Obsah (6)
§ 459§ 436§ 438§ 232§ 407§ 162KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht kohtunik Toomas Talviste 5. juuli 2018, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kant
) §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel 2
(7)Tsiviilasi nr 2-18-1333 oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Hagis ei ole välja toodud ühtegi õiguspärast alust ega põhjendust xx xx xxxx kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Hagiavalduses on hageja viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asjas nr 3-2-1-21-15 29.04.2015 tehtud otsuse punktile 14, mille kohaselt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud suuruses elatise nõudmisel ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Samas on hageja jätnud tähelepanuta, et käesoleval juhul ei ole tegemist mitte esmase elatise väljamõistmise hagiga, vaid elatise suurendamise hagiga. Käesoleval juhul ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et oluliselt oleks muutunud asjaolud, mille alusel on tehtud xx xx xxxx kohtuotsus hageja ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Hageja märgib oma 03.04.2018 menetlusdokumendis (tl 36-38), et ei ole hagis põhjendanud, millised asjaolud muutunud, sest eelmine kohtuotsus elatise väljamõistmiseks on tehtud xx xx xxxx ehk ca 6 aastat tagasi ja hageja eeldas, et kostjale on teada selliste asjaolude muutumine, mis annaks aluse nõuda elatise suurendamist. Hageja esitab asjaolud täiendavalt: - Hagejale teadolevalt oli 2012.aastal miinimumelatis 139 eurot kuus ehk kohus mõistis elatise välja mõnevõrra suurema kui oli tollaegne miinimumelatis. Hageja oli selle otsusega rahul ja 200 eurot vastas ka lapse tollaegsetele vajadustele. - alates 01.01.2018 on aga miinimumelatise suuruseks 250 eurot kuus. Võrreldes 2011-2012 aastaga on oluliselt suurenenud ka lapse vajadused. - Hageja esitas kohtule kulude tabeli (tl 43), et tõendada lapse vajaduse suurenemist ehk siis tegemist on uue olulise asjaolu väljatoomisega, võrreldes 2012. aastaga. - nii muutunud miinimumelatise suurus kui ka lapse tegelike vajaduste suurenemine on mõlemad uued asjaolud
§ 459lg 1 mõttes.
Täiesti arusaamatu ja väär on kostja seisukoht selles osas, mis puudutab vana elatisevõla tasumist. Esiteks väärib märkimist asjaolu, et 26.01.2018 oli kostja elatisvõlgnevus juba 8400 eurot. Teiseks, ei tasu jooksvat elatist hagejale mitte kostja, vaid tema ema T.T.. Kostja on nii täna kui ka varasemalt hageja seadusliku esindajale kinnitanud, et ta ei kavatsegi lapsele elatist maksma hakata (e-kirjad tl 39-41). Seega on vastuses toodud väited elatise tasumise kohta asjaolude pinnalt kohut eksitavad. Lisaks eeltoodule ei oma mingit õiguslikku tähendust asjaolu, et T.T.lt on asenduskohustusena välja mõistetud 50 eurot. Asendusnõude esitamine oligi vajalik selleks, et kostja oma elatise maksmise kohustust ei täida. Kostja märgib oma 27.04.2018 seisukohas (tl 49-52), et hageja vajaduste koondtabeli kohaselt on lapse kulud kuus 560 eurot. Kostja asub seisukohale, et hageja ei ole kulude suurust tõendanud. Eelkõige on tõendamata ning põhjendamata lapse kulud eluasemele, transpordile, trennidele/huviringidele ja meelelahutusele. Siinkohal viitab kostja, et hageja transpordikulude hulka on arvestatud mh kulud auto hooldusele ja kindlustusele, millised aga oma olemuselt ei saa olla lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud. Kostja viitab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.10.2013 asjas nr 3-2-1-69-13 p 20-21 tehtud otsusele ning leiab, et hageja eluasemekulude suurust saab hinnata hageja elukohana kasutatava eluruumi keskmise üürihinna järgi, arvestades lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust. Kulude arvestustabelis on eluruumi üürihinnaks märgitud 100 eurot, kuid teadmata on nii kogu eluruumi kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurus, millest tulenevalt ei ole kostjal võimalik hinnata hageja eluasemekulude suuruse põhjendatust. Hageja osaks arvestatud majapidamistarvete kulu suurust 10 eurot ei pea kostja põhjendatuks. Eeldades, et majapidamistarvete kuluna on silmas peetud kulusid pesupulbrile, nõudepesuvahendile jms, peab kostja majapidamistarvete osas põhjendatud kulu suuruseks 5 eurot. Samuti peab 3
