← Eesti

2-20-1287/9

Obsah (11)§ 23§ 109§ 108§ 1§ 29§ 31§ 170§ 171§ 22§ 86§ 150

KOHTUMÄÄRUS PANKROTIMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse avalikult teatavaks tegemise ja koht 06. veebruar 2020. a kell 16:00 Pärnu Maakohtu Pärn

§ 23lg 7, § 32, Ts

MS § 661 lg 1). Sisulised asjaolud

  1. M. V. (avaldaja/võlgnik) esitas 24.01.2020 Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse, milles palub alustada M. V. suhtes pankrotimenetlus, kuulutada välja M. V. maksejõuetus ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik alustas
  2. a märtsis abikaasa A. V.ga ettevõtlusega. Nad liisisid erinevate äriühingute alt veoautosid ja osutasid sellega teenust ja andsid erinevatele liisingfirmadele käendusi. Ettevõtlus ebaõnnestus ja äriühingud sattusid makseraskustesse. Kõik see toimus 2007-2008 kui Eestisse saabus ka rahvusvaheline majanduskriis. Lisaks sellele tingisid maksejõuetuse ka avaldaja xxxxxxxx xxx, kes kõrvaldas kauplusest sularaha ja maksete dokumente. Avaldajal hakkasid tekkima suured võlgnevused liisinguandjatele ja pankadele. Avaldaja võttis tarbimislaenu Kagu Invest OÜ-st, et maksta võlgu olevaid liisingumakseid. Kahjuks oli see vaid lühiajaline leevendus ja võlgadest avaldaja lahti ei saanud. Avaldaja tagastas koos abikaasaga autod liisinguandjale, kuid võlga see ära ei kustutanud. Tekkisid võlad kohtutäiturite ees ja kohtutäiturid realiseerisid avaldaja ja abikaasa kinnisvara võlgade katteks. Avaldaja hinnangul ebaõiglaselt väikeste hindadega. Abikaasa on xxxxxxxx xxxxxxx ja xxxxxxxx. Avaldaja töötab xx xxxxxxxxx xx-st väikese koormusega ja tema keskmine netotöötasu on ca 150-200 eurot kuus, muid sissetulekuid avaldajal ei ole. Avaldajal ei ole realiseeritavat kinnisvara ja vallasvara. Tekkinud võlad on mõjunud ruineerivalt tervisele ja avaldaja ei näe võimalust kuidas sellest olukorrast välja tulla. Avaldaja leiab, et on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt kindlasti ajutise iseloomuga. Avalduse esitamise seisuga on seitmeteistkümne võlausaldaja nõuded võlgniku vastu kokku vähemalt 49 609 eurot. Enamus võlgadele lisanduvad kohtulahendite alusel veel jooksvad viivised. Avaldajal on ka üks kehtiv autoliising OÜ-s xxxx, mille kaudu on ta omale liisinud kasutatud sõiduauto xxxxxxx xxx, et oleks kuidagi võimalik maalt liikuda (arstil käia endal ja abikaasal kui ka teha muid eluks hädavajalikke sõite). Liisingu kuumakse on 54.eurot ja seda on avaldaja seni korrektselt tasunud. Liisingu lõpptähtajani on veel ca 2 aastat Võlgnik elab sugulastele kuuluvas talumajas ja kokkuleppel omanikuga avaldaja koos abikaasaga ka hooldab seda. Võlgnik kinnitab, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud sätteid.

  1. Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja vastuväiteid ning märkusi ajutise pankrotihalduri (edaspidi haldur) aruandele ei esitanud. Võlgnik selgitas, et saab aru pankrotimenetlusest ja sellele järgneva kohustustest vabastamise menetlusest ja mõistab enda kohustusi. Ajutise pankrotihalduri tasu suuruse osas vastuväiteid ei ole ning võlgnik on nõus, et kohus nimetab halduri pankrotihalduriks.
  2. Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt on võlgnikul kohustusi 19 võlausaldaja ees kokku ca 50 584,09 euro eest, mille lisanduvad juurde arvestatavad intressid ja viivised. Teadaolevalt on kõik kohustused sissenõutavad, kuid võlgade struktuur on 2

