2-16-7379 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Istungisekretär Marika Pull juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks- 23. mai 2018.a. Pärnu Maakoht

§ 103lg.1 p.1 mõttes.

Hageja leiab, et lapsepõlves ei täitnud kostja emana piisavalt oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes lähtuvalt

§ 103lg.1 p.2 mõttes.

Hageja majanduslik olukord ei võimalda tal andma kostjale ülalpidamist, sest selle kaudu kahjustaks ta enda ja kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmist

§ 102lg.1 järgi.

Hageja on esitanud asjaolude tõendamiseks Xxxxxxxxxxx valla 06.03.2016 nõudekirja hoolekandeteenuse eest tasumiseks (tlk 15), hageja palgatõendi (tlk. 123).

1. Menetluse edasine käik. 02.11.2016 vastuseks kohtu nõudele täpsustada, kus kostja elab, teatas V.N.’u elukoha järgne eeestkosteasutus, Xxxxxxxxxxx Vallavalitsus, et V.N. lahkus üldhooldusteenuselt MTÜ Xxxxxxxxxxx Turvakodust alates
2. juulist
3. a ning ta elab Xxxxxxxxxxx. Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja Külli Reisel külastas V.t
4. novembril
5. V. sai kätte kohtu poolt saadetud hagimaterjalid ja mõistis kohtumenetluse sisu. Kuigi V.N. leiab, et ta ei vaja riigi õigusabi, soovitati talle õigusabi kasutamise võimalust. V.N.u abivajadus tuleneb füüsilisest tervisest ja elukeskkonnast (tlk. 34). Kohus käesoleva menetluse kestel algatas kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja, vadv. A.Nõmmiku taotlusel eestkostemenetluse kostja eestkoste vajaduse väljaselgitamiseks. Pärnu Maakohus 13.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8728 lõpetas menetluse V.N.`ule eestkoste seadmise ja eestkostja määramise asjas eestkoste vajaduse puudumisel (tlk 107-110). Kohtumäärus jõustus 03.11.2017.a.
6. Kostja V.N.’u vastuväited. 15.02.2018.a. V.N.’u kirjaliku vastuse kohaselt ta ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud seisukohaga, nagu oleks kostja ise enda ebamõistliku käitumisega põhjustanud enda abivajaduse. Kostja viibib alates
7. jaanuarist 2018 a Xxxxxxxxxxx Turvakodus Xxxxxxxxxxx majas ning kostja enda sõnutsi on tema tervis käesoleval ajal selline, et ta saab ümbritsevast adekvaatselt aru. Kostja kinnitas, et enda poeg A.N.’uga sai ta viimati kokku poja
8. sünnipäeval, so 2015.a maikuus. Rohkem ei ole poeg teda külastanud, samuti on poeg A.N. ära müünud endale kuulunud korteri Xxxxxxxxxxx kortermajas, kus oli V.N.’u elukoht. Seega on hageja tekitanud enda tegevusega olukorra, kus kostja peabki elama turvakodus. Hageja väited, et kostja oli alkoholi liigtarvitaja ning jättis seetõttu enda poja ilma vajaliku hoole ja hoolitsuseta, on ebaõiged ja kostja seda õigeks ei võta. Kostja ei tunnista hageja arvamust, et ta ise on nii-öelda oma elu ja tervise maha joonud. Seetõttu ei aktsepteeri kostja ka hageja seisukohta, et tal puudub moraalne kohustus oma ema eest hoolitseda, kuivõrd kostja ei olevat emakohustusi hageja suhtes täitnud. Kostja arvates hageja tunnistajad saavad edasi anda ainult neid kallutatud ütlusi, mida on neilt hageja soovinud, seega hageja poolt taotletavate tunnistajate ärakuulamine kohtuistungil ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal, olles turvakodus, saab kostja igakuiselt hooldusasutuselt kätte seadusega talle ette nähtud rahasumma, mille eest saab kostja teha endale meelepäraseid oste jaekaubandusest, ülejäänud rahasumma läheb kõik hoolduskulude katteks. Kostja kinnitas esindajale vahetus vestluses Xxxxxxxxxxx turvakodus 09 veebruaril 2018 a, et tema tervislik seisund on niivõrd hea, et ta tahab isiklikult kohtuistungist osa võtta. Kostja kinnitas, et tema ainus füüsiline probleem on väga halb silmanägemine, kuid vaatamata sellele saab ta nii koos sotsiaaltöötajatega kui ka ise iseendaga väga hästi ja kõigega hakkama. Kostja on hooldus- ja abivajaduse asjaolude tõendamiseks esitanud Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kirja andmete esitamisest nr 8-21/872 12 03 2018 a, väljavõtte STAR programmist V.N. sissetulekute kohta ning hoolduslepingu nr
10. 14.05.2018.a. kohtuistungil hageja palus hagi rahuldada, menetluskulude nõudeid ei esitanud. Kohtus selgitas hagejale, et kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja S.S. teab põhiliselt perioodi alates ajast kui hageja käis 5 klassis ja hilisemast ajast ning kohus küsis hagejalt varasema perioodi tõendite kohta. Hageja teatas, et tõendeid ei ole tal võimalik rohkem esitada, tädi ei ole nõus kohtusse 3

