← Eesti

2-16-8046/2

Tsiviilasi nr. 2-16-8046 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 25.mai 2016, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-16-8046 Tsiviilasi Tartu kohtutäitur Oksa

) § 28 lg 2, mis sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Vastavalt TsMS § 475 lg 2 vaatab kohus avalduse läbi hagita menetluses. Avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt riigilõivu 50 eurot, kuid kohtutäitur on RLS § 22 lg 2 p 7 alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Kuna avaldusel ei ole selle läbivaatamist takistavaid vormilisi ega sisulisi puudusi, tuleb avaldus võtta menetlusse.

§ 28

lg 6 kohaselt teeb kohus osundatud paragrahvis nimetatud määruse hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Seetõttu lahendab kohus koos avalduse menetlusse võtmisega selle ka sisuliselt.

  1. Kohtutäituri avalduse kohaselt esitas sissenõudja Nordea Bank AB Eesti filiaal 1.aprillil 2016.a. kohtutäiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks võlgnike Riia Kingsepa ja M. K. suhtes. Sundtäitmisele pööratud nõue tuleneb Tartu notar Aune harujõe poolt 10.augustil 2005.a. tõestatud notariaalses lepingus nr 3670 p 6.3 sisalduvast kokkuleppest, mis näeb ette korteriomandi, registriosa nr xxxxxx igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele korteriomandile Nordea Bank AB Eesti filiaal kasuks seatud hüpoteegiga summas 1 135 350 Eesti krooni tagatud nõude rahuldamiseks. Nimetatud täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel on alustatud 4.aprillil 2016.a. R. K. suhtes täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx M. K. suhtes täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx rahalise nõude, summas 38 226,77 eurot 4 Tsiviilasi nr. 2-16-8046 sissenõudmiseks, millisele summale lisanuvad täitemenetlusega seotud kulud – täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu. Täitmisteated on võlgnikele kätte toimetatud 6.aprillil 2016.a. Täitmisteate kättesaamisel andis R. K. nõusoleku, et nõustub kättetoimetamist vajavate dokumentide edastamisega temale e-posti aadressile info.discimus@gmail.com Võlgnikud ei ole võimaldanud maakleril korteriomandiga selle ülevaatamiseks ja turuväärtuse määramiseks tutvuda kohtutäituri poolt eelnevalt teatavakstehtud aegadel tutvuda ega ole võtnud ühendust kohtutäituri bürooga uute sobivate aegade kokkuleppimiseks. Seetõttu on kohtutäituril alust arvata, et võlgnikud ei tee kohtutäituriga ka edaspidi vajalikul määral koostööd ega võimalda vabatahtlikult tutvuda varaga arestimistoimingu läbiviimiseks ega tutvustada sundtäitmise käigus võõrandatavat vara ostuhuvilistele.
  2. Neil asjaoludel ja toetudes

§-dele 28, 74 ja 85 taotleb kohtutäitur kohtult loa saamist võlgniku valduses olevatesse ruumidesse, aadressil xxxxxx-xxxxxxxx, eesmärgiga vara arestimisel tutvuda arestitava kinnisasjaga selle väärtuse määramiseks ning tutvustada sundtäitmise käigus võõrandatavat vara ostuhuvilistele. Võimatus tutvuda mõistliku aja jooksul arestimisele kuuluva varaga selle hindamise eesmärgil takistab arestimistoimingu läbiviimist ning sellega võib saada kahjustatud ka võlgniku õigus saada sundkorras võõrandatava asja eest õiglane hüvitis. Samuti võib ostuhuvilistel varaga tutvumise võimaluse puudumine enampakkumisel tähendada seda, et varale ole võimalik leida ostjat vara turuväärtusele vastava hinnaga esimesel enampakkumisel. Kohtutäitur taotleb luba võlgniku ruumidesse sisenemiseks vajadusel koos vara hindamiseks kaasatud isikuga ja enampakkumise käigus koos ostuhuvilistega. Manukate, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku täitetoimingu juures viibimise nõue tuleb

§-st

  1. KOHTU SEISUKOHT
  2. Kohus leiab, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 28

lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. 5 Tsiviilasi nr. 2-16-8046 Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume.