(7)Tsiviilasi nr 2-18-1333 hügieeni (eelduslikult pesuvahend, hambahari- ja pasta) osas kostja põhjendatud kulu suuruseks 5 eurot. Meditsiini ja ravimite osas oleks kulu 10 eurot/kuus (120 eurot/aastas) põhjendatud juhul, kui tegemist oleks erakordselt haige lapsega. Nimetatud asjaolu ei ole hageja esile toonud. Trennide ja huviringide kulu suuruse põhjendatust ei ole kostjal võimalik hinnata, kuivõrd hageja ei ole selgitanud, millistes treenides ja/või huviringides hageja käib ning milline on trenni või huviringi tasu suurus. Sidevahendite kulu suurust ei pea kostja põhjendatuks. Sidevahendite kulu suuruse tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest tulenevalt ei ole kostjal võimalik hinnata, millises ulatuses oleks sidekulud põhjendatud. Kulusid mööblile jms peab kostja põhjendatuks üksnes ulatuses, milles need hõlmavad lapse tarbeks mööbli ja voodipesu soetamist. Arvestades aga vastavate kuluartiklite pikka kasutusiga, peab kostja nimetatud kuluartikli põhjendatud suuruseks 10 eurot. Meelelahutusega seonduvate kulude suurust ei pea kostja põhjendatuks ning seda muuhulgas põhjusel, et meelelahutusega seotud kulude alla on arvestatud osaliselt samad kulud, millised on esitatud kooliga seotud kulude juures (ekskursioonid jms). Kostja peab meelelahutusega seotud kulu põhjendatud suuruseks 30 eurot. Hageja enda sünnipäeva ja jõuludega seotud kuluartiklit ei pea kostja põhjendatuks. Hageja ei ole selgitanud, mida antud kuluartikli all on silmas peetud, kuid arvestades lapse vanust ei ole tal ilmselgelt veel kulusid seoses enda sünnipäeva ja jõuludega. Hageja ei ole esile toonud, millises ulatuses on hageja kulud suurenenud võrreldes xx xx xxxx otsuse tegemisel aluseks olnud asjaoludega. Kostja märgib, et hageja ülalpidamiskulud on vähemalt osaliselt kaetud riiklikult makstavate toetuste arvel. Juhul, kui hageja nõue osutub (mingiski ulatuses) põhjendatuks, tuleb arvestada, et hageja kulud on osaliselt, s.o hetkel 55 euro ulatuses, kaetud hagejale tasutava lapsetoetuse arvel. Seoses hageja poolt kostjale etteheidetava varasema perioodi elatisevõlaga ja ning hetkel elatise tasumisega märgib kostja, et hageja poolt esile toodud elatisevõlgnevuse suurus ei ole õige. Hageja poolt väidetud suuruses (8400 eurot) oli elatisevõlgnevus 31.01.2016 seisuga. Pärast eelnimetatud kuupäeva on elatisevõlgnevus vähenenud ca 1500 euro võrra ning 02.02.2017 on hageja seaduslik esindaja korduvalt kinnitanud, et 02.02.2017 oli elatisevõla suurus 6870 eurot. Arvestades, et pärast 02.02.2017 ei ole kostja elatise tasumisega võlgnevuses olnud, ei ole võlgnevus saanud ka suureneda. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, mille kohaselt on alates 24.06.2016 elatis jooksvalt tasutud. Asjas ei oma tähendust asjaolu, et elatist tasutakse kostja ema arvelduskonto vahendusel. Hageja märgib oma lõplikus seisukohas (14.06.2018, tl 56-59), et hagiavalduses on piisavalt selgelt toodud välja ka kõik faktilised asjaolud. Õiguslik olukord on õiglane ka nende õigustatud isikute suhtes, kes pöörduvad kohtu poole elatise suurendamise nõudega seoses elatise miinimummäära suurenemisega. Ei oleks õiglane selline olukord, kus esmakordse