← Eesti

2-18-1312/11

Obsah (14)§ 102§ 110§109§ 108§ 1§ 29§ 170§ 31§ 171§ 78§ 56§ 150§ 23§ 65

2-18-1312 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2018.a., Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1312 Tsiviilasi Võlgniku A.

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete 1 2-18-1312 rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 7. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima. 8. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded

33 lg 1 alusel (pankrotiteade).

  1. Kinnitada ajutise halduri Andrus Õnnik tasuks xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €.
  2. Rahuldada ajutise halduri A. Õnniku menetlusabi taotlus. Ajutise haldur tasust hüvitada riigi vahenditest xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas xxxxxxxxxxx eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel teostada väljamakse OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is.
  3. Ajutise pankrotihalduri töötasust xxxxxxxxxxx eurot ja sellele lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx eurot mõista välja võlgniku A.P. pankrotivara arvelt.
  4. Kohtumäärus edastada võlgnikule, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Pankrotimäärus kulub viivitamatule täitmisele. Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik A.P. esitas 25.01.
  5. a Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse, mis sisaldas ka võlgadest vabastamise menetluse alustamise avaldust. 26.01.
  6. a jättis Pärnu Maakohus A.P. pankrotiavalduse käiguta ning andis avalduse esitajale tähtaja puuduste kõvaldamiseks. 03.02.
  7. a esitas A.P. Pärnu Maakohtule dokumendid pankrotiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. 05.02.2018.a. võttis Pärnu Maakohus A.P. avalduse menetlusse ning nimetas ajutise pankrotihalduri. Kohtuistung, kus vaadati läbi A.P. poolt esitatud pankrotiavaldus toimus 08.02.2018.a. Ajutise pankrotihalduri aruanne ja seisukoht kohtus
  8. Võlgniku varad kokku 0,00 € Swedbank AS-is arvelduskonto EE102200001101182910 vaba jääk on 1,32 €, kuid seda ei ole väiksuse tõttu võimalik kasutada 2 Võlgniku kohustused ja võlad kokku 2.
  9. OÜ Võlamenetleja 24 706,84 € 3 506,06 € Pärnu MK 18.03.2013 määrus ts.asjas 2-12-
  10. 2.
  11. Dominus Inkasso OÜ 207,11 € Pärnu MK 28.08.2009 lahend ts. asjas 2-08-81688 2.
  12. AS SEB Pank 16 633,72 € LL nr L070054348 ja Pärnu MK 18.03.2011 lahendist ts.asjas 2-10-25899 tulenev võlgnevus 16 622,84 € ja teenustasu võlgnevused kokku 10,88 2.
  13. Julianus Inkasso OÜ 1 233,25 € Pärnu MK 13.04.2011 lahend ts.asjas 2-10-63086 2 2-18-1312 2.
  14. Mardan Invest OÜ xxxxxxxxxxx,55 € Pärnu MK 30.03.2012 määrus tsiviilasjas 2-11-
  15. 2.
  16. Kohtutäitur Rannar Liitmaa 1 753,08 € kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasud kahe toimiku alusel 2.
  17. Kohtutäitur Rocki Albert 411,22 € kohtutäituri tasud kahe toimiku alusel Kohtutäitur Tarvi Söömer (kohtutäituri tasu ) 209,01 € 2.
  18. 24,20 € IMP Baltic (Lindorff Eesti AS menetluses) /ilmselt ontegemist aegunud nõudega/ 2.
  19. Swedbank AS (kontohooldustasud) 88,64 € Eelnevast nähtub, et võlgniku kohustused ja võlad on 5206,73 € võrra suuremad kui on märgitud pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirjas. Avalduses välja toodud summa 19 500,11 € asemel on kohustuste suuruseks 24 706,84 €. Erinevus tuleneb sellest, et tegelikkuses on SEB Pank nõue võlgniku vastu 5094,61 € võrra suurem kui võlgniku enda poolt välja toodud. Lisaks pole avalduses märgitud võlgniku kohustusi IMP Balticees summas 24,20 € ning Swedbank AS ees summas 88,64 €.
  20. Hinnang kohustuste ja varade seisule: A.P. teadaolevad kohustused on 24 706,84 €, millele võivad lisanduda kuni pankroti väljakuulutamiseni võlgnevustelt arvestatud viivised. Võlgnikul igasugune teadaolev vara puudub. Käesoleva aruande koostamise ajal võlgnikul arestitav sissetulek puudub. Tema sissetulekuks on töötu abiraha 150 € kuus ning lastetoetus 148,36 €. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda.
  21. Ajutise halduri ARVAMUS MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSTE KOHTA Ajutise pankrotihalduri hinnagul on A.P. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ebamõistlik laenude võtmine. Maksejõuetusele aitas kaasa üldine oskamatus ennast rahaliselt majandada, elukaaslaste liigne usaldamine (kes võlgniku väitel tegelikult laene tema nimel võtsid), naiivsus ja peale lapse sündi tabanud sünnitusjärgne depressioon. Maksejõuetus kujunes lõplikult välja
  22. a lõpuks. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud.
  23. Ajutise halduri arvamus TAGASIVÕITMISE VÕIMALUSTE kohta Võlgnik on 04.06.2009 võõrandanud pärimise teel omandatud ¼ suuruse kaasomandiosa Järva maakonnas Järva vallas Roosna külas asuvast Mõisa kinnistust (reg. osa nr. 2501836, 1,7ha, elamumaa). Kuna võõrandamise tehing on teostatud ~9 aastat tagasi, siis ei ole tegemist tagasivõidetava tehinguga. Käesoleva aruande koostamise ajaks ei ole ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik oleks teostatud