§ 28

lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Vastavalt

§ 28

lg 3 peavad osundatud paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Tulenevalt

§ 137

kohaldatakse kinnisasjale sissenõude pööramisel vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui

8. peatüki sätetest ei tulene teisiti.

§ 85

lg 1 alusel on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni, vastavalt

§ 85lg 2 määrab kohtutäitur asjadega tutvumiseks kindlad ajad.

Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve. Kohtutäituri avalduse kohaselt ei ole võlgnikud võimaldanud kohtutäituri poolt vara hindamiseks kaasatud isikul (Pindi Kinnisvara maakler) korteriomandiga tutvuda. Enampakkumise läbiviimiseks on kohtutäituril vaja sisenda võlgnikele kuuluvatesse ruumidesse, et hinnata kinnisasi ning seda enampakkumisest huvitatud isikutele näidata. Varaga tutvumine ja selle väärtuse määramine enne enampakkumist aitab kaasa vara paremale realiseerimisele. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et on täidetud

§ 28

lg 1 ja 2 sätestatud eeldused kohtutäiturile loa andmiseks võlgniku ruumidesse sisenemiseks, kuivõrd siseneda on vaja täitedokumendi täitmiseks ning võlgnik ei ole seda vabatahtlikult võimaldanud. Seega tuleb kohtutäiturile anda luba siseneda ilma võlgnike R. K. ja M. K. nõusolekuta võlgnike omandis oleva korteriomandi, aadressil Savi tn.4-4 Põlva koosseisus olevatesse ruumidesse ja viibida ruumides ja kinnistul nii korteriomandi hindamis- ja arestimistoimingu läbiviimiseks kui ka korteriomandi ostuhuvilistele tutvustamiseks.

  1. Samas ei ole kohtu hinnangul võlgniku huve ja eraelu puutumatust arvestades siiski lubatav olukord, kus võlgniku ruumidesse sisenemise aeg on jäetud täiesti lahtiseks. Seetõttu peab kohus otstarbekaks määratleda korteriomandi hindamis- ja arestimistoimingute läbiviimiseks kinnisasjale sisenemise ajavahemiku - 30 päeva arvates 6 Tsiviilasi nr. 2-16-8046 käesoleva määruse tegemisest, mis peaks kohtu hinnangul olema piisav aeg, et kohtutäitur saaks korraldada võlgnikule kuuluva kinnisasja hindamis- ja arestimistoimingute läbiviimise. Enampakkumise käigus korteriomandiga tutvumine saab toimuda alates enampakkumise või kordusenampakkumise toimumise kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise (kordusenampakkumise) alguseni. Vastavalt taotlusele annab kohus loa viimatinimetatud eesmärgil võlgnike ruumidesse sisenemiseks kahel korral enampakkumise või kordusenampakkumise kohta, tingimusel, et võlgnikele on saadetud eelnevalt vähemalt kolm päeva enne kinnisasjale sisenemist teade, milles on märgitud tutvumise kuupäev ja ajavahemik kellaajalisena. Kohus on seisukohal, et teated võivad olla saadetud võlgnik R. K. poolt kohtutäiturile avaldatud e-posti aadressil.
  2. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Kohus toimetab määruse kätte avaldajale ja võlgnikule.

§ 28

lg 4 kohaselt peab kohtutäitur enne läbiotsimise algust ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. 7. TsMS § 172 lg 1 2.lause alusel tuleb menetluskulud jätta solidaarselt võlgnike kanda. Käesolevas asjas on menetluskuluks hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutav riigilõiv – 50 eurot mille tasumisest kohtutäitur RLS § 22 lg 2 p 7 alusel oli vabastatud. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtu menetlusosalisena, muu hulgas tasumata riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodu alusel tuleb võlgnikelt mõista riigi kasuks välja riigilõiv 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Tsiviilasi nr. 2-16-8046 Epp Tombak Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.