Obsah (5)

§ 179§ 125§ 132§ 162§ 175

2-16-8321 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2017.a. Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-8321 Tsivii

§ 179lg 5).

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 2-16-8321 HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED 1. 27.05.2016.a. ja 06.06.2016.a. esitas hageja M. K. hagi K. K. vastu L. K.'e xx xx xxxx allkirjastatud testamendi tühisuse tuvastamiseks. 1.1. Hagiavalduse kohaselt suri pärandaja L. K. xx xx xxxx. a ning tema surma kohta on 25.04.2016 OÜ Pärnu Perearstid poolt arstlik surmateatis ja Pärnu Maavalitsuse poolt 25.04.2016 surma tõend nr 10-11-2016/199. Hageja M. K. pöördus 04.05.2016 Pärnu notar Anne Kaldvee juurde sooviga esitada avaldus pärimismenetluse algatamiseks ja pärandi vastuvõtmiseks. Hageja avaldas, et sai pärandist ja oma pärimisõigusest teada xx xx xxxx, mil pärandaja ja hageja abielulised suhted lõppesid pärandaja surmaga. Hagejale teadaolevalt koostas pärandaja xx xx xxxx testamendi, millega pärandas kogu vara hagejale. Asjast puudutatud isikule pärandas pärandaja nimetatud testamendiga annakuna xxxxxxxxxx „xxxxxx x”, „xxxxxx x”, „xxxxxx” ja xxxxxxxx „xxxxxx”, samuti garaažiboksi Pärnu linnas xxxxxx xxx (registriosa nr xxxxxxx) ja mille omanikuks on M. K. kantud alates 19.01.2016. Pärimismenetluse algatamise ajaks koosneb pärandvara korteriomandist nr xx, asukohaga xxxxxxxxx xx xxxxx, registriosa nr xxxxxxx. Hageja leiab, et kostja ja kolmanda isiku poolt esitatud ja xx xx xxxx allkirjastatud testament on tühine põhjusel, et testamendi koostamisel ja allkirjastamisel ei ole järgitud omakäelisele testamendile esitatavaid nõudeid. Testamendilt nähtub, et see on trükitud, puuduvad tunnistajate allkirjad ning allakirjutanu käekirjast nähtuvalt ei ole tegemist terve isikuga, kes olnuks allkirjastamise ajal võimeline aru saama tehingu tähendusest ja tagajärgedest. Pärandaja viibis testamendile märgitud kuupäeval (xx xx xxxx) haiglaravil ja tal oli diagnoositud põhihaigusena peaaju ateroskleroos ning kaasuvatena muu hulgas vaskulaarne dementsus. Pärnu Haigla poolt väljastatud õendusepikriisist nähtuvalt oli pärandaja vaegkuulmise ja -nägemisega, kõne kohati ebaselge, lihtsamatele küsimustele suutis vastata, mõttekäik laialivalguv, pidurdunud, desorienteeritud kohas, situatsioonis ja ajas, arutu tegevuse tõttu võis olla ohtlik iseendale jne. Lisaks on pärandaja teo- ja otsusevõimetus tõendatud xx xx xxxx Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo poolt väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsusega nr xxxxxxx, millest nähtub, et pärandajal oli sügav puue, mistõttu vajas ööpäevaringset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, liikumisel, suhtlemisel ja juhendamist. Pärandaja ei saanud xx xx xxxx testamendi allkirjastamise hetkel aru allkirjastatava dokumendi sisust ja tähendusest põhjusel, et tal puudus nimetatud ajal otsuse- ja teovõime. Hageja leiab, et kostja kasutas ära pärandaja rasket tervislikku seisundit ja lasi pärandajal enda kasuks allkirjastada kostja poolt varasemalt ettevalmistatud ning trükitud testamendi. Kuna pärandaja ei olnud testamendi tegemise ajal oma psüühilise seisundi (vaskulaarne dementsus) tõttu otsusevõimeline ega saanud aru oma tegude tähendusest ega olnud võimeline neid juhtima, tuleb xx xx xxxx testament tunnistada tühiseks. 