Obsah (8)

§ 101§ 97§ 99§ 102§ 105§ 106§ 100§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-17-19314 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 21.august 2

§ 101sätestatud alaealise lapse miinimumelatis, s.o pool miinimumpalgast.

2017.a oli miinimumelatis 235 eurot kuus ja 2016.a oli miinimumelatis 215 eurot kuus. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt hageja elas kuni xxxxxxxxx xxxx koos oma ema BBga, venna CC-ga (hetkel x-aastane) ja ema tolleaegse elukaaslase D-ga, xxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx xxxx xxx x-x. Oma isaga hagejal kontakti ei ole, isa koht sünniaktis kanne puudub. Halbade suhete tõttu kostjaga hageja lahkus kodust ja elab alates xx xx xxxx vanaema juures xxxxx xxxxxx tänaval. Hageja koos vanaemaga pöördusid ka lastekaitse poole, kes proovis hageja ja BB suhteid parandada, mis aga ei õnnestunud. Koos lastekaitsega käidi BB juures hageja asju ära toomas (raamatuid, riideid, väiksemad esemed), kõik muud hagejale ostetud asjad (sh mööbel) jäi BB elukohta. Neid asju hagejale teadaolevalt enam xxxx xxx korteris alles ei ole, BB tüli käigus oli hagejale öelnud, et andis või müüs need asjad ära. Seoses oma olukorraga on hageja käinud ka psühholoogi juures (lastekaitse poolt määratud), et saada abi ja toetust elus edasi minemiseks. Lisaks psühholoogile on hagejat toetanud tema vanaema, tuttavad ja sugulased. Vanaema juures elab hageja vanaemaga kahekesi, vanaemaga läbisaamine on hea. BBga on suhtlemine alates kolimisest pinnapealne – kostja ei tunne oma tütre elu vastu huvi, ei küsi, kuidas hagejal läheb või kas tal on kõik korras. Kostja pöördub hageja poole Facebookis juhul, kui on vaja, et keegi oleks vennaga sel ajal, kui kostjat ei ole (on nt reisidel). Kui hageja on haige või on mingit sorti mured, siis hoolitseb hageja eest ja aitab teda vanaema, ema hagejast ei huvitu. Kostjaga kohtub hageja nendel hetkedel, kui ta väikevenda nende juurde toob või talle järele tuleb. Hageja ise on kostjaga rääkinud Facebookis olukordades, kui tal on vaja raha, et maksta näiteks oma treeningute eest vms. Kui hageja küsimused kostjale meelepärased ei ole, ta ignoreerib hagejat ja ei vasta midagi. Hageja õpib x.klassis, lõpetab xxxx.a kevadel xxxxx xxxxxxxxxxxxxx. Hageja plaanib pärast xxxxxxxxxxx lõpetamist edasi õppida xxxxxxxxxxxxx, tegeleb xxxxxxxxx praegu nii palju kui vähegi võimalik. On xxxxxxxx tegelenud alates 10.eluaastast, vahepeal olid küll pausid (peamiselt rahapuuduse tõttu, sest ema lõpetas pärast tema vanaema juurde kolimist treeningute eest tasumise), aga praegu käib hageja trennis kord nädalas. Hageja sooviks tulevikus tegelda edasi xxxxxx xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx. Kostja maksab hageja treeningute eest alates xxxx.a oktoobrikuust 35 eurot kuus, mis ei ole kaugeltki piisav. Et xxxxxxxxxxxxx kusagile ka jõuda ja saada rohkem kogemusi xxxxxxxxxxxxxxx seoses, peaks hageja käima trennis vähemalt 2-3 korda nädalas, mida praegu ei ole saanud rahapuudusel teha. 2 Igapäevaselt tegelebki hageja peamiselt õppimisega, kooliga seoses on ka päris palju ülesandeid. Korra nädalas käib hageja alates xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja tahaks väga käia ka jõusaalis, et ennast füüsiliselt paremas vormis hoida, aga rahapuudusel ei ole see olnud võimalik. Hageja tunneb huvi ka xxxxxxxxxxx vastu, tahaks osaleda mõnel xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, aga ka selleks ei ole tal reaalselt täna võimalusi. Kuna talle on xxxxxxxxxxx hetkel kõige olulisem, ongi ta teinud huvialade valikul otsuseid xxxxxxxxxxx kasuks. Kui hagejal on võimalik, käib ta ka erinevatel kontsertidel, et ennast kultuuriliselt harida. xxxx.a suvel (xx xx – xx xx xxx) töötas hageja xxxxxx xxxxx ja sai töötasu 550 eurot kuus (brutosumma). Seoses kooli algusega ei olnud tal võimalik töösuhet jätkata. xxxxxxxxxx lõpuklassis käivalt õpilaselt ei ole ka võimalik eeldada lisaks koolis käimisele ka veel töötamist. Hagejal ei ole infot BB igakuise sissetuleku kohta. Hageja teab, et kostja töötab xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxx, samuti xxxxxxxxx xxxxxxx ja xxxxxxxxxx (vt xxx). Hageja eeldab, et kui tema teenis xxxxxx xxxxx 550 eurot (brutosumma), siis BB sissetulek xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx ja xxxxxxxxxx on kindlasti oluliselt suurem. Lisaks saab BB regulaarselt ka elatist venna ülalpidamiseks hageja venna isalt. Avalikest registritest on teada, et BBle kuulub äriühing xxxxxxxx xx (registrikood xxxxxxxx), mis tegeleb xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ning mille käive kvartalis on teatmik.ee andmetel vahemikus 7500 - 12 500 eurot. Töötasusid