miinimumelatise nõudega kohtusse pöördunud isikud ei pea lapse vajadusi ja poolte varanduslikku olukorda tõendama, aga elatise suurendamiseks miinimumelatise ulatuses kohtu poole pöördunud isikud peavad seda tegema. Pealegi on eelmine elatise summa välja mõistetud üle 6 aastat tagasi (xx xx xxxx) ehk sellel ajal kehtinud elatise miinimumäär oli oluliselt väiksem täna kehtivast elatise miinimummäärast. Pigem tuleks hageja arvates lähtuda põhimõttest, et kui esinevad alused vähendada elatist alla PKS §-s 101 lg 1 sätestatud määra, peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu. Hageja parandab ka oma hagiavalduses toodud resolutsiooni ning palub kohtul rahuldada hagi ja suurendada Pärnu Maakohtu xx xx xxxx otsusega nr x-xx-xxxxx kostjalt väljamõistetud elatise suurust 200 eurolt 250 euroni kuus ja välja mõista C.C.ilt A.A. kasuks elatis 250.-eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 26.01.2018 kuni A.A. täisealiseks saamiseni, s.o xx xx xxxx.a. 4
(7)Tsiviilasi nr 2-18-1333 Kostja märgib oma lõplikus seisukohas (tl 65-68), et tsiviilasja nr x-xx-xxxxx toimiku materjalidest (kohus on nimetatud toimiku võtnud asja materjalide juurde kostja taotlusel) nähtuvalt esitas hageja 06.02.2012 kohtule hagi kostja vastu, millega palus alates 01.02.2012 mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuuline elatis summas 200 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli hagi esitamisel lapse igakuuliste kulude (vajaduste) suuruseks 580 eurot, mis oli arvestatud järgmiselt: eluasemekulud 40 eurot; kulutused toidule 120 eurot; transport 100 eurot; tervishoid 20 eurot; hügieenitarbed 60 eurot; lastehoid 190 eurot; riided ja jalanõud 50 eurot. Eeltoodust nähtub, et vastupidiselt hageja poolt väidetule ei ole lapse vajadused võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga mitte suurenenud, vaid vähenenud vähemalt 20 euro võrra. Tsiviilasja nr x-xx-xxxxx toimikust nähtuva hageja kulude suurusest 2012. aastal järeldub, et kuigi hageja kulude suuruseks oli 580 eurot, taotles hageja kostjalt elatise väljamõistmist summas 200 eurot ehk 34,38% ulatuses kulude suurusest. Hagiavalduses ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse eelnimetatud jaotusprotsendi muutmiseks ehk hageja ei ole väitnud, et tema vanemate varanduslik seis on muutunud sedavõrd oluliselt, et see tooks kaasa varasema kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatise suuruse muutmise, s.t vanemate vahel ülalpidamiskulude jagamise proportsiooni muutmise. Arvestades 03.04.2018 koondtabelis toodud lapse kulusid ja lähtudes tsiviilasja nr x-xx-xxxxx toimiku materjalidest tulenevast vanemate vahel kulude jaotamise osakaalust oleks kostja kohustuse suurus hageja tänaste kulude katmisel 192.52 eurot ehk 7.47 euro võrra väiksem kui kostjalt xx xx xxxx kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatis (arvestamata seejuures asjaolu, et osaliselt on lapse kulud kaetud riiklikult tasutava lapsetoetuse arvel). Kostja on seisukohal, et põhjendatud ei ole ka hageja viide elatise suuruse muutmisele seoses miinimumelatise suurenemisega. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu põhjendused
§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Vastavalt
§ 438
lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
§ 232
lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Nähtuvalt hagile lisatud Pärnu Maakohtu Pärnu Maakohtu xx xx xxxx kohtuotsusest tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on kostjalt välja mõistetud elatusraha hageja kasuks alates 01.02.2012 hageja ülalpidamiseks 200 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 (p 25 ja 26) märkinud, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise.
