2-20-540/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-20-540 Tsiviilasi J.R. hagi T.R. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Hageja: J.R. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx ) Kostja: T.R. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx ) lep. esindaja Danil Lipatov (Progressor Õigusbüroo OÜ, e-post menetlus@progressor.eu ) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
2. veebruar 2020.a, Pärnus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada J.R. hagi T.R. vastu.
4. Lahutada J.R. (R., isikukood xxxxxxxxxxx) ja T.R. (R., isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas xxxxxxxxxxx.a ,abieluakt nr xxxxxxxxxxx.
5. Abielu lahutamise järel jääb T.R. (R.) perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „R.“.
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda (alus TsMS § 164 lg 1).
7. Edastada kohtulahend peale jõustumist kande tegemiseks Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisutoimingute- ja rahvastikuregistriteenistusele Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud 13.01.2020 esitas J.R. kohtule hagiavalduse T.R. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xxxxxxxxxxx Pärnus ja poolte kooselu lõppes mais xxxxxxxxxxx Kostja elab Iirimaal ning tal puudub võimalus ja soov Eestit külastada, mistõttu hageja pöördub abielu lahutamiseks kohtusse. Poolte abielust on sündinud üks laps, xxxxxxxxxxx.a poeg C.A.R.., kes elab koos emaga. Tsiviilasi nr 2-20-540 06.02.2020 kohtule esitatud vastuses teatas kostja T.R., et on abielu lahutamisega nõus ja ei vaidle vastu sellele. Samuti on kostja teatanud, et kostjal puudub võimalus ilmuda 19.02.2020.a toimuvale kohtuistungile, kuna kostja elukoht on alaliselt Iirimaal ning Iirimaa kohtu poolt on hagejale pandud lähenemiskeeld kuni
8. aastani vägivalla kasutamise tõttu kostja suhtes. Kostja on taotlenud lahendada asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Hageja J.R. on kohtule 17.02.2020.a teatanud, et viibib Norras ja keeruliste ilmastikuolude tõttu ei pääse tagasi Eestisse, et ilmuda 19.02.2020.a toimuvale kohtuistungile. Kostja on palunud lahendada asja sisuliselt ilma hageja osavõtuta. Kohus on oma vastuses hagejale teatanud, et kohus lubab määratud ajal hagejal kohtuistungile mitte ilmuda. Kohus leiab, et asja on võimalik lahendada ilma poolte osavõtuta, kuna hageja viibib Norras ja kostja Iirimaal ning pooled ei saa pika vahemaa tõttu kohtuistungile ilmuda. Hageja soovib abielu lahutada ja kostja on lahutusega nõus. Seega vaidlus abielu lahutamise üle puudub. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning poolte taotlustega, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Hageja väitel on abielulised suhted lõppenud 2019.a maikuus, kostja sellele hageja väitele vastu ei vaidle, abikaasad elavad käesoleval ajal erinevates riikides. Abielust sündinud laps elab kostja juures, ühisvara jagamist pooled käesolevas menetluses ei taotle. Hageja soovib abielu lahutuda ning kostja on sellega nõus. Et kostja elab alaliselt Iirimaal, on hageja pöördunud abielu lahutamiseks kohtusse, kuna sellisel juhul perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama (alus PKS § 65 lg 2). Kohtu hinnangul puudub antud asjas mõistlik põhjus võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks, kuna mõlemad pooled soovivad abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei ole taotlust perekonnanime muutmise osas esitanud, seega jääb kostja T.R.le senine perekonnanimi „R.“. Kohus rahuldab hagi abielu lahutamise nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta üldjuhul poolte endi kanda. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 2