§ 110

-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe

§109lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi.

6. TAGASINÕUTAV VARA Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e.

§ 108lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara.

7. KOKKUVÕTTEKS Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu

§ 1

lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga (

§ 1

lg 2- võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda 3 2-18-1312 rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). Võlgnikul on kohustusi ~ 24 707 euro ulatuses, kuid võlgade tasumiseks vajalik vara ja sissetulek puudub. A.P.`l käesoleval ajal pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud varad puuduvad. Eeltoodust nähtub, et käesoleval juhul on täidetud

§ 29lg 1 märgitud tingimused pankrotimenetluse raugemiseks.

Samas märgib

§ 170

lg 11 , et kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esinevad

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alused menetluse raugemiseks, aga võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. A.P. on pankrotiavalduses esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus tuleb rahuldada.

§ 31

lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnikul ei ole vara ja sissetulekud puuduvad ning tema kohustused on vastavalt ajutise pankrotihalduri ettekandele vähemalt 24 706,84 €, on tegemist olukorraga, kus võlgnik A.P. ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi ca 24 706,84 € ulatuses, kuid müügiväärtust omav vara puudub. Tema sissetulek koosneb sotsiaaltoetustest. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ebamõistlik laenude võtmine. Maksejõuetusele aitas kaasa üldine oskamatus ennast rahaliselt majandada ja peale lapse sündi tabanud sünnitusjärgne depressioon. Maksejõuetus kujunes lõplikult välja 2007. a lõpuks.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kuna koos pankrotiavaldusega on A.P. esitanud kohtule kohustustest vabastamise taotluse ja ei esine

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid, siis

§ 171lg 11 toodud sättest tulenevalt leiab kohus, et A.P.

pankrot tuleb välja kuulutada. Eeltoodu alusel tuleb võlgnik A.P. pankrot välja kuulutada.

§ 31

lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt

§ 78

lg 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb määrata 05. märtsile 2018.a. kell 10.10. Kohus leiab, et Andrus Õnnik vastab

§ 56nõuetele ja ta tuleb nimetada A.P.

pankrotihalduriks. Vastavalt

§ 31lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimenetluse kulud

§ 150

lg 1 ja lg 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 150

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu 4 2-18-1312 suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui xxxxxxxxxxx eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Lõike 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks xxxxxxxxxxx tundi ning ajutise halduri töötasuks oleks xxxxxxxxxxx eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast xxxxxxxxxxxx eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasutaotlus on mõistlik ja põhjendatud. Ajutine haldur palub kinnitada pankrotihalduri tasuks xxxxxxxxxxx €, millele vastavalt

§ 65

lg 11 lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €, sellest xxxxxxxxxxx € ja sellele lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest ja xxxxxxxxxxx € ja sellele lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € mõista välja võlgnikult. Arvestades, et käesolevas pankrotimenetluses esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks ja võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada ajutise halduri tasu nõue, leiab kohus, et väljamõistetavast ajutise halduri tasust tuleb xxxxxxxxxxx eurot hüvitada riigi vahenditest. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu üle kanda OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.