) § 97 p.3 järgi ülalpidamist on õigustatud saama muu abivajav alaneja v. üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülalpidama. V.N. sündis xxxxxxxxxxx.a. ja on käesoleval ajal xxxxxxxxxxx aastane. V.N.’u abikaasa A.N. on surnud ja V.N.’ul on üks laps, xxxxxxxxxxx sündinud poeg A.N.. A.N. on esitanud kohtusse hagi V.N.’u vastu ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise nõudes. Hageja on esitanud hagi 3 alternatiivsel alusel –

§ 103

lg 1 p 1 ja 2 ning

§ 102lg 1 alusel.

7.Xxxxxxxxxxx Vallavalitsus on 18.04.2016.a. pöördunud A.N.’u poole ja teatanud, et V.N. viibib ööpäevaringsel hooldusteenusel MTÜ Xxxxxxxxxxx Turvakodus ning palunud A.N.’ul tasuda V.N.u MTÜ Xxxxxxxxxxx Turvakodu hooldusteenuse maksumuse puudujääv summa 173,20 eurot (märts 2016) ja 252,79 eurot (aprilli 2016), kokku 425,99 eurot MTÜ Xxxxxxxxxxx Turvakodu pangakontole (tlk. 16). Seega A.N.’ul on õiguslik huvi kohtu poole ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise nõudes pöörduda. 23.05.2017 kirjas (tlk. 93-94) Xxxxxxxxxxx vald täiendavalt selgitab, et V.N.ul on tuvastatud Sotsiaalkindlustusameti poolt raske nägemis- ja liikumispuue kestusega 30.11.2016 - 30.11.

1. Xxxxxxxxxxx Vallavalitsuse 26.04.2017 teostatud hooldusvajaduse hindamise põhjal on V.N.ul takistatud liikumine, mistõttu vajab isik osaliselt abi liikumisel, pesemisel, riietumisel, sisseostude tegemisel ja ravimite manustamisel. Kuna isik on sisuliselt pime ja ei hinda oma tervislikku võimekust adekvaatselt, on Xxxxxxxxxxxs ahjuküttega korteris elamine ohtlik teistele ja iseendale. Eluruum on ka elamiskõlbmatu. V.N.ul esineb aegajalt raskusi ajas orienteerumisega. Kogu senist elukorraldust on raskendanud ka alkoholi liigtarvitamine. V.N. viibis alates
2. aprillist
3. a üldhooldusteenusel OÜ Zunt Villa Mare Pansionaadis, mille kalendripäeva maksumus on 20,85 eurot. Vallavalitsuse teadaolevalt ei kuulu V.N.ule vara. Tema igakuiseks sissetulekuks on pension 329,15 eurot ja puudega inimese toetus 26,85 eurot. Isiku pensionist 90% (296,23 eurot) läheb hooldusteenuse eest tasumiseks ning isikule endale jääb 59,77 eurot. 14.05.2018 kostja esitas kohtu nõudel Põhja-Pärnumaa vallalt täiendavad andmed kostja hooldusteenuse kasutamise ja maksumuse kohta. Põhja-Pärnumaa valla 12.03.2018 teate järgi viibis kostja OÜ-Zunt hooldusteenusel 27.04.2017-31.0.2018 ning alates 01.02.2018 viibib V.N. taas MTÜ Xxxxxxxxxxx Turvakodus, kus kohatasu on 650 eurot kuus. V.N.ul puuduvad säästud ja vara ning ta ei ole võimelik tasuma hooldusteenuse eest täies ulatuses. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus on tasunud hooldusteenuse maksumusest puudujäävat osa perioodi 27.04.2017 – 12.03.2018 eest kokku 3895,95 eurot (tlk. 155). 4

§ 103

lg.1 p.1 ja p.2 järgi kohus võib kohustatud isiku ülalpidamisekohustuse täitmisest vabastada v. täitmist ajaliselt piirata v. elatise suurust vähendada, kui kohustuste täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel (p.1) või kui õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohuslase vastu (p.2).