1.2. 05.09.2016.a. ja 30.01.2017.a. hageja vastanud kostja vastuväidetele, mille kohaselt L. K. poolt xx xx xxxx allkirjastatud testament ei ole omakäeline testament põhjusel, et see ei ole testaatori poolt algusest lõpuni omakäeliselt kirjutatud. Omakäelise testamendi üheks vorminõudeks on testamendi otsast lõpuni omakäeline kirjutamine, st vorminõude järgimata jätmise korral on testament tühine. Kostja vastuväited L. K.e tervisliku seisundit tõendavate dokumentide osas ei ole asjakohased, kuivõrd kostja ise ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid L. K.'el xx xx xxxx sellist tervislikku seisundit, mis lükkaks hageja väited ümber. Hageja leiab, et xx xx xxxx. a. kirjas pealkirjaga „Testament“ ei ole testaator oma surma puhuks tahet avaldanud. Nimetatud asjaolu kinntab ka see, et kostja vend M. K. koostas ja trükkis ise kirja teksti ning kirja allkirjastamist testaatori poolt läksid kostja ja tema vend koos nõudma. Testaator, kes oli xx xx xxxx. a. haiglaravil ja kellel oli 21.01.2016. a. ekspertarsti poolt2 diagnoositud raske puue ei saanud ilmselt aru, mida temalt sooviti, veelvähem sai ta aru, et väljendab kuidagi oma viimast tahet. 3 2-16-8321 KOSTJA VASTUS HAGILE 2.1. Kostja esitas 28.07.2016.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi vaidleb kostja hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Asjaolu, et L. K. poolt 23. veebruaril 2016. a omakäeliselt kirjutatud testamendile eelneb testamendi trükitud osa, ei tee esmalt nimetatud testamendi tühiseks või tühistatavaks. Seega ei ole hageja väide, mille järgi ta leiab, et kostja ja kolmanda isiku poolt esitatud ja xx xx xxxx allkirjastatud testament on tühine põhjusel, et testamendi koostamisel ja allkirjastamisel ei ole järgitud omakäelisele testamendile esitatavaid nõudeid, õige. Kostja märgib seda, et testaatori tervisliku seisundi kohta esitatud tõendid ja tema surm pea kaks nädalat hiljem ei anna alust järeldusteks, et testaatori seisund välistas tema võime aru saada xx. xx xxxx. a allkirjastatud testamendi sisust. Pärnu Haigla poolt väljastatud õendusepikriisi on koostanud õde. Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ega ka sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrusest nr 55 “Iseseisvalt osutatavate õendusabi tervishoiuteenuste loetelu“, ei tulene, et õel oleks (üldse) õiguspädevust panna patisentidele meditsiinilisi diagnoose. Seega ei ole vaadeldava tõendi näol tegemist ka eriteadmistega isiku arvamusega. Xx xx xxxx. a kella kahe paiku peale lõunat helistati Pärnu hooldekodust K. K.le ja öeldi, et isa (s.o L. K.) soovib seoses testamendi tegemisega notarit. Peale seda helistas K. K. Anne Kaldvee notari büroosse ja palus kohtumist notariga. K. K.e soov oli, et notar tuleks samal päeval notariaalselt tõestatud testamendi tegemiseks Pärnu hooldushaiglasse. Notari teenistuses olev töötaja teatas, et täna ei ole see enam võimalik, kuna riigipühale (s.o xx.

