Obsah (11)
§ 405§ 436§ 438§ 367§ 162§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144§ 174KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 13. aprill 2017, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtuma
) § 403 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, mistõttu on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras
§ 405järgi.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Vastavalt
§ 438
lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus, et kostjale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand Xxxxx x-1, Xxxxxx xxxxxx, Pärnumaal. Hageja nõuab kostjalt kommunaalkulude tasumist vastavalt hageja esitatud arvetele ajaperioodi eest 04.02.2015-28.12.2016 summas 1345.77 eurot. Antud asjas on tegemist võlgnevuse väljanõudmise vaidlusega, mis tuleb lahendada korteriühistuseaduse (KÜS) sätete alusel. Tulenevalt KÜS § 2 lg-st 1 on korteriühistu eesmärk korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 15¹) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 alusel eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Hageja põhikirja punkt p.3.2.1 sätestab, et korteriühistu liige on kohustatud täitma ühistu põhikirja ja ühistu juht- ja kontrollorgani otsuseid. Korteriühistu põhikirja p.3.2.4 kohaselt on korteriühistu liige muu hulgas kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid ja makseid teenuste eest. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse proportsionaalselt liikme kasutuses olevate ruumide üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatud sihtotstarbelised 4
(7)Tsiviilasi nr 2-16-107052 maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist. Korteriühistus on kehtestatud hooldustasu ja küttekulud, lähtudes korteri ruutmeetrist, vee- ja kanalisatsioonikulud vastavalt tarbimisele ja prügiveokulud vastavalt elanike arvule. Hageja poolt esitatud kommunaalteenuste arvetest nähtuvalt on kostja võlgnevus hageja ees seisuga 28.12.2016 summas 1345.77 eurot. Vastavalt hageja poolt esitatud arvetes märgitule tuleb kommunaalteenuste arved tasuda hiljemalt kuu lõpuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kuivõrd hageja on kostjale arveid esitanud, milles on märgitud kohustuse täitmise tähtaeg, on nõue sissenõutavaks muutunud. Kostja on esitanud vastuväite, et küttesüsteem on ümberpaigaldatud ja eemaldatud radiaatorite, ning hooldamata küttesüsteemi pärast tasakaalust väljas, mille tulemusena on korter külm. Samuti on eemaldatud radiaatorid korteri all asuvast pesuruumist ning pooled radiaatorid kostja korterist. Kohus nõustub hagejaga, et asjaõigusseaduse (edaspidi ka AÕS) § 74 lg 1 alusel võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (vt ka Riigikohtu
- jaanuari
- määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 10). Korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem. Samale seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-50-
- Kuna kütteseadme paigaldamine on ehitusseaduse järgi ehitise tehnosüsteemide muutmine, siis lisaks kõigi kaasomanike kirjalikule nõusolekule tuleb vastavalt ehitusseaduse § 16 lg 1 punktile 2 kohalikust omavalitsusest taotleda kirjaliku nõusolekut (kohaliku omavalitsuse nõudel peab esitama ka ehitusprojekti). Kostjal aga see kõik puudub. Seega kostja peab taastama enda korteris keskkütte. Seega kostja kui elamu korteriomanik (ja kaasomanik) ja KÜS § 5 lg 1 ja 2 järgi kui korteriühistu liige peab nii seaduse kui ka korteriühistu põhikirja järgi osalema elamu majandamise ühiste kulude kandmisel vastavalt oma kaasomandiosa suurusele. See tuleneb nii korteriomandiseaduse (edaspidi ka KOS) § 13 lg 1 esimesest lausest ja lg-st 2 kui kaasomandi kohta üldiselt ka AÕS § 75 lg-st
