← Eesti

2-19-20111/10

Obsah (7)§ 433§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-19-20111 Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus C

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS (hageja) hagi J. P. (kostja) vastu Elisa Eesti AS liitumislepingu kliendinumbriga 8377591 alusel väljastatud 01.09.2016 arve nr 2016477094 (maksetähtaeg 18.09.2016) ja 01.11.2016 arve nr 2016915585 võlgnevuse (maksetähtaeg 18.11.2016) 177,20 eurot nõudes, sissenõutavaks muutunud viivise 159,41 eurot nõudes, sissenõudekulu 25 eurot nõudes ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise nõudes 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt (so hagi esitamise ajal 177,20 eurot) alates 19.12.
  2. a. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot. Menetluskuludelt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  3. Pooled esitasid kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu, milline on hageja poolt allkirjastatud digitaalselt 12.03.2020 ja kostja poolt paberkandjal 24.03.
  4. Kohtu hinnangul ei ole poolte poolt kohtule esitatud kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Esitatud kompromiss on ka täidetav, mistõttu tuleb poolte poolt 2 Tsiviilasi nr 2-19-20111 esitatud kompromiss kohtu poolt kinnitada. 3.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

) Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud summas 100 eurot (sh 50 eurot ½ riigilõiv ja 50 eurot hageja lepingulise esindaja kulu) jäävad kostja kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust. 6. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus selles asjas riigilõivu 100 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 alusel kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab temale tasutud riigilõivust poole, s.o 50 eurot.

§ 150lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja näidatud arveldusarvele.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.