) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt
p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt
lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 2.
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. Antud juhul elab laps koos emaga ning kui kostja on teinud kulutusi lapse ülalpidamiseks, on lapsega kooselava vanema kanda siiski suurem osa lapse ülalpidamiskulusid. 3.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016 on 215 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Hageja nõuab kostjalt elatist
lg-s 1 sätestatud määras ning arvestada tuleb kostja poolt alates mai 2016 igakuuliselt makstud 150 euroga nelja kuu jooksul nagu mõlemad pooled on kinnitanud. 4.
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles nad on võtnud endale muid kohustusi. Seega ei saa kohus arvestada elatise väljamõistmisel poolte poolt esitatud tõenditega erinevate kohustuste ja võlgnevuste kohta (tl 27-29; 30; 61-63). Küll aga tuleb elatise väljamõistmisel arvestada
lg 2 alusel kostja teiste lastega, kelle suhtes on kostjal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus (tl 31).
lg 2 alusel võib kohus mõjuval põhjusel 2 2-16-7674 vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega tuleb kohtul hinnata kummagi vanema varalist seisundit. Kuigi pooled on väitnud vastaspoolel täiendavate tulude omamist, ei ole kumbki pool lisatulu kinnitanud ning need väited on tõendamata, samas tuleneb TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb poole kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kohus hindab poolte varalist seisundit palgatõendite alusel (tl 35-36; 59-60), muud vara pooled ei ole nimetanud ega tõendanud. Nimetatud palgatõenditest nähtub hageja esindaja keskmine 6 kuu töötasu 1082,95 eurot ja kostja töötasu 1541,38 eurot. Kuna kostjal on ülalpidamiskohustus veel 2 lapse suhtes, tähendaks kostjalt lisaks elatise väljamõistmine hageja poolt nõutud suuruses olukorda, kus kostja teised lapsed oleksid vähem kindlustatud kui elatist nõudev laps järgmise arvestuse alusel: 1)hageja (1082,95 + 215 = 1297,95) : 2 2)kostja (1541,38 – 215 = 1326,38) : 3 Seega kujuneks kostja sissetulekuks tema enda ja 2 ülalpeetava kohta inimesele 442,13 eurot, samas hageja vastav arv on 648,98 eurot. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et põhjendatud on elatise väljamõistmine kostja poolt nõustutud summas, s.o. 150 euro ulatuses kuus. Et kostja on tasunud elatist 4 kuu eest, igakuuliselt 150 eurot, mõistab kohus elatise välja alates 16.09.2016, mil möödub 4 kuud elatishagi esitamisest. Kohus selgitab, et vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib esitada nõude elatise suuruse muutmiseks. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.