xx-st ei maksta. Äriühing on registreeritud BB elukohta. BB kasutab nii erasõitudeks kui ilmselt ka töösõitudeks sõidukit (xxxx xxxxxxxx), Hageja eeldab, et see sõiduk kuulub BBle (või temaga seotud äriühingule). BBle kuulub avalike registriandmete kohaselt (kinnistusraamat.ee) 3 kinnistut – korter xxxxxxxxx, xxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxx x-x; kinnistu xxxxxxxxx, xxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxx xx xx; samuti kinnistu xxxxx xxxxxx xxxxxx xx. BB erinevate rahaliste kohustuste kohta hagejal info puudub. Hagejale teadaolevalt on BB viimase poole aasta jooksul vähemalt kolmel korral käinud reisidel välismaal (viimati xxxx/xxxx aastavahetusel ning xx xx - xx xx xxxx xxxxxxx). Sellest võib eeldada, et kostjal on rahalisi vahendeid, mille arvelt on võimalik sellise tihedusega välisreise endale lubada. Arvestusega, et hageja elab vanaema juures ning ei pea eraldi maksma elukoha üürimisega seotud kulutusi, on hageja kulud keskmiselt 569 eurot ühes kuus. Suurema osa kulutustest on kandnud hetkel tema vanaema. Perioodil xx xx – xx xx xxxx töötades teenis hageja kokku 1058,56 eurot (netosummana) ja kandis osad kulud ka enda teenitud vahenditest. BB on hagejale perioodil 28.12.2016 - 28.12.2017 raha tasunud lokku 783 eurot. Hageja leiab, et arvestades eeltoodut, sh hageja igakuiseid kulutusi ja vajadusi, on põhjendatud mõista BBlt hageja kasuks välja igakuine elatis 560 eurot kuus. Hageja leiab, et BB majanduslik olukord ja elulaad kinnitavad seda, et tal on võimalik hageja poolt märgitud ulatuses elatist hagejale tasuda. Arvestades, et hageja on elanud praeguseks 3,5 aastat oma vanaema juures ning BB ei ole selle aja jooksul hageja ülalpidamiskohustust täies ulatuses täitnud, palub hageja perekonnaseaduse § 108 alusel välja mõista elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (s.o perioodi detsember 2016.a kuni november 2017.a eest, v.a kuudel, kui hageja teenis endale ise sissetulekut, s.o kokku 10 kuu eest). 01.06.2018 hageja, võtte arvesse kostja vastuväiteid hageja kulude suuruse kohta, täpsustas nõuet. Hageja jäi oma nõuete juurde, kuid vähendas nõutavaid summasid. Hagi selgitas, et hagiavalduse terviktekstis märgitud 1 kuu kulutuste summa 569 eurot on hageja kulutused ideaalis, kui hageja elaks normaalset noore tüdruku elu ja ei peaks iga päev kaaluma, milliseid kulutusi teha, otsima odavamaid (kasutatud) riideid ja tegema valikuid, kas minna nt sõbrannadega kinno või selle asemel osta endale süüa. Hageja vältimatud kulud kuus on 434,7 eurot, mille hageja ümardab 435 eurole. Summa sisaldab ka xxxxxxxxxxx lõpetamisega seotud kulutusi, s.o pidulikke riideid, samuti xxxxxxxxxxx 1x nädalas ning hetkel vajaminevat xxxxxxxxx. 3 Kostja on tunnustatud firma xxxxx xxxxxxxx juht ning omab ka enda firmat, hageja on seisukohal, et kostjal on varjatuid sissetulekuid, kuna kostjal on võimalus käia välisreisidel (mitte ainult xxxxxxxx, kus on kostja meestuttav, vaid ka teistes riikides), enamus kulusid (riided, sõiduvahend, kütus jms) on, nagu ka kostja ise mainis, kostja firmal lasuv kohustus, mis jätab kostjale olulise summa igakuiselt kätte. Hageja venna, kostja teise lapse, vajadused on rahuldatud, teda toetab lisaks kostjale ka tema isa. Hageja on täiesti ebavõrdses seisus, tema oma isast midagi ei tea, toetust ei saa, välisreisidest võib vaid unistada. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud BB kanda. Hageja on valmis vaidluse lõpetama kompromissiga - elatis 250 eurot kuus ja tagasiulatuvast nõudest loobumine. KOSTJA VASTUS Kostja kirjalikus vastuses hagile vaidleb vastu tagasiulatuvale elatisele, elatise suurusele 435 eurot ja menetluskulude kandmise kohustusele. Arvesse võttes kostja sissetulekuid ning kohustusi on kostjapoolne võimekus tasuda elatist igakuiselt 130 eurot ühes kalendrikuus, kostja on valmis tasuma selles summas elatist ka hageja tulevaste ülikooliõpingute ajal, eelduslikult alates xxxx.a xxxxxxxxxx. Hageja näidatud kulud on ülepaisutatud, kostja sissetulek ja tema enda püsikohustused ei võimalda nõutavas suuruses elatist maksta, kostja ülalpidamisel on ka üks alaealine laps. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja ei tunne tema vastu huvi ega osale hageja ülalpidamises. Kostja on soovinud hageja kontaktnumbrit, mida kahjuks siiani ei ole edastatud, Messengeris on kostja hagejaga suhelnud ja tähtpäevadel/pühadel alati kingitusi teinud. Hageja on ise väitnud nii lastekaitsele kui ka pereterapeudile, et ei soovi suhelda kostjaga ja väldib igal juhul kohtumist kostjaga. Hageja kontakteerub Messengeris ainult juhul kui on raha vaja, kostja on vastavalt võimalustele ka alati panustanud ning raha edastanud. xxxxxxxxxx tegelemises tekkis hagejal mitmeaastane paus seoses trennis xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx, mitte kostja poolt arvete mittetasumise tõttu. Alates xxxx.a xxxxxxxx, kui hageja soovis jälle xxxxxxxxxxxxx tegeleda, tasub kostja taas hageja xxxxxxxxxxxxxxxx arveid. Lisaks, kui hageja on kostjalt küsinud raha xxxxxxxxxxxx ostuks, on kostja seda raha ka kandnud hageja kontole. xxxx. aastal viis kostja endine elukaaslane hagejale suhteliselt uue xxxx võimsa lauaarvuti (koos tarkvara ning programmidega), mille järelmaksu tasus kostja veel 2017. aastani. Kostja töötab xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx juhina ning alates xx xx xxxx kostja igakuine töötasu on 1000 eurot brutosummana. Kostja poja isa tasub igakuiselt elatist (stabiilselt alates xxxxxxxx xxxx riigikohtu otsuse alusel miinimumi). Lisaks laekub riiklik lastetoetus kostja pojale. Kostja BB on xxxxxxxx xx juhatuse liige. Töötasusid ettevõttest ei maksta, tasutakse ainult ettevõtlusega seotud kulusid, tulu kostja ettevõttest ei saa. Sõiduk xxxx xxxxxxxx kuulub liisingettevõttele ning seotud leping on xxxxxxxx xx-ga. Sõiduk on kasutusel ainult töösõitude jaoks, mis nähtub ka Maanteeametist. BBle kuulub xxxx xxx x - x, xxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxxx asuv korter, mis on xxxx. aastal soetatud krediidiasutuse abiga, et pakkuda turvalist ja kaasaegsete võimalustega kodu endale ning oma tütrele, ning mis on tänase päevani kostja ja tema poja elukohaks. BBle kuulub ¼ kaasomandist xxx xx xx, xxxxx xxxx paiknevast kinnisasjast ja ¼ kaasomandist xxxxxx xx, xxxxx xxxx paiknevast kinnisasjast, viimasel aadressil elab käesoleval hetkel ka hageja, hageja ja tema vanaema EE kasutavad tasuta ka kostjale kuuluvat kaasomandiosa. Kostja selgitab, et tal on olnud võimalused viibida välismaal tänu meestuttavale xxxxxxx, kes on teinud vastavad kulutused. Kostja väljaminekud ühe kuu lõikes: Kodulaen + kindlustus 350 eurot BIG laenuleping 120 eurot Kommunaalmaksed 80 – 140 eurot Internet ja TV 32 eurot Poja xxxxxxxxx 30 eurot Poja xxxxxxxxxxxx 33 eurot 4 Hageja xxxxxxxxxx 35 eurot Hageja taskuraha 45 – 60 eurot Võlgnevus M.L.-le 50 eurot. Lisaks vastavalt võimalustele söök, riided, koolivahendid, hügieenivahendid, ravimid jms. Kostja tegelik majanduslik olukord ei ole selline, nagu hageja eeldab. Lähtuvalt sellest kostjal puudub võimalus hagejale suurema elatise tasumiseks. xxxx.aastal on kostja soetanud oma lapsele (hagejale) ning tulevasele lapsele (pojale) neljatoalise kodu. Hagejale on kostja juures olemas kodu oma toaga, makstud on kodulaen ja kommunaalid, olemas TV ning internet, soe söök laual. Hagejal oma kodus elades oleksid eelmainitud kulud püsivalt kantud ja on ka käesoleval hetkel kostja poolt kantud. Kostja on nõus jätkama hageja xxxxxxxxxxide arvete tasumist ning igakuiselt kandma hageja kontole kindla summana ehk 65 eurot alates 15.04.2018. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud tagasiulatuva elatise nõudega. Kostjal puuduvad võimalused nõude täitmiseks, eelnevalt on kostja igati näidanud koostöövalmidust raha kandmisel vastavalt võimalustele ning on alati püüdnud raha leida ning maksta, kui hageja on küsinud raha erinevate asjade soetamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus poolte nõusolekul teeb otsuse kirjalikus menetluses. Kohus kuulas menetlusosaliste selgitused 22.05.2018 korraldaval kohtuistungil suuliselt ära ning selgitas pooltele tõendamiskoormist. Poolte soovil kohus jätkas menetlust kirjalikus menetluses, andis hagejale võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks ja määras pooltele tähtaja kokkuleppe sõlmimiseks. Kokkuleppele mittejõudmise kohta teate saamisel kohus määras pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks ja kohtulahendi teatavakstegemise aja. 2. Kohus, kuulanud ära poolte selgitused ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Asjas ei ole vaidlust, et hageja AA on kostja BB tütar. Isa kanne hageja sünniaktis puudub ning hageja enda isa ei tea. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et alates xxxx.aastast elab hageja kostjast eraldi, oma vanaema, EE juures. xx xx xxxx sai hageja täisealiseks. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist saama õigustatud laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagiavalduse esitamise ajal 28.12.2017 õppis hageja xxxxxxxxxxxx, kohtuotsuse tegemise ajaks on xxxxxxxxxxx lõpetatud (kooli veebilehe xxx andmetel oli lõpuaktus xx xx xxxx). Seega on kogu hagis nõutav elatis muutunud sissenõutavaks. Kohus ei saa etteulatuvalt elatist välja mõista tingimuslikult hageja võimaliku edasiõppimise puhuks teises õppeasutuses.

