KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-19-137583 Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2020, Pärnu Tsiviilasi Salva Kind

) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled on selles asjas jõudnud kokkuleppele võlgnevuse summas ja tasumise korras. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi enne hagimenetluse alustamist ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Kohus märgib kinnitatava kompromissi tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. 3. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et ilmselt ekslik on kokkuleppe punkti 5 (määruses 1.5) sõnastus, mille kohaselt osamaksete tasumisega viivitamise korral rohkem kui 10 päeva on hagejal õigus kokkulepe ühepoolselt üles öelda ja pöörduda kogu võla väljamõistmiseks kohtu poole. Kompromissi kohtumäärusega kinnitamise järel ei saa hageja (ning tal ei ole ka vajadust) uuesti sama võla samalt kostjalt väljamõistmise nõudega kohtu poole pöörduda. Kostja poolt maksegraafiku rikkumise korral saab hageja pöörduda kohtutäituri poole kogu võlasumma sundkorras sissenõudmiseks. Kohus leiab aga, et kuna kokkuleppe punktis 5 on hagejale lisaks jäetud õigus oma äranägemisel 2

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ei ole menetluskulude jaotamises teisiti kokku leppinud ning seetõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda ning kohus täiendavalt menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 3