) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
Vastavalt
lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kaasomanikud kuni tänaseni kokkulepet asja jagamise viisi või makstava hüvitise suhtes saanud. Riigikohus on korduvates kaasomandi lõpetamist puudutavates lahendites (nt 3-2-1-104-05, 3-2-1-45-06) selgitanud, et kohus saab kaasomandit lõpetada vaid hagis/vastuhagis taotletaval viisil ning kui selline viis/viisid ei ole õiglane, on võimalik ka hagi rahuldamata jätta. Käesoleval juhul on hageja taotlenud määrata kaasomandis olev asi avalikule enampakkumisele ning vaid juhul, kui kostja on nõus hagejale hüvitama 42 150 eurot, siis on ta nõus jätma kogu kaasomandis oleva kinnistu kostjale. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-14828 tehtud lahendis märkinud, et kohus ei saa jätta kaasomandi eset ühele kaasomanikule suurema hüvitise eest, kui ta on nõus ja võimeline maksma. Kuivõrd kaasomandis olev kinnisasi kuulub pooltele võrdsetes osades (kinnistusraamatu väljatrükk I kd tl 5) ning isegi juhul, kui - lugeda kogu kinnisasja väärtuseks kahest kohtule esitatud ja 2016.aastal koostatud hindamisaktist madalam hind – kostja esitatud hinnangu kohaselt 77 000 eurot ja - lugeda tõendatuks ja põhjendatuks kostja tasaarvestuse vastuväide ning vähendada kinnistu kostjale jätmisel hagejale kaotatud omandiosa hüvitamise summat 10 898.79 euro võrra, tuleks kostjal hagejale tasuda 77 000 : 2 – 10 898.79 = 27 610.21 eurot, mis ületab kostja enda nimetatud maksimaalse väljamakstava hüvitise summa. Seega on kohtu hinnangul välistatud hageja II alternatiivnõude rahuldamine ning kinnistut ei saa jätta kostjale. Hageja nõuete alternatiivsuse osas kordab kohus juba 25.05.2018 pooltele adresseeritud kirjas märgitut, et kuivõrd hageja esialgne hagiavaldus sisaldas kaasomandi lõpetamise viisidena nii võimalust kinnistu kostjale (õiglase hüvitise eest) jätta kui kaasomandi müüki avalikul enampakkumisel, siis nõuete järjestuse täpsustamine selliselt, et eelistatud on enampakkumine 6
Seega saab kohtu arvates kõne alla tulla vaid esimesena pakutud kaasomandi lõpetamise variant – kinnistu müük avalikul enampakkumisel. Selleks ei ole asjas mingeid takistusi ja nõue on võimalik rahuldada. Enampakkumine tagab eelduslikult turuhinna saamise ja on seeläbi võimalikult soodne mõlemale kaasomanikule. Kostja viide enampakkumise ebaõiglusele seoses tema enda elamisega kinnistul ei ole veenev ega saa olla takistuseks teise kaasomaniku õigusele kaasomandi lõpetamist igal ajal nõuda. Pealegi ei ole selge, kas enampakkumine üldse toob kaasa vajaduse kinnistul asuvast elamust välja kolida, sest võimalikud on kokkulepped uue omanikuga, kostja enda poolt vahendite leidmine kinnistu ostuks jne. Tasaarvestuse vastuväide enampakkumise puhuks aga ei kehti, sest tasaarvestada saab ainult samaliigilisi nõudeid (antud juhul rahasumma) ning hageja nõue ei ole enampakkumise puhul suunatud kostja vastu, vaid enampakkumise tulemi vastu, mida käsutab enampakkumise läbiviija (eelduslikult kohtutäitur, kuna täpsemat läbiviimise korraldust ei ole hageja soovinud), jagades pärast ostuhinna laekumist ja enampakkumise kulude mahaarvamist järelejäänud kaasomanike vahel vastavalt nende osadele. Isegi kui kostja ise võidaks enampakkumise, ei ole menetluslik tasaarvestusavaldus hagi esitamata (nagu kostja seda käesoleval juhul on esitanud) kohtu hinnangul käesoleval juhul kohaldatav ja seetõttu ei käsitle kohus kostja tasaarvestusavalduse põhjendatust. Menetluskulud
lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamisel jätta kostja kanda.
lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib
ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirjas õigusabikulud 6 töötunni eest summas 720 eurot (100 eurot tund + käibemaks), lisaks on kohtule hageja menetluskuludena teada asjas tasutud riigilõiv 300 eurot, mis tuleb samuti määrata kindlaks
Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas asjas esitatud menetlusdokumentide ja tehtud toimingutega. Hageja advokaadi tunnitasu on mõistlik, samuti on hageja füüsilise isikuna kinnitanud menetluskulude nimekirja kaaskirjas
lg 10 alusel, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks 1020 eurot ning nimetatud summa kostjalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.