1. Hagiavalduses välja toodud ja täpsustatud kulude loetelu kohaselt on hageja igakuiste kulude summa 435 eurot. Selles summas taotleb hageja kostjalt elatise välja mõista kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Samuti hageja soovib samas summas elatist ka tagasiulatuvalt alates 28.12.2016, s.o ühe aasta eest enne hagi esitamist, arvestades kostja poolt vastaval perioodil tasutut ja asjaolu, et kahel kuul hageja sai ise töist sissetulekut. Hageja rõhutab, et tagasiulatuvalt nõutav elatis jääb osaliselt perioodi, mil hageja oli alaealine.
2. Esmalt kohus analüüsib alates hagi esitamisest nõutava elatise suurust. Kohus nõustub Riigikohtu seisukohtaga (vt 19.10.2015 lahend tsiviilasjas 3-2-1-119-15, punkt 10), et

§ 101

lg 1, mille järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kohaldub üksnes alaealiste laste suhtes. Riigikohus on oma sellist seisukohta põhjendanud järgmiselt: „See tuleneb juba

§ 101pealkirjast "Elatis alaealisele lapsele".

Seadus kaitseb ka üldiselt eriliselt just alaealisi lapsi, tagades neile kui eripärastele (ja piiratud teovõimega) õigussubjektidele suurema kaitse minimaalselt eluks vajalike vahendite saamiseks. Ka perekonnaseadust süstemaatiliselt tõlgendades saab

§ 101

mõista selliselt, et 5 see kehtib üksnes

§ 97p 1 järgsele alaealise lapse elatisenõudele.

Miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (

§ 97

p-d 2 ja 3) ei oleks kolleegiumi arvates põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummäära.“ Riigikohus on viidatud lahendi punktis 11 selgitanud, et asja lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99

lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada

§ 102ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb

§ 102

lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. Seega

§ 102

lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.

5. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. See, et hagejal on üks vanem, kellelt on võimalik ülalpidamist nõuda, on olnud kostja valik. Seega

§ 105

lg 3 kohaselt vastutas kostja hageja ülalpidamise eest üksinda, kuid kuna hageja on täisealine, siis tuleb elatise väljamõistmisel arvestades nii hageja vajadusi, kui ka kostja majanduslikku olukorda ja tema muid kohustusi.