1. xx)eelneval tööpäeval on neil lühendatud tööpäev. Kujunenud olukorras võttis K. K. aluseks isa varasema, s.o 2009. aastal koostatud testamendi ning trükkis selle arvutis põhimõtteliselt ümber, et isa saaks hooldushaiglas teha tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi. Hooldushaiglas selgus, et hooldushaigla töötajad ei ole nõus tunnistajateks olema. Muutunud olukorras kirjutas L. K. hooldushaiglas omakäeliselt kirjutatud testamendi, milles määras ainupärijaks K. K.. 2.2. 23.01.2017.a. on kostja täiendanud enda seisukohti, mille järgi on vaidlusaluse testamendi kirjutanud L. K. algusest lõpuni oma käega. Samuti on testaator märkinud testamendile ära selle tegemise kuupäeva ja aasta. Ka on testaator testamendile alla kirjutanud. Kostja nendib, et PärS § 24 lg 1 teise lause osa „omakäeliselt alla kirjutanud“ ei tähenda üksnes ja kitsalt seda, et testaatori allkiri peab alati ja eranditult paiknema füüsiliselt testmendi teksti all. MENETLUSE KÄIK 3. 07.06.2016.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 07.06.2017.a. rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja keelas Pärnu notaril Anne Kaldvee’l L. K.´e (isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xx xx xxxx.
2. a)pärimismenetluses L. K.'e xx xx xxxx.a omakäelise testamendi alusel pärimistunnistuse väljaandmise K. K.´le (isikukood xxxxxxxxxxx) kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. 11.10.2016.a. toimunud Pärnu Maakohtu eelistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. 14.12.2016.a. teostamiseks. rahuldas kohus hageja taotluse postuumse kohtupsühhiaatriaekspertiisi 11.01.2017.a. teatas Pärnu Maakohus kohtumenetluse pooltele kohtuniku vahetamisest. Kohus määras lõplike seisukohtade ja taotluste esitamise tähtaja. 20.04.2017.a. edastati Pärnu Maakohtule ekspertiisiakti nr 2017-1. 16.05.2017.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kohus kuulas tunnistajana üle K. K.. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4 2-16-8321 4. Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. 4.1. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude osas: - 17.04.2009.a. on Pärnu notar Lagle Lindre koostanud ja tõestanud testamendi, millega L. K. pärandas kogu oma vara hagejale M. K.le (I kd, tl 16); - testaatori L. K. poolt on xx xx xxxx.a. koostatud testament, millel on märgitud pärijana kostja K. K. (I kd, tl 41); - testaator L. K. suri xx xx xxxx.a. (I kd, tl 8); - kostja K. K. esitas 10.05.2016 notarile testaatori L. K. poolt xx xx xxxx.a. tehtud koduse testamendi. 4.2. Hageja M. K. leiab, et testaatori L. K. (edaspidi: testaator) poolt xx xx xxxx.a. allkirjastatud testament on tühine testaatori teo- ja otsustusvõimetuse tõttu ja teiseks, kodune testament puudub, sest testament on vormistuslike puuduste tõttu kehtetu. Pärimisseaduse (PäS) § 88 lg 7 alusel kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 alusel on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. 4.2.1. Hageja leiab, et testaator oli xx xx xxxx.a. koduse testamendi allkirjastamisel otsusevõimetu tema vaimutegevuse häire tõttu. Kohtule on esitatud tõendina Pärnu Haigla õendusepikriis ja Sotsiaalkindlustusameti 21.01.2016.a., xx xx xxxx.a. ja 23.04.2016.a. otsused, millest nähtub, et testaatoril oli 2016. aastaks kujunenud välja sügav puue, mille tõttu vajas testaator pidevat järelevalvet ja abi liikumisel, suhtlemisel ja hügieenitoimingute tegemisel. Õendusepikriisi väljavõttelt nähtub, et õendusabi osutamise algusest 10.02.2016.a. alates on testaator olnud desorienteeritud kohas, situatsioonis ja ajas ning on olnud oma arutu käitumisega ohtlik iseendale. Mõttekäik on testaatoril olnud laialivalguv, vastates kõigile küsimustele „jaa-jaa.“ Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 2017-1 nähtub ekspertide järeldused, et testaator ei olnud xx xx xxxx.a. võimeline testamendi sisust ja tähendusest aru saama. Kostja on esitatud vastuväited, mille järgi on xx xx xxxx.a. testaatori ja K. K. poolt sõlmitud notari poolt tõestatud kinkeleping, mille käigus on mõlemad lepingu pooled notarile kinnitanud, et saavad notariaalakti sisust ja õiguslikest tagajärgedest aru. Kohus leiab, et nimetatud leping eelnes nendele muutustele, mis leidsid aset alates 10.02.2016.a., kui perearst suunas testaatori 10.02.2016.a. iseseisvale õendushooldusele. Õenduspekiriisist nähtuvad olulised puudused testaatori arusaamisvõimes ja eneseteeninduses, mis haakub ekspertiisi aktis sedastatud asjaolust, et vaimutegevuse häire oli progresseeruva