Obsah (9)

§ 22§ 2§ 13§ 15§ 171§ 3§ 31§ 1§ 91

2-18-1422 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 8.veebruar 2018. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1422 Tsiviilasi A O avaldus enda pankroti

§ 22lg-st 2 ja 5 tulenevate ülesannete täitmine.

Teha kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse võlgnikule kuuluva vara võõrandamise ja koormamise keelumärked, arestida võlgniku rahalised vahendid krediidiasutustes ning keelata võlgnikul ilma halduri nõusolekuta vara käsutamine (käsutuskeeld). Peatada võlgniku suhtes toimuv (-ad) sundtäitmine (-sed). Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumääruse haldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub 7.märtsil

1. a algusega kell 12.00 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas, saal nr 2, asukohaga Lossi 2, Kuressaare. Kohustada võlgnik A Ot isiklikult osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. 1 2-18-1422
2. Teha käesolev määruse resolutsioon (p-d 1-9, 10) ja edasikaebamise kord teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
3. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõuet mis on esitatud peale 2 kuu möödumist, võidakse kaitsmisele mitte võtta. 12.Määrus kuulub täitmisele viivitamatult.
4. Edastada kohtumäärus võlgnikule ja materjalidega. pankrotihaldurile koos pankrotiavalduse Edasikaebamise kord Pärnu Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruse teinud maakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik
5. A O esitas 29.01.2018 Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses märgib A.O, et on tervislikel põhjustel olnud alates 2017 suvest korduvalt pikalt haiguslehel. Tema sissetulekuteksks on 12 aastasele pojale makstav elatis 250 eur kuus. Kui avaldajal on võimalik tööl käia (tervise korras olles ja töö olemasolul), siis teenib ta miinimumpalka (2018 aastal 500 eur). Avaldaja ülalpidamisel on alaealine (12 aastane) XX. Eeltoodud põhjusel ei ole avaldaja võimeline täitma varasemalt võetud kohustusi. Avaldajal on rohkesti võlgasid. Kõiki neid ta isegi ei mäleta, kuid meeles on, et võlgneb 7 erinevale võlausaldajale ca 16 265,65 eur. Lisaks võlgneb avaldaja vähemalt 4 teadaolevale võlausaldajale veel teadmata summa. Võlgniku omandis on sõiduauto Peugeot (mark), riiklik registreerimisnumber XXXXXX, väljalaskeaasta
6. Muu vara võlgnikul puudub (väljaarvatud riietusesemed, isiklikud tarbeesemed ning rahalise sissetulekuna lapsele (alaealisele 12 aastasele pojale) isa poolt makstav elatis 250 eur kuus. Töötamise perioodidel ka töötasu miinimumpalga ulatuses). Võlad on: 1) Lindorff Eesti AS 586,27 eur + 1030,57 eur + 421,77 eur + 684,99 eur; 2) Ühisraha OÜ umbes 900 eur; 3) Koduliising OÜ 180 eur; 4) Bondora AS 3166,79 eur; 5) Swedbank AS väikelaenu jääk 1141,26 eur ja krediitkaardi jäägid 450 eur ja 292 eur; 6) Coop Pank AS, väikelaen jääk 800 eur ja säästukaart pluss teadmata summa ; 7) Omega Invest 6612 eur KOKKU TEADAOLEV VÕLAJÄÄK: 16 265,65 eur (Jaanuar 2018 seisuga) Lisaks eeltoodule võlgneb avaldaja teadmata summa veel järgmistele võlausaldajatele: Bigbank AS, Credit24/IPF Digital Estonia OÜ, Raha24 OÜ ja BB Finance OÜ. 2 2-18-1422 Võimalik et osa esialgseid võlausaldajaid on oma nõudeõigused loovutanud. Tõenäoliselt ei ole võlanimekiri täielik, sest avaldaja (võlgnik) ei mäleta kõiki võetud kohustusi. Kohustuste võtmise ajal ei hinnanud võlgnik piisavalt realistlikult oma võimet kohustusi hiljem täita ning nö „laenas ennast lõhki“. Viimastel aastatel on avaldaja töötanud miinimumpalga eest ja olnud ka eriti viimase aasta jooksul pikemate perioodide kaupa „haiguslehel“. Hetkel on avaldaja sissetulekuks noorema lapse (12 aastane poeg) isa poolt makstav elatis 250 eur. Avaldaja töötab periooditi (tervise ja töö olemasolul) minimaalse kuupalga eest. Avaldajal on alaealine laps, kes on võlgniku ülalpidamisel. Seoses sissetuleku vähesusega, vajadusega ülal pidada alaealist last ja vara puudumisega ei ole võlgnik võimeline täitma võetud kohustusi. Võlgnik leiab, et tema maksejõuetus ei ole ajutist laadi. See (makseraskused) on tegelikult väldanud juba pikemat aega ning olulist sissetuleku suurenemist, mis võimaldaks kõiki oma kohustusi täita ei ole mõistliku aja jooksul ette näha.

§ 2

lg 1 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Oma varalist seisundit on võlgnik kirjeldanud käesoleva avalduse lisaks olevas vara ja võlgade nimekirjas ja seletuskirjas maksejõuetuse põhjuste kohta.

§ 13lg 1 sätestab, et võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.

§ 15

lg 2 sätestab, et juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. Võlgnik leiab, et nii võlausaldajatele kui ka võlgnikule oleks otstarbekam jätta ajutine pankrotihaldur nimetamata ja kuulutada välja pankrot

§ 15

lg 2 alusel, kuna võlgniku sissetulek on väike ja seega puuduvad võlgnikul vahendid ajutise pankrotihalduri kulude katmiseks. Samas kuna võlgnik ei suuda täpselt meenutada kõiki oma kohustusi võlausaldajate ees, siis ilmselt oleks siiski otstarbekas ajutine haldur nimetada.

§ 171

lg 1.1 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse §29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja , kui ei esine käesoleva paragrahvi lg 2 sätestatud aluseid. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes pankrotiseaduse § 13 lg 1 ja 2, § 15 lg 2 ja § 171 lg 1.1 palub avaldaja välja kuulutada füüsilise isiku A O, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX pankrot, kuna isik on püsivalt maksejõuetu ning algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused 2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 3

lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.

§ 15

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

3 2-18-1422

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus olles tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võib järeldada, et võlgniku vähene vara ja piisava sissetuleku puudumine ei võimalda tal olemasolevaid kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara väärtust ja tema igakuine ebapiisav väidetav sissetulek (alaealisele lapsele makstav elatis 250 eurot kuus) käesoleval ajal ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt

§ 15

lg 2 võib kohus juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Asja materjalidest nähtuvalt puudub kohtul hetkel kindel veendumus kas võlgnikul ikka jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks või mitte ning seetõttu võib esineda ka alus menetluse raugemiseks. Samas on võlgnik esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega kohustustest vabastamise avalduse. Praegu puuduvad kohtul esitatud asjaolude pinnal andmed

§ 171lõikes 2 sätestatud aluste esinemise kohta.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgniku pankrotiavalduses ei ole välja toodud andmeid pankrotimenetluses vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama asjaolu, kas võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Kuna kohus on võlgniku avalduse alusel võlgniku pankroti välja kuulutanud ajutist pankrotihaldurit nimetamata, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused. Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt

§ 91

lg-st 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui võlgnik soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kohus nimetab pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Tederi, kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik 4