1. Hageja on enda kulude suuruseks ühes kuus märkinud: toit 150 eurot, riided 20 eurot, jalanõud 20,80 eurot, transport 7,7 eurot (bussipiletid Pärnus) + 2,50 eurot (ca 30 eurot aastas) vajadusel üle Eesti; kooliga seotud õppevahendid 3,75 eurot; xxxxxxx 8,30 eurot (ühekordne kulu, jagatud aasta peale); juuksur, kosmeetik – 13,3 eurot, xxxxxxxxxxxxxxx 35 eurot; xxxxxxxxxxxxxxxx 20,80 eurot; hügieenivahendid (hambapasta, -hari, šampoon, palsam, dušigeel; kreemid, kosmeetika, intiimhooldus) 30 eurot, ravimid 7 eurot (vitamiinid, xxxxxxxxxxxxxxxx, valuvaigisti/palaviku alandaja, kurgu- ja nohurohud); arstivisiidid 1,25 eurot; sidekulud 42 eurot (nutitelefoni pakett 16 eurot; internet kodus (kasutab hageja üksi, vajalik koolitööde tegemiseks) 20 eurot; TV (Starman) 6 eurot (kogukulu jagatud vanaema ja hageja vahel)), meelelahutus (kino, kontsert, sõprade ja enda sünnipäevad) 18,30 eurot, kommunaalkulud (elekter, küte, vesi, kuivkäimla puhastamine (kogukulu jagatud hageja ja vanaema vahel)) 35,5 eurot. Hageja märgib, et toidukulu ei sisalda väljas söömise kulusid, sest rahaliselt ei ole hagejal olnud võimalik väljas süüa: riiete ja jalanõude kulu on viidud miinimumini, arvestatud on ka pidulike riiete ühekordset summat 50 eurot, jagatuna aasta peale. Kooliga seotud õppevahendite kulu ei vähene, kuna hageja kavatseb minna edasi õppima xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ja hiljem xxxxxxxxxxxxx erialale. Prillide kulu 100 eurot on hageja arvestanud aasta peale, eelmised prillid on ostetud kolm aastat tagasi ja hakkavad katki minema, hageja nägemine on halvenenud, on vaja kontrollida nägemist ja ilmselt on vajalikud uue tugevusega klaasid. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kulu määramisel on hageja lähtunud xxxxxxxxxxx 6 maksumusest sagedusega 1 kord nädalas. xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx paremate teadmiste, oskuste saamiseks peaks treeninguid olema 2 – 3 korda nädalas. Hageja alustas treeningutega uuesti xxxx.a xxxxxxx, aastane trenn ei võimalda veel võistlustel käimist, mistõttu olekski vaja trenni teha rohkem ning järjepidevalt. Treeninguteks vajalikud vahendid – xxxxxxxxxxxx (xxxxx, xxxxxxxx) ja xxxxxx – on vaja osta uued. Praegune xxxx on ostetud kasutatult, see on xxxxxxxxxx ja ei vasta turvanõuetele; xxxxxx on jäänud väikeseks, xxxxxx kuluvad ruttu. Kommunaalkulude puhul on arvestatud hagejale langevat osa, kulud on jagatud vanaema ja hageja vahel võrdselt.
2. Hageja ei ole enda kulude tõendamiseks tõendeid esitanud. Hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise vajadus pidi riigi õigusabi osutajale olema teada ka enne kohtu vastavaid selgitusi 22.05.2018 eelistungil. 01.06.2018 menetlusdokumendis hageja põhjendab kulude kohta tõendite esitamata jätmist sellega, et arved saadetakse hageja vanaemale internetipanka ja tasutakse otsekorralduste alusel; vanaema U-neti koodikaart suleti ja ID-kaardi koode ei ole vanaemal olnud võimalik vahetama minna, mistõttu ei saa vanaema internetipangas iseteenindusse sisse logida ega arveid kätte saada.
3. Kohtule jääb arusaamatuks hageja väide vanaema ID-kaardi koodide vahetamise vajaduse kohta. Tuleb nõustuda kostja väidetega, et hagejal (või tema vanaemal) oleks olnud võimalik (kordus)arveid küsida teenuse osutajatelt. Hagi on kohtusse esitatud xxxxa lõpus, kulude suuruse väljatoomise ja tõendite esitamise vajadust on kohus hagejale selgitanud juba 02.02.2018 hagi käiguta jätmise määruses, ligi pool aastat on möödunud hagejale riigi õigusabi korras esindaja määramisest ning esindaja poolt hagiavalduse tervikteksti esitamisest. Ka istungi ja otsuse aja teatamise vahel (kohus andis pooltele aega kokku leppimiseks, kokkuleppele mittejõudmisel tuli hagejal esitada tõendid kulude kohta) on olnud piisavalt aega, et vajadusel taotleda uued IDkaardi koodid või küsida soovitud tõendid teenuseosutajatelt. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja eluvajaduste suuruse, arvestades kostja poolt tunnustatud kulusid ning hinnates hageja pangakonto väljavõttest (perioodi 10.08.2017 – 10.02.2018 kohta, toimikus lk 45 – 52) ja poolte sõnumivahetusest nähtuvaid asjaolusid. Poolte selgituste ja tõendite alusel kohus leiab, et hageja igapäevaseks ülalpidamiseks vajalike kulude suurus ei ületa 400 eurot kuus.
