) § 338 ja § 363 lg-s 1 hagiavaldusele sätestatud nõuetele ning tasumata on riigilõiv. Kuna A. L. hagiavalduse puudused on sedavõrd ulatuslikud, et nende kõrvaldamine eeldab uue hagiavalduse vormistamist ning asjaolude ja nõuete olulist täiendamist, peab kohus võimalikuks ja otstarbekaks hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda, ilma hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks eelnevalt hagejale tähtaega Tsiviilasi nr 2-18-1271 määramata. Kuna avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tuleb tasutud riigilõiv
lg 1 p 2 alusel tagastada, siis kohus ei nõua enne avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vormistamist ka riigilõivu tasumist. 3.
lg 4 kohaselt kohus märgib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjused. Avaldus on järgmiste vormiliste ja sisuliste vigadega. 3.1. Hagimenetluse menetlusosalised on hageja ja kostja. Hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud.
lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida kõikide menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed, samuti füüsilise isiku kohta tuleb menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. A. L. avalduses need andmed puuduvad. Avaldusest ei ole selgelt arusaadav isegi see, kas hagiavalduse on esitanud juriidiline isik x & x xx või füüsiline isik A. L.. Samuti ei ole selge, kas hagiavaldus on esitatud juriidilise isiku Xxxx Xxxxxx xx või füüsilise isiku O. A.i vastu. Kohus peab vajalikuks märkida, et Xxxx Xxxxxx xx juhatuse liige ei ole ega pole ka kunagi olnud O. A.. Rahvastikuregistri andmetel on kokku 16 O. A.i nimelist isikut (kellest 2 on surnud). 3.2.
lg 1 punktide 1 - 3 järgi tuleb hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele märkida: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Avalduses on selgelt välja toomata nõude aluseks olevad asjaolud ning avaldus on põhistamata. Märkimata on tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Nii ei selgu avaldusest kes kelle vara omastas, kus, millal ning millistel asjaoludel omastamine aset leidis ning mis kinnitab, et vara nimekirjas loetletud asjad kuuluvad hagejale. 3.3. Hagiavalduse esitamisel tuleb
lg 2 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasuda riigilõivu vastavalt tsiviilasja hinnale või kindlas summas.
lg 1 p 5 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
lg 1 kohaselt isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. See kehtib sõltumata sellest, kas asi lahendatakse lepingu või lepinguvälise õigussuhte alusel, kui seadusest ei tulene teisiti.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Tsiviilasja hinna peab hagiavalduses ära näitama hageja. Hagiavalduse lisa 1 kohaselt on väljanõutava vara väärtuseks 11 770 eurot. Lähtuvalt eeltoodust ja RLS lisast 1 tuleb tasuda tsiviilasja hinna 10 000 eurot kuni 12 500 eurot puhul riigilõivu 600 eurot. Kohtule esitatud maksekorraldusest nr 221 nähtuvalt on A. L. 15.12.2017 tasunud riigilõivu 10 eurot, mis kohtusüsteemis nähtuvalt on seotud tsiviilasjaga 2-17-18780, kus A. L. esitas võlgniku x & x xx pankrotiavalduse. Kohus selgitab, et kui hageja soovib varasemas menetluses tasutud ja seni tagastamata riigilõivu kasutada järgnevas menetlustes, siis tuleb kohtule sellest selgesõnaliselt teada anda.
lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (
Seega A. L.l tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada nõuetekohane avaldus hiljemalt 31.12.2019. 4. Kõike eeltoodut arvestades ja
lg 1 punktide 9 ja 10 alusel kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest ja
lg 4 alusel tagastab avalduse selle esitajale.
lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega avaldaja võib puuduste kõrvaldamise järel uuesti kohtu poole pöörduda. 5.
lg 1 alusel kohus märgib menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetluskulude jaotuse. Kuna kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, siis jäävad menetluskulud
L. kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas tekkinud kulusid, mille hüvitamist avaldajalt nõuda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. A. L. kanda jäävad tema enda võimalikud menetluskulud. /Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.