Obsah (12)

§ 75§ 371§ 423§ 70§ 69§ 200§ 338§ 328§ 173§ 168§ 177§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2018, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-276 R. K.i hagiaval

) § 423 lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Maakohus peab

§ 75

lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Nimetatud säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab

§ 371

lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis

§ 423

sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine

§ 423

lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega. 4. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse

§ 70lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

Kohtualluvus tähendab

§ 69

lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (

§ 70lg 1 ja 2).

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Kostja kinnitas, et ta elab ja töötab püsivalt xxxxx xxxxxxxxxx. Kostja on selle tõendamiseks esitanud kohtule väljavõtte xxxxx elanikeregistrist ning renditöö tööhõive kokkuleppe. Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tuvastanud, et E. K. elab xxxxx xxxxxxxxxx ning asjas sõlmitud kompromissist nähtub, et hageja ja kostja ühise lapse K. K.i elukoht on samuti ema juures xxxxx xxxxxxxxxx. Lähtudes eeltoodust ei ole kostjal Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 62 lg 1 järgi Eestis alalist elukohta. Eesti siseriiklikus õiguses sisaldub isiku elukoha mõiste määratlus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 sättes, mille kohaselt on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse vastavalt TsÜS § 14 lg 4 sätestatule tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Elukoha omamine ja töötamine viitavad püsivale elukorralduslikule seotusele vastava riigiga. Kostja elukoht on küll Rahvastikuregistri andmetel Eestis, kuid kohtu hinnangul tuleb elukoha määratlemisel lähtuda faktilisest olukorrast, mitte registrilistest kannetest isiku kohta. Füüsiliselt kuskil elamist ei takista registrikannetes vastavate muutuste tegemata jätmine. Kohtu hinnangul on kostja piisavalt esitanud tõendeid selle kohta, et kostja elukoht on xxxxx xxxxxxxxxx ning asi allub xxxxx kohtule.
2. Kohus märgib täiendavalt, et Eesti kohtule alluks asi juhul, kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle (Brüssel I määruse uuesti sõnastatud art 26 lg 1). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 p-s 11 leidnud, et kui tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Seega saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Käesoleval juhul on kostja esitanud vastuväite Eesti kohtualluvuse osas, sest asja on pädev lahendama xxxxx kohus. 8.

§ 200

lg 1 kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

§ 338

lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed.

§ 328

lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. 2 Tsiviilasi nr 2-18-276 Hageja ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt. Tsiviilasjas x-xx-xxxx 19.05.2017 toimunud kohtuistungil, kus viibis ka hageja, sai hageja teada, et alates 27.04.2017 on kostja koos lapsega püsivalt xxxxxx. Samuti on hageja edastanud 25.01.2018 Pärnu Maakohtule e-kirja, milles märgib, et kostja ei täida sõlmitud kompromissi ning laps on toodud vaid korra 3,5 kuu jooksul Eestisse. Seega on hageja esitanud kohtule teadvalt valeandmeid kostja elukoha kohta, mistõttu võttis kohus ekslikult hagiavalduse menetluse ning pole välistatud kostjale seetõttu menetluskulude tekkimine. 9.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puuduvad alused

§ 168lg-tes 3-5 sätestatud erandite kohaldamiseks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja R. K.i kanda. Tulenevalt

§ 177

lg 1 p 2 määrab kohus kostja menetluskulud kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist eraldi määrusega. Kostjal on võimalik esitada menetluskulude nimekiri 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. 10. Kohtutoimiku andmetel kostja 29.01.2018 tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 4).

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

Seega R. K.il tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada kohutle nõuetekohane avaldus hiljemalt 31.12.2020. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 3