4. Kostja ei vaidle vastu hageja näidatud järgmistele kuludele: toit 150 eurot, riided 20 eurot ja jalanõud 20,80 eurot, kooliga seotud õppevahendid 3,75 eurot, transport 10,20 eurot (7,7 eurot linnatransport (kuupilet) + 30 eurot aastas (ehk 2,5 eurot) kuus Eestisisesed sõidud), xxxxxxxxxx 35 eurot, hügieenivahendid 30 eurot, meelelahutus 18,30 eurot (vaidlustamata kulud kokku 288,05 eurot).
5. Kostja vaidleb vastu juuksuri, kosmeetiku, ravimite ja arstivisiitidega seotud kulude suurusele, samuti kostja ei oska hinnata kommunaalkulude suuruse põhjendatust. Hageja ei ole juuksuri ja kosmeetiku külastamise kulu sisutanud konkreetsete tema poolt kasutatavate teenustega. Kohtule esitatud poolte sõnumivahetuse väljatrüki juures nähtava hageja foto järgi on hagejal xxxxx xxxxx juuksed, selline soeng ei vaja keerulist lõikust või vältimatut igakuist hooldust juuksuri juures. Juuksuri külastamine ei ole elutähtis teenus, kuid kohtu hinnangul kuulub siiski teismelise tütarlapse elementaarse elukvaliteedi juurde. Kohus leiab, et piisavaks sageduseks saab praeguses asjas pidada juuksuri külastamist kord kvartalis, á 15 eurot, aastane kulu 60 eurot ehk 5 eurot kuus. Juuksuriteenuse maksumuse määramisel on kohus arvestanud ainult xxxxxxx juuste lõikusega, võimalikku juuste värvimise kulu ei loe kohus hageja ülalpidamiseks vajalikuks kuluks. Samuti ei ole hageja põhjendanud vajadust regulaarse kosmeetikuteenuse järele, tegelikkuses sellise kulu olemasolu ei ole hageja ka tõendanud.
6. Kostja väidetel on tema siiani maksnud hageja arstide külastamisel visiiditasud, seda on ette tulnud umbes kord aastas. Üldteadaolevalt tuleb visiiditasu maksta eriarsti vastuvõtule pöördumisel, perearsti vastuvõtule saab tasuta. Hageja ei ole hagiavalduses selgelt välja toonud, milliseid eriarste ta külastab. Kulu juures on märkus „vastavalt vajadusele“, kuid hageja ei ole välja toonud, kui sageli hagejal eriarsti külastamise vajadus on tekkinud. Hagiavaldusest 7 nähtuvalt kannab hageja prille, mistõttu saab vajaliku kuluna arvestada ka silmaarsti visiite. Samas, järelduvalt hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest, ei käi hageja aga silmaarsti juures igal aastal. Nimelt on hageja oma kulude nimekirjas uute prillide soetamise vajadust põhjendanud sellega, et eelmised prillid on ostetud kolm aastat tagasi ja need hakkavad katki minema, vaja on kontrollida ka nägemist ja ilmselt on vajalikud uue tugevusega klaasid, sest hageja nägemine on halvenenud. Sellest saab järeldada, et hageja kontrollib nägemist ainult seoses prillide soetamisega. Prillide soetamiseks ei pea ilmtingimata külastama silmaarsti - prillide ostmisel on paljudes prillipoodides nägemisteravuse määramine ja silmarõhu kontroll tasuta ning. Kohus leiab, et täiskasvanuks saanud hageja puhul saab eeldada kord aastas ka naistearsti vastuvõtul käimist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et piisav on arvestada kahe eriarsti visiidiga aastas, seega kulu keskmiselt 10 eurot aastas (0,83 eurot kuus). Ravimikuludena (7 eurot kuus) on hageja loetlenud xxxxxxxxxxxxxxx, vitamiinid, valuvaigistid/palaviku alandajad ja kurgu-nohurohud, mida tarvitab vastavalt vajadusele. Hageja esindaja istungil kinnitas, et hagejal ei ole mingit kroonilist terviseriket, püsivat xxxxxxxxx ega muud tervisehäda, mille tõttu ta oleks pideva arstliku järelevalve all või peaks tarvitama regulaarselt (retsepti)ravimeid, hageja tarvitab vastavalt vajadusele tavapäraseid käsimüügiravimeid ja vitamiine. Kohus leiab, et nendel asjaoludel saab mõistlikuks ravimikuluks lugeda mitte rohkem kui 60 eurot aastas, 5 eurot kuus.
