← Eesti

2-17-124448/6

Obsah (7)§ 423§ 70§ 427§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 7.veebruar 2018. a, Võru tn 12, Põlva Tsiviilasja number 2-17-124448 Tsiviilasi Nord Collect OÜ hagi J. S. vastu võlgn

) § 371 lg 1 p 2 ja § 372 lg 7 alusel Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Põlva majale. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 423

lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse

§ 70lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

Asi allub

§ 70

lg 2 järgi üldjuhul Eesti kohtule, kui pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt võib Eesti kohus selle lahendada. Samas kohaldatakse

-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole teisiti reguleeritud mõne Euroopa Liidu Nõukogu määrusega, s.h Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I bis määrus). Seega tuleb rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel lähtuda Brüsseli I bis määruse sätetest. Brüsseli I bis määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Brüssel I bis määruse artikkel 5 lg 1 järgi saab isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes antud määruse II peatüki 2.-

  1. jaos sätestatud korras. Brüssel I bis määruse artikkel 18 lg-st 2 tuleneb, et teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija alaline elukoht. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu hagi Eesti kohtusse. Tegemist on tarbija vastu esitatud nõudega. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja kinnitanud, et elab välismaal. Rahvastikuregistri andmebaasi andmetel on kostja elukohaks alates 16.01.
  2. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtul puuduvad andmed, mis kinnitaks, et kostja tegelik elukoht on Eestis. Kostja palus makseettepaneku edastada e-posti aadressile saarjanno@gmail.com, mida kohus tegi. Telefonitsi kinnitas kostja ka nende kättesaamist, kuid kirjalikku kinnitust pole kostja kohtule edastanud. Kostja pole ka muul moel Eesti kohtu poole pöördunud. Seejuures sätestab Brüssel I bis määruse artikkel 28 lg 1, et kui kostja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitatakse hagi teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb käesoleva määruse sätetest. Kohtu hinnangul on kostja seega isik, kelle alaline elukoht ei ole Eestis. Eeltoodu alusel ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev antud asja kostja suhtes menetlema ning seetõttu jätab kohus

§ 423

lg 1 p 13 alusel hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata.

§ 427

kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168lg 2 sätestab, et kui hagi jäetakse läbi vaatamata, kannab menetluskulud hageja.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt

§ 174

lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna hagiavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud, ei ole kostjal tõenäoliselt menetluskulusid tekkinud. Hageja kulud jäävad menetluskulude jaotusest tulenevalt tema enda kanda.

§ 150

lg 1 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt

§ 150lg-st 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise taotlusel.

Kui hageja soovib riigilõivu tagastamist, tuleb selleks kohtule vastav taotlus esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.