iseloomuga. Seejuures tuleb märkida, et asjakohatu on kostja väide, mille järgi ei saa õendusepikriisi tõendina arvestada. Erinevalt kostjast leiab kohus, et kõnealuses epikriisis ei ole testaatorile pandud diagnoose, vaid on kirjeldatud testaatori tervislikku seisundit ja igapäevast toimetulekut. Seega on leidnud tõendamist asjaolu, et xx xx xxxx.a. oli testaatori otsusevõime sellisel tasemel, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Ei ole välistatud, et xx xx xxxxa. võis tehingu õiguslikest tagajärgedest midagi veel aru saada, kuid see asjaolu ei oma asjas tähtsust. Kohtus on tunnistajana üle kuulatud K. K., kelle ütluste kohaselt ei saanud ta kunagi aru saanud, et testaatoril oli raskusi enda toimetulekuga või tal oli mingigi vaimutegevuse häire. Kostja on esitanud tõendina fotod, millelt ühel nähtub testaatori poolt kirjutamine ja teisel on näha testaatorit koos vaidlustatud testamendiga. Asjas ei ole vaidlust selles, et xx xx xxxx.a. testamendil on L. K. 5 2-16-8321 käekiri, kuid testaator oli vaegnägija ning vajas seetõttu kirjutamiseks prille/luupi, mis ei nähtu kohtule esitatud fotodelt (vt ekspertiisi lk 26-27). Ka tunnistaja M. K. selgitas ülekuulamisel, et L. K.l ei olnud prille, mis oleks aidanud tal tekstist aru saada. Seega ei ole testaator ise suutnud testamendi teksti lugeda ja sellest iseseisvalt aru saada. Tunnistaja sõnade kohaselt oli testaator ise soovinud testamenti kostja K. K. nimele, mille kohta on kostja esitanud kõneeristuse väljavõtte, millelt nähtub, et tunnistaja M. K. on soovinud helistada notarile, et testament koostada ja allkirjastada. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlused usaldusväärsed, sest nii ekspertiisi kui ka õendusepikriisis nimetatud asjaoludest tulenevalt ei saanud testaator vähemalt alates 2016.a. veebruarist enam iseseisvalt hakkama, mis oleks pidanud olema keskmisele mõistlikule inimesele arusaadav. M. K. võis tahta notari juures oma venna kostja K. K. kasuks uut testamenti allkirjastada, kuid miski ei viita sellele, et uue testamendi koostamiseks oleks testaator L. K. soovi avaldanud. Kohus leiab, et eeltoodud tõendite põhjal on tõendamist leidnud asjaolu, et testaatoril L. K.l esines psüühikahäirena vaskulaarne dementsus F01.9, mille tõttu ei olnud testaator võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima, kui allkirjastas xx xx xxxx.a. testamendi. Seega on allkirjastatud testament tühine, millel ei ole õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). 4.2.2. Hageja on leidnud, et xx xx xxxx.a. allkirjastatud testamendil oluliste vormilised puudustega, mistõttu ei ole tegemist kehtiva testamendiga. Kohus nõustub hagejaga selles, et omakäeline testament on oluliste puudustega. PäS § 23 lg 1 järgi võib testaator teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Sama paragrahvi 3. lõike alusel kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Tunnistaja M. K. ütlustest nähtub, et ta oli xx xx xxxx.a. testaatori poolt allkirjastatud testamendi koostajaks, mille ta testaatorile ette luges ja palus viimasel allkirjastada. Allkirjastamise juures viibisid õendus- ja hoolduskeskuse töötajad (meditsiiniõed), kes aga keeldusid testamendile oma allkirja panemast. PäS § 23 lg 2 oluline eesmärk on see, et testaator teadvustab endale, et ta avaldab oma viimset tahet. Selle sätte eesmärk on teavitada ja hoiatada tunnistajaid, et nad on kutsutud tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testaator avaldab selles oma viimset tahet (RKTKo 3-2-1-87-05, p 14). Võttes arvesse, et võimalikud tunnistajad keeldusid testamendile allkirja andmast kinnitab kohtu veendumust, et testaatoril puudus xx xx xxxx.a. võime oma tahet avaldada, mida oleks tunnistajad saanud kinnitada. Kogumis tunnistaja ütlustega ja kostja esitatud fotoga (I kd, tl 94) selgub, et pärast PäS § 23 tähenduses tunnistaja juuresolekul allkirjastatud testamendi koostamise ebaõnnestumist asus testaator koostama omakäeliselt kirjutatud testamenti. PäS § 24 lg 1 kohaselt võib testaator teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Kui eelnevalt testamendi tekst koostatud ja testaatorile ette loetud, siis järgneva teksti pidi testaator iseseisvalt n-ö algusest lõpuni ise koostama ja allkirjastama. Vaidlust ei ole selles, et tekstile „määran ainupärijaks K. K.“ ei järgne testaatori allkirja ja kuupäeva. Seega ei ole kohtu hinnangul järgitud testamendi koostamise vorminõudeid, mistõttu puudub omakäeline testament, mille alusel saaks kostja K. K. pärida. Hagihind 5.

