KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots istungisekretär Marika Pull juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
- mai 2018.a , Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasi Tsiviilasja hind 2-18-376 AA’e hagi BB’i vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks 2115,00 € (235 € x 9 kuud) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AA (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x. xxx xxxxxxxxx xxx x-x, xxxxx xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxx), volitatud esindaja CC; Kostja: BB (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxx x, xxxxx xxxxx xxxx) Kohtuistungi aeg ja koht 28.05.2018 Pärnus, osalesid hageja, tema volit es. ja kostja RESOLUTSIOON
- Rahuldada AA’e hagi BB’i vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
- Välja mõista BB’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) AA’e (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis ülalpidamiseks igakuiselt 160 € (ükssada kuuskümmend eurot) kuus alates hageja AA’e täisealiseks saamisest xx xx xxxx kuni AA’e poolt xxxxx xxxxxxxxxxx lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja AA`e 21-aastaseks saamiseni.
- Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb maksta hiljemalt jooksva kuu
- kuupäevaks hageja AA arveldusarvele nr EExxx Swedbank AS-is, selgitusega: elatis A.-le.
- Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
- Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui 2-18-376 nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi asjaolud ja kostja vastus 09.01.2018 saabus kohtule xx xx xxxx täisealiseks saanud AA’e hagi oma isa, BB’i vastu elatis 235 eurot kuus nõudes seoses sellega, et hageja AA õpib xxxxx xxxxxxxxxxxx xx. klassis ja vajab isalt ülalpidamist, kuid isa ei maksa temale elatist. Hagiavalduse 16.03.2018 täienduse kohaselt palub hageja alates täisealiseks saamisest xx xx xxxx kuni kooli lõpetamiseni välja mõista kostjalt hagejale elatusraha 180 eurot kuus. Hageja kirjelduse kohaselt moodustavad tema kulutused 1 kuu kohta keskmiselt 332 eurot, sh eluasemekulud - 58 €, (tõendavad väljavõtted: xxxxx xxxx, Eesti Energia, xxxxx xxxxxxxxxxxx), toit - 70 eurot, transport- kuupilet 8 €, sidekulud- kõneaeg 10 €, hügieeni tarbed- 20 eurot (spetsiaalne peanahahooldus ravi), tervishoid- 24 € (naharavimid), koolikohustus- 32 eurot (oleneb kooli nõudmistest), riided, jalanõud- 50 € ja muu- 60 € (lisatud juuksuri tšekk, mobiili järelmaks). Hageja selgitusel eluasemekulude hulka kuulub ka puukütte ost 250 eurot (aastas), pliidi ehitamisel tulevad kulud 3000 eurot (Päästeameti nõue), maja välishoolduskulud, mis tulevad suvel ja jäävad Hageja ema kanda. Kostjaga ei ole olnud võimalus kokku leppida, sest on järgnenud sõim ja ähvardused, ka sugulaste poolt, mis tekitavad stressi ja depressiooni, mis mõjuvad halvasti hageja tervisele ja õppimisvõimele. Hageja ema on tihti haiguslehel, seetõttu soovib hageja kostjalt igakuist elatist, kuna hageja ema sissetulek ei ole stabiilne. Kostja on teadlik kõigist hageja kuludest. 30.01.2018 kirjalikus vastuses ja ka 21.03.2018 seisukohavõtus vaidles kostja elatise nõudele vastu, teatades ei saa maksta praegu hagejale elatist, sest eelmine kohtumäärus alles kehtib ja igal kuul läheb palgast maha ja kätte jääb ainult 250 eurot. Oma sissetuleku kohta 01.09.2017 – 30.01.2018 esitas kostja kontoväljavõtte, millest nähtuvalt sai septembris 2017 töötutoetust ja esimese töötasu OÜ-st xxxxxx xxxxx 15.01.2018 summas 583,84 eurot. 28.05.2018 toimunud kohtuistungil jäi hageja varem esitatud nõude juurde, palus välja mõista kostjalt elatise 180 eurot kuus, leidis, et on oma kompromisspakkumise elatise suuruse vähendamisega juba teinud. Selgitas, et muud ettenägematud kulud 60 eurot alla läheb kino, kontserdid, väljas käimised, juuksur jne, mobiili (hinnaga 1028 eurot) järelmaks on 39.53 eurot kuus ja see lõppeb 2019 veebruaris. Kostja kohtuistungil ei vaielnud hageja poolt toodud kulutuste suurusele vastu, kuid jäi selle juurde, et tema ei ole võimeline hetkel midagi maksma – alates jaanuarist 2018 töötab xxxxxxxxxx keskmise töötasuga üle 500 euro kuus, millest kätte saab 250 eurot, kuna maksab elatise võlga. Kostja kinnitusel on hageja tema ainus laps. Kohtuotsuse põhjendused