- Samale seisukohale asus ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-61-14 (p 15). Samas lahendis asus Riigikohus seisukohale, et korteriomanik ei vabane kaasomanike kokkuleppe puudumisel elamu küttekulude kandmise kohustusest ainuüksi põhjusel, et kulutusi nõutakse aja eest, kui korteril puudus soojustatud katus või kui korter oli keskküttesüsteemist välja lülitatud. Kostja on ise kohtueelistungil selgitanud, et ostis korteri, mis oli juba elamu üldisest küttesüsteemist (omavoliliselt) eraldatud – seega saab nõudeid elamiskõlbmatu korteri osas esitada üksnes müüjale ja korteriühistu selle eest vastutada ei saa. KOS § 13 lg 1 teise lause järgi peab proportsionaalsest kulujaotusest kõrvalekaldumiseks olema kaasomanike kokkulepe, mida tegelikult ei ole. Seega ei ole kostjal ühtegi seaduslikku alust majandamiskulude, sh küttekulude, tasumata jätmiseks. Kohtu hinnangul on hageja kostja võla kujunemist piisavalt selgitanud ning esitanud selle tõendamiseks kommunaalteenuste arved (I kd tl 90-96 ja 166-167). Kostja ei ole oma arvetel märgitud tarbitud vee, elektri ja prügi osas vastuväiteid esitanud, kohtueelistungil on ta nendega nõustunud. Hooldustasu mittesihtotstarbelise kasutamise osas on kostjal teised õiguskaitsevahendid, nagu nt ühistu koosolekute otsuste vaidlustamine, samuti on kostjal ühistu liikmena õigus nõuda üldkoosolekul dokumente, mis näitaksid, kuidas hooldustasu kasutatakse. 5
(7)Tsiviilasi nr 2-16-107052 Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates 29.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt KÜS § 7 lõikest 4 võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kõik hageja nõutavad summad on majandamiskulud KÜS viidatud sätete mõttes.
§ 367
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 29.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni määras 0.07 % päevas KÜ Xxxxx x kasuks. Seega tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud
§ 162
lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
§ 177
lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja on oma menetluskulude nimekirja, kuludokumendid ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja selle täienduse esitanud, kostja oma sisulist seisukohta menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (
) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
§ 477
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt
§ 175
lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
§ 138
lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib
§ 144
ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Hageja palub menetluskulude nimekirjas kostjalt välja mõista menetluskulud summas 775 eurot, millest 550 eurot õigusabikulud ning 225 eurot riigilõiv. Õigusabikulu on esitatud OÜ Õigusbüroo Jelena Smorodina 29.12.2016 arve nr 67 ja 04.04.2017 arve nr 15 alusel. Kostjale on menetluskulude nimekiri kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastuväiteid esitanud. 6
(7)Tsiviilasi nr 2-16-107052 Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluses viidatud kulutus lepingulise esindaja osutatud õigusteenusele summas 550 eurot (koos käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik. Kostja ei vaidle vastu hageja lepingulise esindaja poolt esiletoodud ajakulule menetluses osalemiseks (nii menetlusdokumentide koostamine kui kohtueelistungil osalemine) kokku 5.5 tundi ega tunnitasule 100 EUR. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud õigusabi tunnitasumäära 120 eurot nii koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13), kui ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Samas on Riigikohus 11.04.2014 lahendis asjas nr 3-2-1-11-14 sisuliselt möönnud, arvestades inflatsiooni olemasolu ja hindade tõusu kui üldteada asjaolusid, et alates 2013.a võib mõistlikuks pidada ka advokaadi tunnitasu suurust 140 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodud kohtupraktikat arvestades saab kohtu hinnangul igal juhul põhjendatuks lugeda ka hageja esiletoodud tunnihinda (100 eurot). Kostjalt kuulub ka väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 225 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Tulenevalt eelpooltoodust tuleb käesolevaga kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista hageja lepingulisele esindajale tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud kogusummas 550 EUR ja riigilõiv 225 eurot, kokku 775 eurot. Summa sisaldab käibemaksu, kuna hageja on
§ 174lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
Vastavalt
§ 177
lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 7
(7)