Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE
sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kostja hagejale liisingueseme ehk kinnistu kasutamise eest tasu ei maksnud (vt eespool kirjeldatud asjaolud). Lepingu lahutamatuks lisaks oleva maksegraafiku (vt maksegraafik, lisa nr 4) kohaselt pidi kostja hagejale tasuma igakuiselt osamakseid summas 468,48 eurot. Kostja hagejale osamakseid ei tasunud.
lg 1 kohaselt tuleb kohustuselt tasuda intressi vastavalt seadusele või lepingule. Vastavalt hagiavalduses eespool kirjeldatud asjaoludele on pooled lepingu p-s 8.3 kokku leppinud intressimääras 18% aastas. Vastavalt eespool hagiavalduses kirjeldatud asjaoludele on pooled lepingu p-s 8.4 kokku leppinud, et intressi arvutatakse liisingusumma jäägilt. Intressi arvutamisel lähtutakse 30 päevasest kalendrikuust ja 360 päevasest aastast. Kostja ei tasunud hagejale ühtegi liisingumakset. Sellest tulenevalt ei muutunud krediidisumma jääk. Maksegraafikus on intressimaksed arvutatud lähtudes sellest, et liisingusumma jääk igakuiselt väheneb. Tegelikult liisingusumma jääk ei vähenenud. Järelikult on kostja rikkumisest tulenevalt intressimakse võrreldes maksegraafikuga muutunud. Kostjal tuleb hagejale lepingu sõlmimisest 12.08.2015 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.04.2016 tasuda kokku intressi summas 3 159 eurot (vt arvutust allpool): Kuupäev 12.08.2015 15.09.2015 15.10.2015 15.11.2015 15.12.2015 15.01.2016 15.02.2016 15.03.2016 15.04.2016 Liisingusumma jääk 26 000 € 26 000 € 26 000 € 26 000 € 26 000 € 26 000 € 26 000 € 26 000 € intress päevas (intressimäär 18%) Intressiperioodi pikkus 13 € 13 € 13 € 13 € 13 € 13 € 13 € 13 € 33 päeva 30 päeva 30 päeva 30 päeva 30 päeva 30 päeva 30 päeva 30 päeva KOKKU: Intressimakse kokku 429 € 390 € 390 € 390 € 390 € 390 € 390 € 390 € 3159 €
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt eespool hagiavalduses kirjeldatud asjaoludele tuleb ka käesolevas võlasuhtes viivise määraks lugeda lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu ja eespool hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 18% aastas. Niisiis on viivisemäär vastavalt sellele samuti 18% aastas ehk 0,05% päevas (vastavalt lepingu p-le 8.4 lähtutakse 360 päevasest aastast; vt lepingut, lisa nr 1). Niisiis on hagejal kostja vastu hagi esitamise seisuga lisaks liisingu põhiosa nõudele summas 661,83 eurot ja intressinõudele summas 3159 eurot ka viivisenõue osamaksetega viivitatud aja eest. Hagi esitamise seisuga on põhinõudelt kogunenud viivis kokku summas 51,01 eurot (vt arvutust allpool): Kuupäev Põhiosa makse Viivis päevas (viivisemäär 0,05%) Päevade arv Viivis kokku 4 2-16-8727 12.08.2015 15.09.2015 15.10.2015 15.11.2015 15.12.2015 15.01.2016 15.02.2016 15.03.2016 15.04.2016 78,48 € 79,66 € 80,85 € 82,07 € 83,30 € 84,55 € 85,82 € 87,10 € 0,03924 € 0,03983 € 0,040425 € 0,041035 € 0,04165 € 0,042275 € 0,04291 € 0,04355 € 263 233 202 172 141 110 81 50 KOKKU: 10,32 € 9,28 € 8.17€ 7,06 € 5,87 € 4,65 € 3,48 € 2.18 € 51,01 € TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes toodud sättele, taotleb hageja kohtult lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt ka tulevikus sisse nõutavaks muutuva viivise väljamõistmist vastavalt poolte vahel kokkulepitud viivisemäärale 0,05% päevas alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni hageja nõude täitmiseni.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagis nimetatud asjaolude ja lepingu p 13.1 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et ), kui leping öeldakse üles lepingu p-s 12.1.2 toodud alusel, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 10% lepingu eseme koguväärtusest. koguväärtus oli vastavalt lepingule 26 000 eurot, niisiis kokkulepitud leppetrahv 2 600 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 600 eurot leppetrahvi.
