← Eesti

2-16-7055/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

  1. juuni 2016, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-16-7055 Tsiviilasi R. E.i hagi R. E.i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1935 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R. E., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x, xxxxx-xxxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, seaduslik esindaja M. U., lepinguline esindaja Andrus Viilver Kostja R. E., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus (TsMS § 405) RESOLUTSIOON: Rahuldada R. E.i hagi R. E.i vastu osaliselt. Välja mõista R. E.ilt (E., isikukood xxxxxxxxxxx) igakuise elatusraha perekonnaseadusega sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus (2016.aastal elatise miinimummäär 215 eurot kuus) alates
  2. juunist 2016 igakuuliselt alaealise lapse R. E.i (E., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette. Välja mõista R. E.ilt elatise võlgnevus lapse R. E.i ülalpidamiseks ajavahemiku 03.05.2015 – 13.06.2016 eest summas 2708 (kaks tuhat seitsesada kaheksa) eurot ja 58 (viiskümmend kaheksa) senti. Jätta rahuldamata hageja nõue elatise väljamõistmiseks 02.05.2015 eest. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Tsiviilasi nr 2-16-7055 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohtu õiguslik põhjendus 03.05.2016 esitatud hagiavalduse ning parandatud hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust xx xx xxxx poeg R. E.. Alates kooselu lõppemisest ei ole kostja R. E.i ülalpidamist toetanud. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt pöördunud kostja poole, et kostja asuks toetama lapse ülalpidamist lähtuvalt lapse vajadustest kuid kostja ei ole hageja seadusliku esindaja ettepanekutega nõustunud. Seetõttu palub hageja kohustada kostjat maksma hagejale igakuiselt elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras alates 02.05.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, hageja on tagaseljaotsuse tegemist ka taotlenud ning kostjale on hagimaterjalid 16.05.2016 isiklikult kätte toimetatud, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista (PKS § 101 lg 1). PKS § 108 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja elatusraha PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tegemist on muutuva suurusega) alates 03.05.2015 igakuuliselt alaealise lapse R. E.i ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud 03.05.2016, ei saa hageja nõuda elatist tagasiulatuvalt alates 02.05.2015, vaid alates 03.05.
  3. Menetluse ajal (hagi on esitatud kohtule 03.05.2016) tasutava elatise osas peab kohus tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille 2

(3)Tsiviilasi nr 2-16-7055 ulatuses oli kostja lapse ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Sama otsuse kohaselt tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Kostja menetluse kestel elatist maksnud ei ole, kuigi kostja kohustus elatise tasumiseks perioodil 03.05.2015 – 13.06.2016 oli aga 2708.58 eurot (2015 mai kuu eest 27 päeva arvestusega 195 eurot kuus (30-päevane kuu), seega 175.50 eurot, juuni – detsember 2015 eest 7 x 195 eurot, seega 1365 eurot ning 2016 aastas jaanuar – mai eest 5 x 215, seega 1075 eurot ning juuni eest 2016 13 päeva arvestusega 215 eurot kuus (30-päevane kuu), seega 93.08 eurot, kokku 2708.58 eurot). Seega tuleb eelneva põhjal kostjalt välja mõista senine elatise võlgnevus kokku summas 2708.58 eurot. Menetluskulud Kuigi TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti, peab kohus käesolevas asjas õigeks kohaldada TsMS § 162 lg 4 sätteid. Nimetatu kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et vaidlustes, mis on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma, ei vaja menetlusosaline juriidilise haridusega esindajat. Kohus leiab, et võttes arvesse nõude iseloomu, oleks hageja seaduslik esindaja olnud võimeline ise vajalikul määral lapse huve kaitsma, seda enam, et tegemist oli elatise nõudega miinimummääras, millise nõude puhul ei ole vaja tõendeid (peale lapse sünniandmete tõendavat tõendit) esitada ega riigilõivu tasuda. Seega on kohus seisukohal, et asjas, kus tegemist on elatise nõudega alaealise lapse huvides, puudub lapse seaduslikul esindajal lapse huvide kaitsmiseks täiendav vajadus advokaadi järele, sest PKS § 123, Lastekaitse seaduse § 6, § 27 jj sätestatud põhimõtetest tulenevalt on kohus seatud kaitsma lapse huve ja vajadusi. Ka Riigikohus on korduvates lahendites selgitanud, et alaealise lapse elatise nõuetes on kohtutel kõrgendatud selgitamiskohustus. Ebamõistlik oleks kostjale lisaks olemasolevale ja jätkuvale kohustusele hagejat ülal pidada lisada ka kohustus õigusabikulude tasumiseks, milliseid vahendeid saaks ja tuleks lapse ülalpidamise huvides kasutada. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.