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 98

lg 1 kohaselt, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. 9.Hageja on esmalt tuginenud nõude alusena asjaolule, et kostja on oma abivajaduse ise põhjustanud pikaajalise alkoholi liigtarvitamisega. Kohus leiab, et selliseid tõendeid ei ole kohtule asjas esitatud ning selle alusel nõude esitamine on põhjendamata, tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Xxxxxxxxxxx Vallavalitsus 23.05.2018 seisukohavõtus (tlk. 94) on märkinud, et Sotsiaalkindlustusameti otsusega on tuvastatud kostjal raske puue (kestusega 30.11.201630.11.2016) tingituna nägemis- ja liikumispuudest ning Xxxxxxxxxxx vald on viidanud, et kostja elukorraldust on raskendanud tema poolt alkoholi liigtarvitamine, kuid puuduvad selged tõendid, et kostja terviseprobleemid, sh nägemis- ja liikumisraskused, mille tõttu ta hoolekandeteenust vajab, oleksid otseselt tingitud kostja poolt alkoholi liigtarvitamisest. Tsiviilasjas nr 2-17-8728 13.10.2018 kohtumäärusest nähtuvalt (tlk 107-108) V.N.u eestkoste vajaduse väljaselgitamiseks läbiviidud ekspertiisi käigus ekspert J. Gramann ei leidnud V.N.ul alkoholi liigtarvitamisest tingitud vaimse tervise häireid, vaid märkis, et V.N.’ul on nägemispuue, mille tõttu vajab abi asjaajamises. Kohtu hinnangul on kostja nägemis- ja liikumisraskuste puhul tegemist sedalaadi tervishäiretega, mis pigem võivad kaasneda vananemisega ja mille põhjustajana ei ole tuvastatud kostja ebamõistlikku käitumist. 10.Hageja alternatiivsed nõuded tuginevad asjaoludele, et kostja on jämedalt rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ning hagejal, kellel on endal 2 ülalpeetavat, ei jätku rahalisi vahendeid kostja ülalpidamiseks. Kohtu hinnangul on hageja nõue neil alustel põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning tuleb ka osaliselt rahuldada. A.N. sündis xxxxxxxxxxx.a ja tema emal, kostja V.N.’ul oli alaealise lapse ülalpidamiskohustus alates lapse sünnist kuni lapse 18-aastaseks saamiseni xxxxxxxxxxxx.a. Hageja kinnitusel kostjalt vanema õigusi ära võetud ei ole ja selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Hageja kasvatamisse ei ole pidanud sekkuma kohalik omavalitsus. Hageja on nii 08.02.2018 seisuga hagiavalduses kui ka 14.05.2018 istungil ise välja toonud, et kuni 10. eluaastani elas ta enamasti koos kostjaga ja oli tema ülalpidamisel, ema joomatuuride tõttu vahel oli ka vanaema ja tädi juures T. (elasid ühes majas), alates 5. klassist, kui läks Rääma kooli, elas rohkem tädi juures. Kostja juures elas hageja vahelduva eduga kuni 15. eluaastani, kui läks Tallinnasse õppima ja enam koju ei tulnud. 16. aastaselt läks tööle ja hakkas end ise üleval pidama (tlk. 171). Hageja selgitas, et isa maksis emale alimente, tehnikumi minnes andis ema talle raha kaasa 10-15 rubla nädalas. Hageja nõustus, et kuni hageja 18-aastaseks saamiseni käis kostja koguaeg tööl (tl. 174). Tunnistaja S.S., hageja täditütar, kes on hagejast 3 aastat noorem ja teadis põhiliselt perioodi alates ajast kui hageja käis 5 klassis ja hilisemast ajast, on kinnitanud, et kui hageja käis 5. v 6. klassis, siis sellest alates hageja käis küll Rääma koolis, aga oli nende peres kõik nädalavahetused, koolivaheajad ja suved. Hageja sõi nende leibkonnas, kuid kes riided ja asju ostis või kas kostja hageja ülalpidamiseks raha andis, seda tunnistaja öelda ei teadnud. 5

§ 103lg 1 p 2 alus viitab eeskätt ülalpidamiskohustuse jämedale rikkumisele.

