KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Tsiviilasja number 2-16-2218 Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2016, Pärnu Tsiviilasi K.R.S.i (seaduslik esindaja R.S.) hagi K.K.i vastu elatise suurendamise nõudes Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K.R.S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja R.S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Kostja K.K., isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
- Jätta K.R.S.’i (seaduslik esindaja R.S.) hagi K.K.’i vastu elatise suurendamiseks menetlusse võtmata ja tagastada avaldus selle esitajale TsMS 371 lg 1 p 4 ja 5 alusel.
- Toimetada kohtumäärus kätte hagejale.
- Menetluskulud jätta hageja K.R.S.’i kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
- Alaealise K.R.S.’i nimel on tema ema R.S. esitanud Tartu Maakohtule 11.02.2016 avalduse, milles palub vaadata üle K.K.ilt lapsele K.R.S.’ile makstava elatise suuruse. Lapse isa K.K. maksis kuni
- aastani lapsele 87 € kuus, edaspidi pole maksmist jätkanud. Avaldaja soovib elatist lapsele
- aastal 188 eurot kuus,
- aastal 195 eurot kuus ja
- aastal 215 eurot kuus. Avaldusele tõendeid lisatud ei ole. Tartu Maakohus 15.02.2016 määrusega edastas tsiviilasja nr 216-2218 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Toimik tsiviilasja materjalidega saabus Pärnu Maakohtusse peale 15.02.2016 määruse jõustumist 12.05.
- Kohus tegi kindlaks, et 04.03.
- a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-2035-04 Tartu Maakohus rahuldas R.S.i hagi ja mõistis K.K.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) välja tütar K.R.K.’i ülalpidamiseks elatise 1345 krooni (85,96 €) kuus alates 01.01.
- a kuni tütre täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. Sama kohtuotsuse resolutsiooni kolmandas lauses kohus määrab: „Kui väljamõistetud elatise suurus osutub väiksemaks kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, muutub edaspidi väljamõistetud elatise määr vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurusele Eesti Vabariigis“. Kohtuotsuse põhjendavas osas
- leheküljel on selgitatud, et Perekonnaseaduse § 61 lg 2 ja 4 (
- a vastuvõetud ja kuni 30.06.2010 kehtinud readktsioonis, millele vastab käesoleval ajal kehtiva PKS § 101 lg 1) kohaselt määratakse 2-16-2218 elatis lapsele lindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ning alates 01.01.2005 on pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast 1345 krooni. 04.03.2005 kohtuotsus on pooltele seaduse kohaselt kätte toimetatud ja jõustunud 15.03.
- Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused
- Vastavalt TsMS § 371 lõike 2 punktidele 4 ja 5, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui: 1) on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise; 2) kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
- Kohus leiab, et käesolevat hagiavaldust ei saa menetlusse võtta lahendamiseks tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse korras, kuna kohtu menetluses on samade poolte vahel olnud asi sama eseme kohta samal alusel ja kohus on juba rahuldanud sama hagi, so elatise nõude seaduses sätestatud miinimummääras. Kohtuotsuses selgitati küll lisaks, mis oli kehtiv elatise miinimummäär
- aastal – 1345 krooni ehk 85,96 eurot, kuid tegelikult otsusega mõisteti K.K.ilt elatis välja mitte kindlas summas, vaid perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära), s.t täpselt samas ulatuses, mida K.R.S.i seaduslik esindaja nõuab käesolevaga esitatud hagis. Seega on esitatud nõude kohta olemas täitedokumendina kehtiv kohtulahend, s.o Tartu Maakohtu 04.03.2005 tehtud ja 15.03.2005 jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-2035-04, mille täitmiseks on hageja esindajal R.S.’il võimalik pöörduda kohtutäituri poole, kui K.K. keeldub vabatahtlikult maksmast perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud suuruses elatist (alates 01.01.
- a miinimummäär 215 eurot).
- Seega on välistatud sellise nõudega uus kohtusse pöördumine. Kohtusse saab hageja pöörduda üksnes juhul, kui ta vajab ülalpidamiseks miinimummäärast suuremat elatist, kuid siis tuleb lisada ka põhjendus ja tõendid, mis kinnitavad, et lapse jaoks kulub ühes kuus rohkem kui miinimumpalga ulatuses (st
- a rohkem kui 430 € kuus, millest kumbki vanem peab kandma pool). Kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle esitajale, kuna samade poolte vahel sama eseme ja alusega asjas on olemas jõustunud kohtulahend, mida hageja saab täitmisele pöörata kohtutäituri juures täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
- Tulenevalt TsMS § 372 lg 4 tagastab kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral avalduse koos lisadega määrusega, milles märgib menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Sellisel juhul loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Menetluskulud jäävad avalduse tagastamisel avalduse esitanud isiku kanda TsMS § 168 lg 1 kohaselt. Kohtule teadaolevalt hagejal käesoleva ajani asja menetluskulusid tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 2