) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse 2 2-18-1665 täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjad endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse.
lg 1 kohaselt on kostja 1 kohustatud laenu tagastama.
lg 1 ning
lg 1 ja 2 kohaselt vastutab kostja 2 käendajana hageja ees kostja 1 kohustuse täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingu kohaselt tagab käendaja kõiki hageja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingust nr 2015031843. Käenduslepingu Lisa 1 järgi on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 10 000 eurot. Tulenevalt
lg-st 1 võib hageja nõuda kostjalt 2 laenulepingust tulenevate kohustuste täielikku täitmist.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt lepingu punktile 2.1.1 on intressimäär 6 kuu EURIBOR+ 2,5% aastas. Hageja poolt lepingu ülesütlemiseni arvestatud intressivõlgnevus on 62,09 eurot.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostjad ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda vastavalt lepingus ettenähtud määrale. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid summas kokku 6473,68 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue põhivõla 7521,31 euro, intressi 62,09 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 6473,68 eurot ja teenustasu 46,95 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Laenulepingust tulenev võlgnevus moodustab kokku seega 14 104,03 eurot, millest vastavalt käenduslepingule kuulub solidaarselt kostjaga 2 väljamõistmisele 10 000 eurot. Lepingust tulenevad kohustused on tagatud muuhulgas kostja 1 vallasvarale seatud kommertspandiga summas 15 000 eurot vastavalt Paide notar Anu Noole poolt tõestatud kommertspandilepingule. Hageja taotleb pöörata sissenõue kostja vallasvarale, mis on kommertspandiga koormatud hageja kasuks. Kommertspandi seaduse (KomPS) § 3 kohaselt on kommertspandiga pandisumma ulatuses tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kommertspandiga koormatud vara müümist nõude rahuldamiseks välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, pandipidaja poolt kommertspandiga koormatud vara omaniku eest tasutud kindlustusmaksed ning muud kõrvalnõuded. KomPS § 10 lg 1 sätestab, et pandipidaja võib nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma ulatuses sundtäitmise või pankroti korral vastavalt pandile seadusest tulenevale järjekohale. Kommertspandiga tagatud nõude rahuldamisele ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 292– 295 sätestatut ja pandipidaja ei saa ise vallasvara müüa. Hageja on sissenõude kommertspandiga koormatud varale pööramiseks esitanud nõude kohtule. 3 2-18-1665 Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ka selles osas. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 1000 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (1000 eurot). Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.