Hageja enda selgituste ning tunnistaja S.S. ütlustega (istungiprotokoll tlk 171-174) on tõendatud, et kostja ei ole hageja ülalpidamiskohustust jätnud täielikult täitmata, vaid on seda rikkunud osaliselt, kuna vähemalt kuni hageja 5.klassini ehk üle poole hageja 18-aastasest lapseeast oli hageja enamuses kostja kasvatada ja kostja ülalpidamisel ning järgneval kuuel aastal, kuni hageja

1. aastaseks saamiseni ja tööleminekuni elas hageja vahelduvalt kostja juures ja vanaema ning tädi juures. Kostja siiski toetas hagejat, nt hageja enda ütluste kohaselt andis regulaarselt, iga nädal tehnikumis õppimiseks raha 1015 rubla nädalas. Samas ei ole kostja ise lapse ülalpidamiskohustuse täitmise kohta mingeid tõendeid esitanud ja alates lapse
2. eluaastast kuni tema 18-aastaseks saamiseni puuduvad igasugused andmed kostja poolt lapse ülalpidamise kohta. Kohus leiab, et jämeda ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui isik ei ole oma ülalpeetavat üldse materiaalselt toetanud ja ka juhul, kui isiku panus ülalpeetava lapsepõlve vältel on praktiliselt olematu v. väga väike. Antud juhul on kostja osaliselt panustanud hageja ülalpidamisse, mida hageja on ise ka tunnistanud. Kohtuistungil on hageja väitnud, et elas 1-15 aasta vanuselt vahelduva eduga ema juures. Kui emal oli vaba raha ostis ta hagejale riideid, aga ka tädi ostis riideid. Tööle läks kui oli 16 aastane ja nelja kuu pärast sai 17 aastaseks. Kostja rikkus ülalpidamiskohustust, kuna tarvitas alkoholi ja sel ajal oli hageja sugulaste juures ja ülalpidamisel. Kuid samas hageja kohtuistungil antud selgituste kohaselt kostja käis kogu aeg tööl. Seega ei saanud olla alkoholi tarvitamine igapäevane. Asjas ei ole tõendatud, et kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumine oleks selline, mis peaks kaasa tooma hageja täieliku vabastamise kostja ülalpidamiskohustusest, kuid põhjendatud on vabastada hageja kostja ülalpidamiskohustusest osaliselt nii

§ 103lg.1 p.2 ja § 102 lg.1 järgi.

11.Hageja teatel tema sissetulekutest ei jätku enda pere kõrvalt kostja ülalpidamiseks. 14.05.2018 istungil kinnitas hageja, et tema sissetulek on keskmiselt 740 eurot kuus, peres on alaealine tütar ja elukaaslane, ühele tütrele maksab elatist 130 eurot kuus. Töötab Xxxxxxxxxxx, kus on osanik ja juhatuse liige, elukaaslane G.G. on OÜ-s teine juhatuse liige, sissetulek umbes 600 eurot kuus. Hagejale kinnisvara ja sõidukeid ei kuulu, elamu kuulub elukaaslasele. Hageja esitatud 10.01.2017 palgatõendi järgi netopalk Xxxxxxxxxxx-st on 2016.a 740 eurot (tlk. 72), 06.03.2018 pangakonto väljavõttest perioodi 10.05.2016 – 06.03.2018 kohta (tlk 134-151) tema keskmine sissetulek 2016.a oli xxxxxxxxxxxx kuus, 2017.a keskmiselt xxxxxxxxxxxx kuus, 2018.a on olnud töötasu xxxxxxxxxxxx kuus, hageja ülalpidada on alaealine, xxxxxxxxxxxx.a sündinud tütar A.N.. Vastavalt Pärnu Maakohtu määrusele tasub hageja K.S.`i, sünd xxxxxxxxxxxx.a. ülalpidamiseks elatist igakuuliselt 130 eurot kuni õpingute lõpetamiseni Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni. Hageja istungil nõustus, et tema sissetulekute, vara ja pere vajaduste juures suudaks ta maksta kostja ülalpidamiseks mitte rohkem kui 50 eurot kuus (tlk. 174). 12.Arvestades eeltoodut kohus leiab, et tuleb tuvastada A.N.’ul oma ema V.N.’u ülalpidamise kohustuse puudumine ja A.N. tuleb vabastada V.N.’u ülalpidamiskohustusest

§ 102lg 1 ja § 103 lg.1 p.2 alusel osaliselt selliselt, et A.N.

ei pea täitma V.N.u ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses kui 50 eurot kuus. Menetluskulud 13.Vastavalt § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud asjas hageja menetluskulude jaotamist ei nõudnud. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks jätta asjas menetluskulud poolte endi kanda. 6