← Eesti

2-18-1954/5

Obsah (7)§ 394§ 187§ 407§ 444§ 174§ 162§ 178

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprillil 2018. a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1954 Tsiviilasi Era Li

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank ASis või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige 2 Tsiviilasi nr 2-18-1954 esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

  1. Hageja esitas 07.02.2018 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse summas 400.00 eurot, intressivõlgnevuse summas 147,56 eurot, sissenõudmise kulude summas 30 eurot, viivise ja menetluskulu nõudes. 14.02.2018 esitas hageja parandatud hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS (SMS Laen AS) ja kostja 08.03.2016 interneti vahendusel lepingu, millega avati kostjale krediidilimiit summas 2000 eurot. Nimetatud lepingu alusel taotles kostja 08.03.2016 tagatiseta tarbimislaenu summas 400 eurot. Laen maksti kostjale välja 08.03.2018 (maksekorraldus on tl 13). Hagiavalduses on laenu tagastamise tähtajaks märgitud 03.04.2016 (tegelikult 10.07.2016, mis nähtub tl 20, s.o arvelt nr 344986). Laenu anti intressimääraga 51% aastas. Intressisumma moodustab 147,56 eurot. Seoses krediidilimiidi lepingu sõlmimisega on kostja isik tuvastatud 08.03.2016 IDkaardi nr xxxxxxxxx ja isikuandmete ankeedi alusel (tl 17-18). Kostjale esitati laenu tagasimaksmise kohta 08.03.2016 arve nr 344986 (tl 20), mille kohaselt tuli laen summas 400 eurot tagastada ja intress summas 147,56 eurot tasuda nelja osamaksena (hagiavalduses ekslikult märgitud tagasimaksmise kuupäev ja väide, et tagastus tuli teha ühe osamaksena). Esimese osamakse tähtaeg oli 10.04.2016 summas 136,89 eurot, teise osamakse tähtaeg oli 10.05.2016 summas 136,89 eurot, kolmanda osamakse tähtaeg oli 10.06.2016 summas 136,89 eurot ja neljanda osamakse tähtaeg oli 10.07.2016 summas 136,89 eurot. Kostja ei täitnud oma kohustusi laenu tagastamisel ega intressi tasumisel täies ulatuses. 21.08.2017 sõlmitud lepingu alusel on Creditstar Estonia AS loovutanud 08.03.2016 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (tl 14). Hageja on põhivõlgnevuselt arvestanud viivist alates 11.07.2016 (s.o kuupäev, mis järgneb laenu viimase osamakse tagastamise tähtpäevale) kuni hagiavalduse esitamisele eelnenud kuupäevale, s.o 06.02.2018 seadusjärgses määras, s.o 0,022%*565 päeva*400 eurot= 49,72 eurot. Lisaks eeltoodule taotleb hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras alates kohtuotsuse tegemise päevast. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Menetluskuludeks on 125 eurot riigilõivu, õigusabiteenus 120 eurot, sh käibemaks. Hageja taotleb viivise väljamõistmist õigusabikulu summas 120 eurot täitmisega viivitamiselt alates kohtuotsuse jõustumise päevast kuni õigusabikulu hüvitamiseni kostja poolt. Hageja taotleb lisaks eeltoodule võla sissenõudmise kulude summas 30 eurot väljamõistmist kostjalt VÕS § 1132 järgi. 3 Tsiviilasi nr 2-18-1954
  2. 14.02.2018 määrusega võttis kohus hagi menetlusse (tl 35-39) ja määras toimetada hagimaterjalid ja kohtumäärus kostjale kätte. Sama määrusega kohustas kohus kostjat vastama hagile kirjalikult 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse lk-l 4 hoiatas kohus kostjat, et kui ta hagile tähtaegselt ei vasta, siis võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse.
  3. 20.03.2018 esitas hageja menetluskulude nimekirja (tl 45), milles korrigeeris menetluskuludelt väljamõistetava viivise taotlust. Lõplikuks taotluseks jäi mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt, s.o summas 240 eurot seadusjärgses määras kuni menetluskulude hüvitamiseni kostja poolt.
  4. Kostja sai 14.02.2018 kohtumääruse ja hagimaterjalid, sh menetluskulude nimekirja kätte isiklikult allkirja vastu 20.03.2018 (tl 54). Seega möödus hagile vastamise tähtaeg 03.04.
  5. Kostja hagile vastanud ei ole. 5.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. 6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused 7.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

8. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162

lg 1 alusel ja määrab kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot, s.t riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 100 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingulise esindaja tasu antud asjas on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 120 eurot.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole

§ 174lg 10 kohast kinnitust esitanud.

Kohus tegi päringu Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registrisse, mille vastusest selgus, et hageja on käibemaksukohustuslane alates 31.01.2003 (KMKR number EE100806748). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus lepingulise esindaja kulu välja ilma käibemaksuta, s.o kokku 100 eurot. 4 Tsiviilasi nr 2-18-1954

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.