- Kohus, kuulanud ära poolte selgitused istungil ning tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma last, kes jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist kutseõppeasutuses, maksimaalselt kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. Elektroonilise kohtute infosüsteemi väljatrüki andmetel (tlk. 8-9) Pärnu Maakohtu 28.04.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tuvastati ekspertiisakti alusel AA’e põlvnemine BB’ist ja mõisteti alaealise AA kasuks BB välja elatis PKS § 101 lg 1 kehtestatud miinimummääras alates hagi esitamisest 01.12.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx xx xxxx. Hagiavaldusele lisatud, xxxxx xxxxxxxxxxx poolt 08.01.2018 väljastatud tõendi järgi (tlk. 7) õpib AA 2017/2018 õppeaastal xxxxx xxxxxxxxxxx xx. klassis. AA sai täisealiseks xx xx xxxx, so õpingute ajal ja jätkab plaani kohaselt õpinguid kuni juunikuuni 2019, so 19-aastaseks saamiseni. Seega on ta 2 2-18-376 õigustatud küsima ülalpidamist oma vanematelt, eelkõige vanemalt, kes temaga koos ei ela ja tema eest igapäevaselt eluaseme, toidu jms ülalpidamise kulusid ei kanna.
- PKS § 100 lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Asjas ei ole vaidlust, et BB hetkel tütre ülalpidamiseks elatist ei maksa, kuigi lapsel on õpingute tõttu õigus elatist saada. Kostja ei ole esitanud muid sisulisi vastuväiteid elatise väljamõistmisele peale selle, et ta maksab varasemast elatise võlga ja ei suuda seetõttu jooksvat elatist maksta. Kostja ei vaidle vastu ka sellele,et hageja on tema ainus ülalpeetav ning kostjal on alates 2018.a jaanuarist olemas regulaarne sissetulek palga näol. Kohtu poolt Maksu ja Tolliametist välja nõutud andmetel oli perioodil 01.12.2017- 28.02.2018.a. kostja netosissetulek 956.94 eurot (tlk 43). Istungil kostja poolt öeldust, samuti kostja 30.01.2018 pangakonto väljavõttest nähtuvalt (tlk 39) detsembris 2017 kostjal sissetulek puudus ja sai esimese palga 2018.a jaanuaris, seega kostja keskmine sissetulek hagetaval perioodil, so
- aastal on vähemalt 478 eurot kuus. Hageja nõuab elatist 180 eurot kuus. Kohus selgitab kostjale, et abivajava lapse jooksva elatise maksmist tuleb eelistada möödunud perioodi elatisevõlgnevusele, mida kostja saab sissenõudjaga kokkuleppel ja sissenõudja poolt kohtutäiturile vastava avalduse tegemisel maksta nt maksegraafikuga jooksva elatise kõrvalt.
- Väljamõistetava elatise suurus. Kohus, hinnates kohtu ette toodud asjaolusid ja olemasolevaid tõendeid, leiab, et hageja kasuks kostjalt välja mõistetava mõistliku elatise suurus on 160 eurot kuus. Kohus lähtub elatise suuruse kindlaks määramisel eelkõige järgmistest asjaoludest: 1) kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid ja kostjal on tema enda kinnitusel olemas igakuine kindel sissetulek töötasuna ca 500 eurot kuus, 2) hageja on täisealine laps, kelle nõutav elatis on piiratud konkreetse perioodiga (2018 jaanuarist kuni 2019.a juunikuuni, so 18 kuud), 3) hageja esitatud andmete ja tõendite järgi tema igakuised kulud on keskmiselt 332 eurot kuus, millele kostja sisuliselt vastu ei vaidle ja eeldusel, et kumbki vanem peab kandma abivajava õppiva hageja ülalpidamisest pool, on kostja BB’i osa AA’e ülalpidamisest vähemalt 166 eurot kuus (332 : 2= 166). 4) hageja selgitusel muud kulud 60 € kuus hõlmavad endas ka mobiiltelefoni järelmaksu ca 40 eurot kuus kuni veebruarikuuni
- Seega hageja muud kulud märtsist juunini 2019 ehk 4 kuu ulatuses vähenevad 160 euro võrra, sellest kostjale langevas osas 80 euro võrra (järelmaksuperioodil ca 6 euro võrra kuus). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks elatise 160 € kuus välja alates xx xx xxxx kuni õpingute lõpuni.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kuna hagi rahuldati osaliselt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 3