Obsah (10)

§ 394§ 187§ 407§ 322§ 325§ 444§ 174§ 162§ 177§ 178

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruaril 2018. a kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-17-121616 Tsiviilasi Osaühingu

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank ASis või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja 2 Tsiviilasi nr 2-17-121616 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Hageja esitas 28.09.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 424,28 euro saamiseks. Kohus tegi 12.10.2017 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistlikul ajal kätte toimetada. 12.10.2017 üritati kostjale makseettepanekut kätte toimetada aadressil Xxxxxxxxxxx – tagastatud – hoiutähtaja möödumisel. 14.11.2017 prooviti makseettepanekut kostjale kätte toimetada aadressil xxxxxxxxxxx – tagastatud – muu põhjus. 28.11.2017 üritati maksettepanekut kostjale kätte toimetada aadressil Xxxxxxxxxxx – tagastatud hoiutähtaja möödumisel. 12.10.2017 on saadetud teavitus e-posti aadressidele xxxxxxxxxxx – aadress kehtetu, xxxxxxxxxxx@eesti.ee – aadress kehtetu, xxxxxxxxxxx – puudub vastus, xxxxxxxxxxx – puudub vastus, xxxxxxxxxxx – kiri ei lähe läbi. 14.11.2017 on saadetud teavitus e-posti aadressidel xxxxxxxxxxx – puudub vastus, xxxxxxxxxxx – kiri ei lähe läbi. 28.11.2017 on saadetud teavitus e-posti aadressidel xxxxxxxxxxx – puudub vastus, xxxxxxxxxxx – kiri ei lähe läbi, xxxxxxxxxxx – puudub vastus. 05.01.2018 lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna maksettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
2. 09.01.2018 jättis Pärnu Maakohus hageja hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse ja tasuma täiendavat riigilõivu.
3. 23.01.2018 esitas hageja Pärnu Maakohtule nõuetekohase maksekorraldusega täiendava riigilõivu tasumise kohta. hagiavalduse koos Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Alexela Energia AS ja kostja 01.06.2013 elektrienergia müügilepingu nr 130429-18758, mille alusel kostja valis endale elektrienergia paketi ENERGIATUNNEL (börsihind kuutasuga). Lepinguga edastati teenus tarbimiskohta aadressidele Xxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxx. Kostja ei tasunud saadud teenuse eest. Kostjal on tasumata järgmised elektrienergia müügilepingu nr 130429-18758 alusel esitatud arved: Arve nr 042015017516 052015017227 Maksetähtaeg 18.04.2015 18.05.2015 3 Tasumisele kuuluv summa 56,99 59,74 Tsiviilasi nr 2-17-121616 0622015019990 072015017631 18.06.2015 18.07.2015 59,95 46,67 Alexela Energia AS on loovutanud elektrienergia müügilepingust nr 130429-18758 tulenevad nõuded hagejale 06.11.
4. Lisaks põhivõlgnevusele nõuab hageja hagiavalduses viivist hagiavalduse esitamise päeva seisuga seadusjärgses määras alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o alates 19.07.2015 kokku 45,09 eurot (võlg*viivitatud päevade arv*seadusjärgne viivisemäär). Kuna kostja tasus kohtuväliselt 43,78 eurot, siis nõuab hageja viivist kokku 1,31 eurot. Hageja taotleb alates 24.01.2018 kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda.
5. 23.01.2018 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määruse lk-l 4 hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

1. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on Pärnu Maakohus palunud käesolevas asjas hagimaterjalide kätte toimetamisel PPA Lääne Prefektuuri abi, kuna kostjale ei olnud õnnestunud varasemalt muul moel dokumente kätte toimetada. 02.02.2018 on piirkonnapolitseinik Kristi Vahi üritanud kostjale hagimaterjale kätte toimetada. Kristi Vahi kirjaliku selgituse kohaselt käis ta 02.02.2018 kella 10.00 paiku aadressil Xxxxxxxxxxx. Ukse avas alaealine noormees, kes ütles, et J.A.t pole kodus. Kristi Vahi helistas J.A.le, kes ütles, et ta pole Pärnus, teda pole võimalik muul moel kätte saada ja andis juhise jätta dokumendid Xxxxxxxxxxx aadressile. J.A. lubas Kristi Vahil anda dokumendid üle pojale, kuid poeg enam ust ei avanud. Kristi Vahi jättis dokumendid postkasti aadressil Xxxxxxxxxxx 02.02.2018 kell 10.
2. Postkast oli metallist ja võtmega lukustatav ning dokumentide postkasti jätmise hetkel lukustatud.

§ 322

lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

§ 325

sätestab, et kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Kuna J.A. avaldas Kristi Vahile, et teda ei ole võimalik kätte saada ja andis korralduse jätta dokumendid oma alaealise poja kätte, kes Kristi Vahile enam ust ei avanud, siis tuleb lugeda seda isiku keeldumiseks dokumentide vastuvõtmisest ilma seadusliku aluseta. Kohtule ei ole teada ühtegi seaduslikku alust, mis oleks võimaldanud keelduda dokumentide vastuvõtmisest. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 4 Tsiviilasi nr 2-17-121616 02.02.2018. Seega möödus hagile vastamise tähtaeg 16.02.2018. Kostja ei ole kohtule hagivastust esitanud. 6.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. 7. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused 8.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

9. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162

lg 1 alusel ja määrab kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot, s.t riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 225 eurot.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses vastava taotluse esitanud, millest tulenevalt on kostja kohustatud hagejale tasuma temalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5