§ 459
lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Samas lahendis 5
(7)Tsiviilasi nr 2-18-1333 märgib Riigikohus, et
§ 459
lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt. Samuti on korduvates kohtulahendites märkinud, et elatise suuruse muutmise asjades peab kohus võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu
- detsembri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-11 p 15, 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 p 10 jt). Lisaks võimalikule muutusele faktilistes asjaoludes (vanemate ülalpidamisvõime, lapse vajadused) võivad muudatused olla ka õiguslikud. Selleks võib muuhulgas olla elatise miinimummäära suurenemine, millele viidatakse nt Riigikohtu 28.10.2015 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 (p 12 ja 13). Elatise miinimummääraks on vastavalt PKS § 101 lg 1 sätetele pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Eelmise kohtulahendi tegemise ajal 2012.aastal oli elatise miinimummääraks 145 EUR, käesoleval aastal on see 250 EUR. Sisuliselt ongi hageja käesoleval juhul tuginenud õiguslikule muudatusele, sest 6 aastat tagasi väljamõistetud elatis 200 eurot on väiksem kui kehtiv elatise miinimummäär. Viimatinimetatud Riigikohtu lahendis (p 13) on aga lisaks öeldud, et elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Samas lahendis on öeldud (p 16, sama seisukoht on ka Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-21-37-11 p 16), et elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Riigikohtu poolt 09.06.2017 tehtud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 on aga täpsustatud õiguslike muudatuste (miinimumpalga tõusu) kui elatise suurendamise ühe võimaliku aluse kohaldatavuse aluseid. Nimetatud lahendis (p 34) märgitakse, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemasti üldjuhul eeldada, et muutunud on ka laste vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada. Seega on miinimumelatise suurenemine hagi alusena laste vajaduste muutumisega eelduslikult seotud. Antud juhul nimetatud eeldus aga ei kehti. Nagu kostja on õigesti esile toonud, on hageja 2011.aastal esitatud hagis enda vajadustena (tsiviilasja nr x-xx-xxxxx toimik tl 27) nimetanud 580 eurot. Kuna hagi rahuldati tagaseljaotsusega, loeti
§ 407
lg 1 viimase lause järgi kõik hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesolevas asjas on hageja märkinud enda vajadustena 560 eurot (hageja enda esitatud vajaduste tabel tl 43). Kuna need asjaolud on tuvastatud, siis on kohtul olemas ülalmärgitud võrdlus varasema kohtulahendi asjaoludega. Seega on hageja vajadused aastate jooksul vähenenud ning eeldus nende suurenemise osas, mis on omakorda aluseks elatise tõstmiseks kehtiva miinimummäära tasemele, ei ole täidetud. Arvestades nimetatut ning asjaolusid, et - puudub vaidlus selles, et kostja tasub elatist vastavalt kehtivale kohtulahendile enam kui 2 aastat ning on kuni 31.03.2016 tekkinud varasemalt elatisevõlga vähendanud (hageja esitatud kohtutäituri õiendist nähtuvalt on kostja elatisevõlg tekkinud kuni 31.03.2016) - kostja on viidanud sellele, et hageja saab osa oma vajadustest katta lapsetoetuse arvelt summas 55 eurot (mis koos juba väljamõistetud 200 euroga ületab kehtiva miinimummäära ehk haginõude), 6
(7)Tsiviilasi nr 2-18-1333 tuleb esitatud hagi rahuldamata jätta. Kohus ei nõustu hageja viitega, et kohus peaks antud juhul kaaluma, kas on alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel mingi mõjuva põhjuse tõttu ning mõjuvat põhjust peaks tõendama kostja. Käesoleval juhul on elatis välja mõistetud suuremas määras kui selle väljamõistmise ajal kehtinud miinimumelatis ning tegemist on elatise suurendamise (mitte elatise vähendamise või esmakordse elatise) vaidlusega, millisel juhul PKS § 102 lg 2 sätted ei ole asjassepuutuvad. Menetluskulud Tulenevalt
§ 162lg 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Kostja on taotlenud menetluskuludena välja mõista hagejalt kulutused õigusabile summas 495 eurot (tl 70-71), hageja on pidanud nimetatud kulutusi ülepaisutatuks ning palunud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda (tl 74-75). Kohus on seisukohal, et vaidluse sisu ja menetlusosalisi arvestades tuleb käesoleval juhul jätta poolte kantud menetluskulud nende endi kanda
§ 162lg 4 sätete alusel.
Nimetatud sätte järgi võib kohus menetluskulud poolte endi kanda jätta, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Lapselt isa kasuks menetluskulude väljamõistmine olukorras, kus lapse isal on ligemal 7000-eurone elatise võlgnevus (olgugi, et aastatetagune), on kohtu hinnangul ebaõiglane ning lapsel iseseisva sissetuleku puudumist arvestades ka ebamõistlik. Lapse ema kui hagi tegeliku esitaja rahaliste vahendite kulutamine lapse isa palgatud esindaja kulude katteks ei ole lapse ja tema igapäevase ülalpidamise huvidega ja eesmärgiga kooskõlas. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 7
(7)