Nimetatud paragrahvi lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse tuleb sama paragrahvi lg 3 kohaselt paragrahvi lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Pooled on lepingus kokku leppinud, et hagejal on õigus nõuda kinnistut või kulude hüvitamist (vt leping p 12.3 ja eespool kirjeldatud asjaolud, p 1.15-1.16).
lg p 3 sätestab, et liisinguvõtja on kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale. Järelikult on kostjal kohustus tasuda seni võlgnetavad liisingumaksed ja tagastada liisingu ese ehk kinnistu hageja otsesesse valdusesse. Kostja ei ole hagejale kinnistut vabatahtlikult tagastanud. Selle tõttu nõuab hageja kinnistu tagastamist kohtu kaudu. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Arvestades käesoleva kaasuse asjaolusid taotleb hageja kohtuotsuse täitmise kindlaks määramist viisil, et kostjalt võetakse kinnistu valdus ära ja kinnistu antakse hageja otsesesse valdusesse. Hageja taotleb kohtuotsuse TsMS § 467 lg 1 kohaselt viivitamata täidetavaks tunnistamist liisingueseme ehk kinnistu tagastamist puudutava nõude osas. TsMS § 469 lg 1 sätestab, et TsMS §-s 468 nimetamata otsuse tunnistab kohus poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab viivitamatu täitmise tagatis katma kahju, mis võib võlgnikule tekkida otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu. Hageja on seisukohal, et viivitamatust täitmisest saab kostjal tekkida kahju kõige rohkem 600 eurot. Kostja ei kasuta lepingu eset ehk E kinnistut alalise elukohana vaid ainult suvilana. 5 2-16-8727 Otsuse viivitamatu täitmise korral peab kostja vabastama suvila oma isiklikest asjadest. Isegi kui edasise vaidluse käigus peaks selguma, et kostja ei pidanud kinnistut vabastama, saab kostjale olla tekkinud kahju ainult asjade vahepealse hoiustamise tõttu. Taoline kohtuvaidlus laheneb tõenäoliselt kõige rohkem aastaga ja mõistlik tasu asjade hoiustamiseks on kõige rohkem 50 eurot kuus. Järelikult saab otsuse viivitamata täitmisega kostjale tekkida kahju kõige rohkem 600 eurot (50 x 12 = 600). Hageja palub kohtul määrata tagatise sellest lähtuvalt. Eespool toodust tulenevalt palub hageja kohtul kostjalt välja mõista laenulepingust tuleneva põhinõude summas 661,83 eurot, leppetrahvi summas 2600 eurot, intressi summas 3159 eurot, hagi esitamise ajaks kogunenud viivise summas 51,01 eurot ning edasiulatuva viivise määras 0,05% päevas põhivõlalt summas 661,83 eurot alates 04.06.2016 kuni võlgnevuse tasumiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt liisingueseme otsese valduse tagastamist. Kohtuistungile hageja ei ilmunud, teatades sellest kohtule 20.09.2016 saadetud e-kirjas /t.l. 64/, kuivõrd on hagis andnud nõusoleku asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ja palus asi läbi vaadata hageja osavõtuta. KOSTJA VASTUVÄITED
sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Tõendatud on, et kostja hagejale liisingueseme ehk kinnistu kasutamise eest tasu ei maksnud. Lepingu lahutamatuks lisaks oleva maksegraafiku kohaselt pidi kostja hagejale tasuma igakuiselt osamakseid summas 468,48 eurot /maksegraafik t.l. 19, poolte vaheline kirjavahetus t.l. 21-24/, kuid kostja hagejale osamakseid ei tasunud. 6 2-16-8727
lg 1 kohaselt tuleb kohustuselt tasuda intressi vastavalt seadusele või lepingule. Lepingu p-de 8.3 ja 8.4 järgi oli kostja kohustatud tasuma ka intressi 18% aastas liisingusumma jäägilt. Intressi arvestamisel lähtutakse 30-päevasest kalendrikuust ja 360päevasest aastast. Hageja alustas intressi arvestamist lepingu sõlmimise päevast alates /t.l. 715/. Maksegraafiku kohaselt pidi kostja esimese osamakse 507,48 eurot (sh liisingumakse põhiosa ja intress) hagejale tasuma 15.09.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt poolte vahel kokkulepitule tuleb antud juhul viivise määraks lugeda lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 18% aastas on viivisemäär vastavalt sellele samuti 18% aastas ehk 0,05% päevas (vastavalt lepingu p-le 8.4 lähtutakse 360 päevasest aastast - t.l. 7-15). Eelnevast tulenevalt on hagejal kostja vastu hagi esitamise seisuga (3.06.2016) lisaks liisingu põhiosa nõudele summas 661,83 eurot ja intressinõudele summas 3159 eurot ka viivisenõue osamaksetega viivitatud aja eest. Hagi esitamise seisuga on põhinõudelt kogunenud viivis hageja arvutuste kohaselt kokku summas 51,01 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes toodud sättele mõistab kohus kostjalt välja lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele, ka tulevikus sisse nõutavaks muutuva viivise vastavalt poolte vahel kokkulepitud viivisemäärale 0,05% päevas alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast (4.06.2016) kuni hageja nõude täitmiseni.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahelise lepingu p 13.1 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et ), kui leping öeldakse üles lepingu p-s 12.1.2 toodud alusel (so liisinguvõtja on täielikult või osaliselt hilinenud ükskõik millise maksegraafikus toodud osamakse tasumisega üle kolm kuu ja liisinguandja on liisinguvõtjale edutult andnud vähemalt 2 nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral liisingulepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist), on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 10% lepingu eseme koguväärtusest so 26 000 eurot. Seega on 7 2-16-8727 kokkulepitud leppetrahv 2 600 eurot ning antud juhul on hagejal õigus nõuda kostjalt 2 600 eurot leppetrahvi.