(5)Tsiviilasi nr 2-20-1287 keeruline, sest mitmed võlad on aegunud, osad võlgnevused on solidaarkohustused abikaasaga. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ~200 eurot. Võlgnikul puudub igasugune turuväärtust omav vara. Võlgniku vara hulka ei ole loetud sõiduauto xxxxxxx xxx tagasiostu lepingut. Ajutisele haldurile teadaolevalt sõlmib xxxx OÜ sõidukite müügi- ja tagatisloovutamise lepingud. Selle kohaselt müüb isik sõiduki xxxx OÜ-le (või ostetakse kohe xxxx OÜ nimele) ja isik saab selle eest kohe kokkulepitud müügihinna või laenu. Sõiduki omanikuks vormistatakse xxxx OÜ. Seejärel hakkab isik tasuma xxxx OÜ-le igakuiseid tagasiostu makseid (sisuliselt laenumakseid) ning kogu laenu tagastamisel vormistatakse sõiduk / tagasi/ inimese nimele. Praegusel hetkel ei ole teada, kui suur on võlgnikul xxxx OÜ-le tasumata summa, pärast mille tasumist saaks sõiduki vormistada võlgniku nimele. Portaalis Auto24 on sama aasta mudel müügil hinnaga 1300€, kuid sõiduki seisukorda arvestades (nt puudub liikluskindlustus) on tõenäoliselt sõiduki turuväärtus oluliselt madalam. Registriosakonna andmetel puuduvad M. V.l kehtivad seosed äriühingutega. Varasemalt on M. V. olnud seotud järgmiste äriühingutega: 1) xxxx M. V. xxxxxx xxxx (registrikood xxxxxxxx) asutatud 22.11.2002, kustutatud 11.12.2012; 2) xx xxx xxxxx (registrikood xxxxxxxx ), asutatud 24.01.2007, kustutatud 19.05.2017, omanik: 12.02.2007-08.03.201325%, juhatuse liige: 20.02.2007-08.01.2008; 3) xx xxxxxx (registrikood xxxxxxx), asutatud 27.04.2007, kustutatud 20.01.2012, omanik: 29.05.2007-20.01.2012- 50%, juhatuse liige: 01.06.2,007-20.01.
  1. Kinnistusameti andmetel ei ole praegu ega ka viimase 5 aasta jooksul võlgniku omandis kinnistuid olnud. Maanteeameti andmetel M. V. nimele liiklusregistris sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette käesoleval ajal ja viimase 5 aasta jooksul registreeritud ei ole. M. V. on registreeritud ühe sõiduki vastutavaks kasutajaks: 1) sõiduauto xxxxxxxx xxx, registrimärk xxxxx, xxxxx, omanik xxxx OÜ, omaniku vahetus registreeritud 18.11.
  2. Sõiduki kasutaja on A. V.. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul maksuvõla ajatamise graafikuid ja otsuseid. Ettemaksukonto saldo on 0,00 eurot. Võlgnikul on maksuvõlg 12,25 € ja arvestuslik intress 608,03 €. Saldoteatisel on kajastatud kohtutäituri arestinõue 49 994,54 €. Täitemenetluse registri andmetel on M. V. suhtes avatud 17 täitetoimikut: 1) 12.09.2009 avatud toimik DNB Bank As nõudes jäägiga 470,92 €; 2) 03.11.2009 avatud toimik Eesti Energia AS nõudes jäägiga 579,23 €; 3) 06.11.2009 avatud toimik Virumaa Inkasso OÜ nõudes jäägiga 6267,17 €; 4) 06.11.2009 avatud toimik Virumaa Inkasso OÜ nõudes jäägiga 6267,17 €; 5) 12.02.2010 avatud toimik Condor Inkasso OÜ nõudes jäägiga 2046,49 €; 6) 03.05.2010 avatud toimik Cellnex Õigusbüroo OÜ nõudes jäägiga 2396,97 €; 7) 07.06.2010 avatud toimik GSM Valve OÜ nõudes jäägiga 1577,02 €; 8) 16.08.2010 avatud toimik Swedbank AS nõudes jäägiga 5245,86 €; 9) 29.11.2010 avatud toimik Bigbank As nõudes jäägiga 12 957,40 €; 10) 03.09.2012 avatud toimik EMTA nõudes 275,24 € (aegunud); 11) 03.09.2012 avatud toimik EMTA nõudes 275,24 € (aegunud); 12) 03.09.2012 avatud toimik EMTA nõudes 322,07 € (aegunud); 13) 03.09.2012 avatud toimik EMTA nõudes 275,24 € (aegunud); 14) 03.09.2012 avatud toimik EMTA nõudes 287,49€ (aegunud); 15) 03.09.2012 avatud toimik EMTA nõudes 589,73 € (aegunud); 16) 03.09.2012 avatud toimik EMTA nõudes 1574,29 € (aegunud); 17) 21.08.2013 avatud toimik Danske Bank A/S Eesti filiaali nõudes jäägiga 4831,
  3. Punktides 10-16 märgitud toimikute põhinõuded on aegunud, kuid täituri tasud on maksmata ja seetõttu on toimikud veel sulgemata. Nõudeid on täitemenetlustes vähesel määral tasutud. Võlgnikul on avatud kontod Swedbank AS-is: arvelduskonto nr EExxx, jääk seisuga 31.01.2020 on -2,88€ (negatiivne) ja kontole on arvestatud viivis 36,46 €. SEB Pank AS-is: 3
(5)Tsiviilasi nr 2-20-1287 arvelduskonto nr EExxx, jääk seisuga 30.01.2020 on 0,07 €. Võlgnikul on sõlmitud internetipanga ja kiirteavitamise teenuslepingud. Pensionikeskuse andmetel ei ole võlgnikul pensioniregistri II (kohustuslik) ja III (vabatahtlik) samba kontosid. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimele avatud väärtpaberikontosid. Avalik kohtulahendite register nime ja isikukoodi järgi võlgniku suhtes tehtud kohtulahendeid ei kajasta. Muul viisil on tuvastatud, et tema suhtes on tehtud kohtulahendid vähemalt järgmistes ts asjades: 2-xx-xxxxx; 2-xx-xxxxx; 2-xx-xxxxx; 2-xxxxxxx; 2-xx-xxxxx; 2-xx-xxxxx; 2-xx-xxxxx; 2-xx-xxxxx; 2-xx-xxxxx; 2-xx-xxxxx. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on M. V. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks majanduslanguse tingimustes ettevõtluse ebaõnnestumine. Maksejõuetusele võis kaasa aidata ka liigne usalduslikkus ja vähene kontroll töötajate üle (raamatupidaja poolt raha ja varade kõrvaldamine) ning äripartneritega koostöö mittesaavutamine. Võlgniku maksejõuetus tekkis juba 2009-l aastal, kui võlausaldajad asusid võlgu sisse nõudma, kuid võlgnikul puudusid varad ja sissetulek kohustuste tasumiseks. M. V. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud

§ 109

lg 1 mõistes vara tagasivõitmise võimalusi ega

§ 108

lg 2 mõistes tagasinõutava vara olemasolu ning on seisukohal, et võlgnik on

§ 1lg 2 mõistes maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Ajutine haldur leiab, et M. V. pankrot tuleb välja kuulutada. Haldur palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks x (x) eurot, millele lisandub käibemaks x€, millest x€ ja lisanduv käibemaks x€ mõista välja pankrotivara arvelt ning x€ ja lisanduv käibemaks x€ mõista välja menetlusabi korras riigilt. Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo konto SEB Pank AS-is on EE

  1. Kohtumääruse põhjendused
  2. Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada M. V. pankrot. Võlgnikul puuduvad varad pankrotimenetluse kohaseks läbiviimiseks ning on olemas alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata

§ 29lg 1 kohaselt.

Võlgnikul on kohustusi ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt vähemalt 50 584,09 eurot, millele lisanduvad intressid ja pankroti väljakuulutamata jätmise korral viivised. Vara, mille arvelt täita oma kohustusi, faktiliselt puudub. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 200 eurot, milline sissetulek on kohustuste täitmiseks ja juba tekkinud võlgnevuste likvideerimiseks ilmselgelt ebapiisav.

§ 31

lg 3 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Selge on ka see, et võlgnikul pole vahendeid, et tasuda ajutise halduri tasu ja kulusid. Samas on võlgnik esitanud

§ 170

lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt

§ 171

lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb

§ 29lg 1 nimetatud alus.

Esitatud asjaoludel ei näe kohus hetkel pankroti väljakuulutamata jätmiseks alust tulenevalt

§ 171

lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes tingimusel, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et täita oma kohustusi võlausaldajate ees.

§ 31

lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Esitatud asjaoludel ei ole alust väiteks, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel

§ 22lg 5 mõttes. 4

(5)Tsiviilasi nr 2-20-1287 Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on ettevõtluse ebaõnnestumine majanduslanguse tingimustes, liigne usalduslikus ja vähene kontroll töötajate üle ning äripartneritega koostöö mittesaavutamine. Pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta ka võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt

§ 86sätetele. Kohus hoiatab võlgnikku, et Ts

MS § 47 lg 5 esimese lause kohaselt sundtoomise määruse täitmiseks võib isikut enne kohtuistungi algust kinni pidada kuni 48 tundi. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt

§ 31lg 6 sätetele.

5. Menetluskulud. Vastavalt

§ 31

lg 6 mõistab kohus pankroti väljakuulutamisel välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise. Pankrotimenetluse kulud tuleb

§ 150lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast.

Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Halduri tasu taotluse kohaselt on ta töötanud x tundi, mille eest x-eurose tunnitasu (maksimummäär x eurot) puhul on tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur kohtul määrata

§ 23

lg 4 alusel x eurot (lisandub käibemaks x €) hüvitamiseks riigi vahenditest ning ülejäänud summa välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud ja näidatud ajakulu vastab täidetud ülesannete mahule ja keerukusele. Ajutise halduri poolt näidatud töömahuga on nõustunud ka võlgnik. Ajutisel halduril on

§ 23

lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot) riigi vahenditest juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Käesoleval juhul ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii

§ 23

lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust x eurot (lisandub käibemaks x eurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.