§ 125

kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132

lg 1 järgi eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, kui sama paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Seega on hagihinnaks 3500 eurot. 6 2-16-8321 Menetluskulud 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt

§ 162

lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab käesoleva hagiavalduse rahuldanud, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 22.05.2017.a. on hageja esitanud menetluskulude hüvitamise taotluse, mille järgi on hagejal seoses tsiviilasja nr 2-16-8321 menetlemisega tekkinud kulusid kokku summas 2530 eurot alljärgnevalt: 1) Advokaadibüroo Aus ja Talu 25.05.2016 arve nr 408-K, konsultatsioon 1,0 h ja dokumentidega tutvumine 1,25 h, hagiavalduse koostamine 2,75 h, kokku 600,00 eurot (5 h x 120,00), millele lisandub käibemaks 120,00 eurot, kokku koos käibemaksuga 720,00 eurot; 2) Advokaadibüroo Aus ja Talu 05.09.2016 arve nr 424-K, kostja 28.07.2016 vastusega ja tõenditega tutvumine ning nende tutvustamine hagejale 1,5 h, kostja vastusele seisukoha koostamine 0,5 h, kokku 240,00 eurot (2,0 h x 120,00), millele lisandub käibemaks 48,00 eurot, kokku koos käibemaksuga 288,00 eurot; 3) Advokaadibüroo Aus ja Talu 28.10.2016 arve nr 447-K, kohtuistungiks ettevalmistumine 0,5 h, kohtuistungil esindamine 1,0 h, kokku 180,00 eurot (1,5 h x 120,00), millele lisandub käibemaks 36,00 eurot, kokku koos käibemaksuga 216,00 eurot; 4) Advokaadibüroo Aus ja Talu 16.05.2017 arve nr 502-K, kohtuistungiks ettevalmistumine 0,5 h, kohtuistungl esindamine 3,0 h, kokku 480,00 eurot (4 h x 120,00), millele lisandub käibemaks 90,00 eurot, kokku koos käibemaksuga 576,00 eurot. 5) 27.05.2016 riigilõiv hagiavalduselt 300,00 eurot; 6) 27.05.2016 riigilõiv hagi tagamise taotluselt 50,00 eurot; 7) 14.11.2016 ekspertiisitasu 380,00 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kostjalt K. K.lt hageja M. K. kasuks välja tasutud riigilõivu summas 350 eurot ja ekspertiisitasu summas 380 eurot.

§ 175

lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hagejate lepingulise esindaja loetletud toimingud põhjendatud. Arvetel nähtuvate toimingute osas leiab kohus, et tunniarvestus ei ole ülepaisutatud ja vastab tehtud tööle. Kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu kokku 25 tundi olnud põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamiseks, s.o kokku summas 1800 eurot. Ühelgi arvel märgitud juhul ei ole õigusabi osutamisele kulunud aega üle paisutatud. Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 120 €/h (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab hagejate menetluskulude hüvitamise taotluse summas 2530 eurot. Tsiviilasjas määratud ekspertiisi maksumuseks oli kokku 760 eurot, milles 380 eurot on ettemaksuna tasunud hageja. Seega tuleb kostjal kohtuvaidluse kaotanud poolena hüvitada riigile ekspertiisikulu summas 380 eurot. Tulenevalt

§ 179

lg 1 ja 9 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 7