Nimetatud paragrahvi lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse tuleb sama paragrahvi lg 3 kohaselt paragrahvi lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Pooled on lepingus kokku leppinud, et hagejal on õigus nõuda kinnistut või kulude hüvitamist (vt leping p 12.3).
lg p 3 sätestab, et liisinguvõtja on kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale. Järelikult on kostjal kohustus tasuda seni võlgnetavad liisingumaksed ja tagastada liisingu ese ehk kinnistu hageja otsesesse valdusesse. Kostja ei ole hagejale kinnistut vabatahtlikult tagastanud ning seetõttu on õigustatud hageja kinnistu tagastamise nõude rahuldamine. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista liisingulepingust tulenev põhinõue summas 661,83 eurot, leppetrahv summas 2600 eurot, intress summas 3159 eurot, hagi esitamise ajaks kogunenud viivis summas 51,01 eurot ning edasiulatuv viivis määras 0,05% päevas põhivõlalt summas 661,83 eurot alates 04.06.2016 kuni võlgnevuse tasumiseni. Lisaks tuleb kostjal hagejale tagastada liisingueseme otsene valdus.
Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja on kandnud menetluses õigusabikulusid kokku summas 1 109,16 eurot (ilma km-ta). Hageja on kandnud õigusabikulusid 10 tunni ja 5 minuti eest. Õigusabi tunnitasu suuruseks on 110 eurot tunnis (ilma km-ta). Seega on hageja kandnud kokku õigusabikulusid summas 1 109,16 eurot (ilma km-ta). Hagejat esindava advokaadi poolt osutatud õigusteenus hõlmas järgmisi töid: 20.05.16 kliendi edastatud materjalidega tutvumine 1h 50m 24.05.16 kliendilt hagiavalduse koostamiseks vajaliku täiendava informatsiooni küsimine 0h 20m 21.05.16 hagiavalduse koostamine 2h 45m 24.05.16 päringud rahvastikuregistrisse ja kinnistusregistrisse 0h 30m 02.06.16 hagiavalduse täiendamine 1h 30m 03.06.16 rahvastikuregistri päringu vastusega tutvumine 0h 10m 03.06.16 hagiavalduse koostamise lõpetamine ja hagiavalduse e-toimikusse ülesse laadimine 1h 10m 07.06.16 hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja kliendile edastamine 0h 15m 21.06.16 menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimikusse ülesse laadimine 0h 25m 27.06.16 e-kirjavahetus kliendiiga seoses nõude osalise täitmisega 0h 15m 28.06.16 telefonikõne kohtusekretärile seoses kostja vastamisega 0h 5m 28.06.16 e-kiri kohtule seoses kostja vastusega ja tagaseljaotsusega 0h 15m 19.07.16 e-kiri kohtule seoses kostja vastusega ja tagaseljaotsusega 0h 10m 19.09.16 kostja taotluse ning kohtukirjaga tutvumine, kliendile edastamine 0h 10m 19.09.16 menetluskulude nimekirja esitamine 0h 15m KOKKU: 10h 5m Lisaks õigusabikuludele on hageja tasunud ka riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 600,00 eurot (riigilõivu maksekorraldus lisatud 03.06.2016 hagiavaldusele), riigilõivu 3,00 eurot rahvastikuregistripäringult ja 5,00 eurot kinnistusraamatupäringult. Seega on hageja tasunud menetluskulusid kokku summas 1 717,16 eurot ilma km-ta (1109,16 + 600 + 3 + 5 = 1 717,16). Arvestades asjaolu, et hageja on käibemaksukohuslane, saab hageja kohtumenetluses tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega taotleb hageja õigusabikulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta summas. Hageja kinnitab, et on kõik menetluskulud kandnud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning kõik õigusabikulud on olnud täies mahus vajalikud ja põhjendatud. Hageja taotleb TsMS § 177 lg 4 alusel, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Kostja on kohtule teatanud, et ta on nõus kõigi menetluskuludega /t.l. 51/. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-115-14 lahendi p-s 14 asunud seisukohale, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab 9 2-16-8727 oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt lisaks menetluskuludele välja viivisintressi hageja kasuks kostjalt välja mõistetud menetluskuludelt nende suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.