2-16-5779/8

2-16-5779 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Pärnu Tsiviilasja number 2-16-5779 Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Tsiviilasi V. R.i hagi I. D. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V. R. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx—xx, xxxxxx-xxxxx xxxx xxxxx) Kostja I. D. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x.x.xxxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxx) RESOLUTSIOON
2. Jätta V. R.i hagi I. D. vastu elatise nõudes oluliste vormi ja sisu puuduste tõttu menetlusse võtmata ja tagastada koos lisadega selle esitajale.
3. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Avalduse asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
4. 12.04.2016 esitas 62-aastane V. R. Viru Maakohtule hagiavalduse oma täisealise tütre I. D. vastu abivajaduse tõttu elatusraha nõudmiseks miinimummääras summas 215 €. 12.05.2016 saabus tsiviilasja toimik Pärnu Maakohtule läbivaatamiseks kohtualluvusel kostja I. D. elukoha järgi.
5. Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, leidis, et hagiavaldus ei vasta kõigile menetlusdokumentide vormi ja sisu kohta kehtestatud nõuetele TsMS
6. peatükis (eelkõige § 338) ja §-s 363 ning seda ei saa veel menetlusse võtta. Hageja nõue ei ole selge, kuna hageja nõuab elatist 215 eurot ehk lapse elatise miinimummääras (pool miinimumpalka), mis on aga Perekonnaseaduse § 101 lg 1 kohaselt ettenähtud üksnes alaealisele lapsele. Seda määra ei ole võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise isiku elatisele (Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-2-1-119-15). Täisealisele abivajajale saab elatise välja mõista vastavalt tõendatud vajadustele. V. R.’il tuli esitada hagiavalduses asjaolud, kulude arvestus ja tõendid selle kohta, miks ta ei ole suuteline end ise ülalpidama, milline on tema igakuine sissetulek, kui palju ta tegelikult igakuiselt toimetulekuks vajab ja kui palju igas kuus puudu jääb. Kostjalt saab nõuda üksnes puuduvat osa. Hagiavalduses 2-16-5779 on märkimata, mis ajast alates hageja elatist nõuab. Samuti hagiavaldusest ei ole aru saada, kas hageja on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. 25.05.2016 määrusega kohus jättis hagi käiguta ja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva. Hageja kinnitas kohtumääruse kättesaamist 01.06.2016 isiklikult allkirjaga postiasutuse väljastusteatel (tlk. 21). Puuduste kõrvaldamise tähtpäev on tänaseks saabunud, kuid hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud.
7. Hagejat on hoiatatud, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel jätab kohus TsMS § 3401 lg 2 alusel avalduse menetlusse võtmata. Eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 9, kohus ei võta avaldust menetlusse, kuna hagiavalduse olulisi vormi ja sisunõudeid on rikutud ning kohtu määratud tähtaja jooksul hageja puudusi ei kõrvaldanud, puudustega hagiavaldust ei ole kohtul võimalik menetleda.
8. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei takista hagejat oma rikutud õiguse või huvi kaitseks uuesti kohtusse pöörduda, kui ta kõrvaldab hagis esinenud puudused ja esitab kohtule nõuetekohase hagi.
9. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis TsMS § 173 lg 1 alusel märgib kohus lõpplahendis ka menetluskulude jaotuse. Menetluskulud asjas jäävad hageja kanda TsMS § 168 lg.1 alusel. Kohtule teadaolevalt asjas seni menetluskulusid tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik