Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kättetoimetatud 10.06.2016 ( tl 14). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele perekonnaseaduse (PkS) § 96, § 97 p 1, § 99, § 100 lg 1, 4, § 101 lg 1, 108 alusel. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehetstatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse määruse nr 139 järgi on alates 01.01.2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus. Seega on tulenevalt PKS § 101 lgst 1 alates 01.01.2016 on elatise miinimummäär 215 eurot kuus. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 01.02.2016 elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Eesti Vabariigi poolt kehtestatud elatise miinimummääras, kuni hageja täisealiseks saamiseni. 2.Kohus määrab elatise tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele
L. arveldusarvele. 3.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt
§-st 162 lg 1 tuleks jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest ning tsiviilasja materjalide kohaselt menetluskulusid tekkinud ei ole, siis ei ole kohtul alust menetluskulude kindlaksmääramiseks ja on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.