← Eesti

2-19-136118/6

Obsah (9)§ 394§ 187§ 367§ 407§ 444§ 174§ 162§ 144§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2020. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-136118 Tsiviilasi Elisa Teleteenused

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

  1. 20.01.2020 kohtunikuabi määrusega on lõpetatud maksekäsu kiirmenetlus ja saadetud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 29.01.2020 2 Tsiviilasi nr 2-19-136118 esitas hageja vastavalt kohtu nõudele hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 329,66 eurot, viiviste 202,68 eurot ja lisanduva viivise nõudes.
  2. Hagiavalduse kohaselt 05.04.
  3. a. sõlmiti Elisa Teleteenused AS-iga (endine ärinimi AS Starman) leping nr L-893917 Argo Niglase (isikukood 39010224722) nimele. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et Argo Niglas nimel on sõlmitud leping nr L893917 K.Š. poolt võltsitud volikirjaga. Tegelikkuses ei olnud Argo Niglas teadlik, et tema nimele sõlmitakse Elisa Teleteenused AS-iga (endine ärinimi AS Starman) leping nr L
  4. Antud teoga lõi kostja K.Š. AS Starmani esindajale lepingu sõlmimisel tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et volikiri lepingu sõlmimiseks on võltsitud K.Š. poolt, kes on lubanud abiprokurör Agnes Ollema-Barndõkile, et tasub võlgnevuse Elisa Teleteenused AS-le. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole K.Š. oma kohustust täitnud ning sellest tulenevalt on hageja esitanud Elisa Teleteenused AS hagiavalduse kostja K.Š. vastu.
  5. Kliendi- ja teenuseosutamise lepingu nr L-893917 alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: Starman Start: L-Klassik 1-internet + M-digiTV + STARbox, Ajamasin, TV Everywhere ning Wi-FI teenus aadressil Tallinna mnt 72-12, 90401 Haapsalu ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja ei ole temale esitatud arveid tasunud ega ka tagastanud hagejale seadmeid või kompenseerinud nende väärtust. Arvestades kostjale esitatud arveid ja inkassomenetluses tasutud summat on kostja põhivõlgnevus hageja ees 329,66 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 202,68 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel lepingujärgses viivisemääras 0,05% päevas alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.01.
  6. Hageja nõuab

§ 367

alusel lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt ka viivist perioodi eest alates hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt.

  1. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 125 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 240 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
  2. 11.02.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras toimetada hagimaterjalid ja kohtumäärus kostjale kätte. Sama määrusega kohustas kohus kostjat vastama hagile kirjalikult 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse lk-l 4 hoiatas kohus kostjat, et kui ta hagile tähtaegselt ei vasta, siis võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse.
  3. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 11.02.2020 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte e-posti aadressile xxxxxxxxxxx, kostja on kinnitanud dokumentide kättesaamist 11.02.
  4. Hagile vastamise 14-päevane tähtaeg lõppes 25.02.
  5. Kostja ei ole kohtule tähtajaks hagivastust esitanud. 3 Tsiviilasi nr 2-19-136118 7.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. 8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused ja menetluskulud 9.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

10. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

  1. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 125 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
  2. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 240 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu K.Š. vastu kohtumenetluses on kokku 240 eurot kahe tunni eest tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (sh esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu 2 tundi selles asjas vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku summas 160 eurot (2 h x 80 €). 13. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude 4 Tsiviilasi nr 2-19-136118 suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.