KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2018, Pärnu Tsiviilasja number 2-17-118075 Tsiviilasi A

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1. Välja mõista A. K.lt (K., isikukood: xxxxxxxxxxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks hageja ja kostja vahel 09.03.2016 sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest/vahekohtu kokkuleppest nr 24205014 tulenev võlgnevus summas kokku 2475,81 eurot (millest 2068,09 eurot kokkuleppe põhivõlgnevus, 135,07 eurot kokkuleppe viivis ja 272,65 eurot kokkuleppe põhivõlalt perioodi eest 02.06.2016 – 24.01.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis).
2. Välja mõista A. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 25.01.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 2068,09 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas).
3. Menetluskulud jäävad A. K. kanda.
4. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 475,00 eurot (millest 275,00 eurot on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi Tsiviilasi nr: 2-17-118075 esitamisel tasutud riigilõiv ja 200,00 eurot esindaja kulud), mis mõista A. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
5. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. K. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

8. Toimetada kostjale A. K.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 317lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD 1. 23.08.2017 Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. K.lt 4406,32 euro saamiseks. Kohus tegi 05.09.2017 makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnik A. K.le mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 18.12.2017 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks 2

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

1. Hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue 09.03.2016 hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest/vahekohtu kokkuleppest nr
2. Kostja ei ole täitnud sõlmitud kokkuleppest tulenevat rahalist kohustust. Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 § 113 lg 1 ja

§ 367alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse 3

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks

§ 144

kohaselt on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 10. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Kohus märgib, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 375 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 132,19 eurot ja hagiavalduse esitamisel 242,81 eurot). Hageja on hagiavalduses leidnud, et käesoleva tsiviilasja hind on 2641,13 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb tasuda hagiavalduse esitamisel tsiviilasja hinnaga kuni 3000 eurot riigilõivu 275 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot enam.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 4).

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

Seega hagejal tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada nõuetekohane avaldus hiljemalt 31.12.

2. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 250 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 24.01.2018 arve nr 87053 kohaselt hageja lepinguline esindaja esindustasu A. K. kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1 tk, 100 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 1,5 tk 150 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus esindajale hüvitada esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale) ning ühik tk on ajaühik tund. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2,5 tundi summas 250 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindaja koostas ja esitas kohtule hagiavalduse (4 lk) lisadega (8 lk). Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi ning asja sisule vastav põhjendatud tunnitasumäär 100 eurot, kokku põhjendatud ja vajalik esindaja kulu 200 eurot. Hagile lisatud arvel on märgitud käibemaksu määraks 0% ning seega summa käibemaksu ei sisalda. Eeltoodust tulenevalt kostjalt väljamõistetav menetluskulude summa ei sisalda ja sellele ka ei lisandu käibemaksu. 4

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 5