumaksu korrutis (hagiavalduse lisad 1 ja 2). Kostjal jäi tasumata valitud paketi kuumaks (15,99 eurot kuus) 16 kuu eest.
4. 20.02.2018 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määruse lk-l 4 hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

3 Tsiviilasi nr 2-18-2260 5. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on kohus edastanud 20.02.2018 määruse ja hagimaterjalid kostjale tähitud postiga aadressil xxxxxx xxx x – xx, xxxxxxxx. 23.02.2018 on nimetatud aadressil dokumendid vastu võtnud A. J. elukaaslane, mida tõendab kohtutoimikus olev väljastusteade (tl 77).

§ 322

lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 23.02.2018.2018. Seega möödus hagile vastamise tähtaeg 09.03.2018. Kostja ei ole kohtule hagivastust esitanud. 6.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. 7. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused 8.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

9. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162

lg 1 alusel ja määrab kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 265 eurot, s.t riigilõiv 125 eurot (hageja tasus riigilõivu hagi esitamisel 175 eurot, kuid nõude korrigeerimise käigus muutus tsiviilasja hind ja kohus on 20.02.2018 määrusega määranud 50 eurot tasutud riigilõivust tagastada) ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 140 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 4