KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29. november 2018, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei

) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 99

lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2018.aastal 250 eurot).

§ 101

lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Käesoleval juhul on hagejad eelistungil täpsustatuna esitanud nõude elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ning alates järgmisest kuust ehk
2. detsembrist
3. Hagejate vajadustele, millised on loetletud hagis, ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus võib

§ 102

lg 2 alusel vähendada väljamõistetavat elatist alla

§ 101lõikes 1 nimetatud määra mõjuval põhjusel, milleks võib olla vanema töövõimetus.

Käesoleval juhul taotlevad hagejad elatise väljamõistmist vähem kui pooles ulatuses oma vajadustest, kusjuures nii kostja kui hagejaid igapäevaselt kasvatav ema on töövõimetud ja elatuvad sisuliselt ainult pensionist, sotsiaaltoetustest ja puuduva töövõime toetustest. Kostja puhul on seda näha tema konto väljavõttelt, kostja kasutab igakuiselt COOP Finants Säästukaardi krediidivõimalust, mida siis jooksva kuu jooksul tagasi maksab. Tema igakuine sissetulek pensioni ja sotsiaaltoetuse näol oli vähemalt maikuuni 2018 üle 400 euro ning nüüd, mil kostja on uuesti puuduva töövõime tuvastanud, peaks sarnases suuruses sissetulek taastuma (vahepeal on kostja otsinud enda sõnul tööd läbi Töötukassa), mida näitab ka Töötukassa 05.10.2018 ülekanne. Kuna eluasemekulud on ca 60 eurot, kulutus elektrile ja telefonile kokku ca 40 eurot (nähtuvad konto väljavõttelt ja esitatud ühistu arvelt), on 100 euro väljamõistmine lapse kohta kostja varalist seisundit arvestav ja jätab temale rohkem vahendeid igapäevakulutusteks, kui lastele määratav elatis. Kostja on ise kuude lõikes teinud laste ülalpidamiseks nende emale ülekandeid, nt veebruaris 60 EUR, märtsis 150 EUR, juulis 97 EUR. Tegemist on ebakorrapäraste maksetega kostja enda valitud suvalistes summades, mida regulaarseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks pidada ei saa. Oma vastuses on kostja ise pakkunud 100-eurost elatist. Seega on kostja oma käitumisega ise näidanud, et ta on võimeline laste ülalpidamist toetama ning kohtu hinnangul ei ole 100 eurot lapse kohta kostjat põhjendamatult koormav. Pealegi pidi kostja juba kevadel (hagi sai ta kätte aprillis) mõistma, et elatise väljamõistmine kohtus on tõenäoline. Seega leiab kohus, et hagi on selle vähendatud ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 445 sätetele tuleb kohtuotsuse täitmise viisi korras hagejate taotlusel määrata, et elatis makstakse nende ema arvelduskontole, nagu see senini toiminud on. 3