Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on tasutud riigilõiv summas 400 eurot ning hageja esindaja kulud summas 960 eurot, s.o kokku 1360 eurot. Kostja menetluskulud on käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv summas 300 eurot ning kostja esindaja kulud summas 600 eurot, s.o kokku 900 eurot. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Hageja O.P. suri xxxxxxxxxxxx.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 alusel tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Tulenevalt PKS §-st 63 abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 39 kohaselt kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut Pärimisseaduse (PärS) § 2 järgi pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Lahutamise ja ühisvara jagamise nõude puhul on tegemist nõuetega, mis on seotud konkreetselt abikaasade isikust ning ühe abikaasa surma korral ei lähe abieluga seonduvad õigused ja kohustused õigusjärgluse korras üle. Eelnevast tulenevalt ei saa O.P.e pärijad nõuda V.P.elt abielu lahutamist ega ühisvara jagamist ning V.P. ei saa vastuhagis nõuda O.P.e pärijatelt ühisvara jagamist. O.P.e surmaga lõppes O.P.e ning V.P.e abielu. O.P.e osa ühisvarast kuulub tema pärandvara hulka ning kaaspärijatel on võimalik PärS § 152 lg 1 alusel pärandvara jagada.
lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 alusel hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetlusosalised on 08.03.2018.a kohtule esitatud seisukohtades leidnud, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. V.P. on esitanud kohtule 08.03.2018.a taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus selgitab, et lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse
lg 1 p 5 alusel, mitte
Kohus ei jäta käesoleva määrusega hagiavaldusi läbivaatamata, vaid lõpetab menetluse otsust tegemata, kuna asja pooleks oleva füüsilise isiku surma korral õigussuhe ei võimalda õiglusjärglust. Kohtu hinnangul ei kuulu V.P.e taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele, kuna kohus ei jäta hagiavaldust läbivaatamata. Samuti ei lõpeta kohus tsiviilasja muul alusel, mis annaks võimaluse
Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta V.P.e taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.