7. Kohus leiab, et hageja näidatud kommunaalkulud 35,50 eurot kuus on põhjendatud. Kulu sisaldab: küttekulu ümardatult 22,90 eurot (275 eurot aastas), vesi 1,2 eurot ja kuivkäimla puhastamine 1,5 eurot. Hageja selgitas, et on arvestatud ainult hagejale langevat osa kulust, tegelikud kulud on suuremad, hageja elab koos vanaemaga ning kulud on jagatud kahe peale. Kostja kinnitas, et hageja ja tema vanaema elukohas on ahiküte, tsentraalse kanalisatsiooniga ühendust ei ole, on kuivkäimla. Kuiv ja kohe kütmiseks kõlbulik küttepuu on oluliselt kallim, märja puidu saab odavamalt, kuid seda ei saa samal aastal kütteks kasutada, küttepuidu maksumust mõjutab ka puidu ülestöötamist mõjutav ilmastik ja seetõttu on kütte hind aastati erinev. Sõltuvalt küttepuude hinnast võib hageja näidatud aastase küttekulu 549,60 euro eest saada keskmiselt 10 – 15 ruumi küttepuid. Kütteperioodil tegelikult kuluvate puude hulk sõltub jällegi ilmastikust, kuid kohtu hinnangul on hageja ja tema vanaema kasutuses oleva, kostja kinnitusel kahe küttekoldega (ahi ja pliit) elamu kütmiseks vajalik minimaalne kogus 10 ruumi puid kütteperioodi jooksul. Seega hagejale langev osa küttekuludest 275 eurot aastas (22,90 eurot kuus) on kohtu hinnangul mõistlik ja vajalik kulu. Kuivkäimla lampkasti tühjendamise kulu 35 eurot aastas (hagejale langev osa 17,50 eurot ehk 1,5 eurot kuus), hageja kulud elektrile 10 eurot ja veele 1,2 eurot on kohtu hinnangul mõistlikud ja vajalikud kulud.
8. Hageja side- ja TV-kulud 42 eurot kuus sisaldavad hageja nutitelefoni paketi tasu (sms, kõned ja internet mobiiltelefonis) 16 eurot, koduse interneti kulu 20 eurot kuus ja TV kulud 6 eurot. Hageja selgituste kohaselt kasutab kodust internetti tema üksinda arvutiga koolitööde tegemiseks, televisiooni kulud on jagatud vanaemaga pooleks. Kulude tegelikke suurust ei ole hageja tõendanud, kuid nutitelefoni paketi tasu 16 eurot ja koduse interneti-tv kulu 32 eurot ei ole ülemäärased. Kohus leiab aga, et hageja väited selle kohta, et kodust internetti kasutab tema üksinda, ilmselt ei ole tõesed. Hageja on toonud esile, et vanaema kasutab maksete tegemiseks internetipanka ja arveid saadetakse talle ainult elektrooniliselt. Internetipanka ei ole võimalik kasutada ilma internetiühenduseta. On enam kui tõenäoline, et internetipanka kasutada oskav isik loeb arvutist ka uudiseid ajalehtedest/uudisportaalidest. Seega koduse interneti tasu tuleb samuti jagada hageja ja tema vanaema vahel. Eeltoodu alusel kohus peab hageja põhjendatud side- ja TV-kulude suuruseks kokku 32 eurot (16 eurot mobiiltelefoni pakett, 10 eurot kodune internet ja 6 eurot TV). 8
9. Hageja on põhjendanud, et sooviks käia xxxxxxxxxxxxxxxxx rohkem kui 1 kord nädalas, kuid on treeninguteks vajaliku kuluna arvestanud 35 eurot kuus, mis vastab ühele treeningkorrale nädalas ning mida kostja on alates 2017.a oktoobrist tasunud. xxxxxxxxxxxxxx kuluks on hageja näidanud 250 eurot, sh xxxxxxxxxxxxx (xxxxxx ja xxxxxxxxxt 200 eurot). Hageja esitatud tõenditest (sõnumivahetus kostjaga, lk 139 – 140) nähtub aga, et xxxxxx maksumuseks on 45 eurot ja xxxxxx 65 eurot, kokku xxxxxxxxxxxxx seega 110 eurot. Selliselt on xxxxxxxxxxxxxx kogumaksumuseks koos xxxxxxxxxx (50 eurot aastas) 160 eurot aastas ehk 13,30 eurot kuus. xxxx ja xxxxxx kestvuskaupadena on kasutatavad pikemat aega, kuid kasutatuna ostmisel on kohtu hinnangul põhjendatud nende kulude jagamine ühe aasta peale. Lisaks kohus juhib tähelepanu, et hageja soovib elatist 435 eurot kuus sama kulude arvestuse järgi ka tagasiulatuvalt alates 2016.a detsembrist, kuid xxxxxxxxxxxxxx jätkas hageja mitmeaastase pausi järel alles xxxx.a sügisel. Seega detsembrist xxxx – septembrini xxxx ei saanud hagejal olla kulusid seoses xxxxxxxxxxxxxxx tasuga ja xxxxxxxxxxxxxx soetamisega ning selle võrra on sellel perioodil kulude summa ühes kuus väiksem.
10. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja prillide kulu 8,30 eurot kuus. Hageja põhjendab uute prillide ostmise vajadust eelkõige sellega, et prillid on ostetud kolm aastat tagasi ja hakkavad katki minema (logisevad). Hagiavalduses paljasõnaliselt väidetakse, et hageja nägemine on halvenenud. Hageja on kulu suuruse tuletanud 3 aasta taguse prilliostu maksumuse 100 euro jagamisel ühe aasta peale, kuigi eelmisi prille on kasutanud kolm aastat. Ei ole alust eeldada, et uute prillide kasutusiga oleks väiksem kui kolm aastat, seega 8,30 euro asemel on põhjendatud prillide kulu 2,80 eurot kuus. Arvestades eeltoodud kuludele lisaks mõningaid kulusid majapidamise korrashoiuks (puhastusvahendid, pesupesemise vahendid, WC-paber), mida hageja ei ole arvestuses näidanud, kujuneb hageja ülalpidamiseks vajalikuks summaks maksimaalselt 400 eurot kuus.
11. Nagu eelnevalt otsuses märgitud, puudub hagejal teine vanem ning kostja üksinda vastutab hageja ülalpidamise eest. Kostja leiab, et ei ole oma sissetulekute, ülalpidamist vajava alaealise lapse ja muude kohustuste kõrvalt suuteline maksma elatist rohkem kui 130 eurot kuus. Kostja on siiani maksnud hageja xxxxxxxxxxxxxxxx tasu 35 eurot ning maksnud hagejale igakuiselt raha kontole vastavalt oma võimalustele ja hageja soovidele, üldjuhul 65 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõttest (toimikus lk 76 – 88) nähtuvalt on tema sissetulekuks töötasu xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx xx-ist (endise ärinimega xxxx xxxx xxxxxx xx), netotöötasu suuruseks 2017.aastal oli 849,20 eurot, alates 01.01.2018 on kostja netotöötasu 921,20 eurot. Kostjale kuulub kinnisvara: kostja ja hageja vanaema ühisomandis on xxxxxx, xxxxxx xx xx asuv elamumaa sihtotstarbega kinnistu (mis on ka hageja ja vanaema elukohaks, registriosa nr xxxxxx), kostja ja hageja vanaema ühisomandis on ½ kaasomandi osa xxxxxx, xxx xx xx asuva kinnistust (registriosa nr xxxxxx) ning hageja ainuomandis on kostja ja tema poja elukohaks olev korteriomand asukohaga xxxx xxxx xxxxxxxx xxxx, xxxx xxx x-x (registriosa r xxxxxx). Kohus leiab, et kinnisvara omamine praegusel juhul ei ole käsitatav varana, mille arvelt oleks võimalik hagejale rahas elatist maksta. Küll tuleb arvestada asjaolu, et hageja elab kinnistul, mis osaliselt kuulub kostjale ning seega annab kostja hagejale ülalpidamist ka vahetult, võimaldades eluruumi kasutamist tasuta. Kostjalt ei saa eeldada täisealise hageja ülalpidamiseks enda ja alaealise lapse elukoha võõrandamist või väljaüürimist. Kolmandast kinnistust kuulub ½ mõttelist osa kostjale ja hageja vanaemale ühiselt, seega kinnisasja mõttelise osa võõrandamist saavad kostja ja hageja vanaema otsustada ühiselt. Kostja on esile toonud, et ei ole enda emaga (hageja vanaemaga) selles osas kokkuleppele saanud.
12. Äriregistri andmetel on kostja xxxxxxxx xx (registrikood xxxxxxxx) asutaja, ainuosanik ja juhatuse ainus liige alates osaühingu xx xx xxxx registrisse kandmisest. xxxxxxxx xx xxxx.a majandusaasta aruande kohaselt on osaühingu tegevusalaks xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx ning osaühing teenis 38 045 euro suuruse müügitulu juures kasumit 17 032 eurot. Kokku on osaühingul eelmiste perioodide jaotamata kasumit 34 365 eurot. Äriühingul ei ole tööjõukulusid, 9 kuid mitmesuguste tegevuskulude summa on 18 640 eurot aastas (keskmiselt 1553,33 eurot kuus). Kostja korraldaval kohtuistungil ja kirjalikus seisukohas selgitas, et äriühingu arvelt kaetakse tema auto-, telefoni- ja riiete kulud. Õige on hageja osundus, et selle võrra jääb kostjal alles vaba raha xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx xx-ist saadavast töötasust. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja kahtlus, et kostja ei ole avaldanud kohtule kõiki oma sissetulekuid. Selliseid kahtlusi kinnitab asjaolu, et hageja üheaegselt töötab töölepingu alusel xxxxxxxxxxxxxxx juhina ja juhib samal tegevusalal tegutsevat osaühingut, mis teenib tulu. Samuti saab kostja pangakonto väljavõttest nähtuvatest sularaha sissemaksetest järeldada, et kostjal on lisaks palgatulule veel muid sissetulekuid. Nii on kostja perioodil xx xx xxxx – xx xx xxxx enda kontole AS-is SEB Pank teinud 150 – 500 euro suuruseid sularaha sissemakseid, kokku 5 kuu jooksul summas 1750 eurot (seega keskmiselt 350 eurot kuu kohta). Kostja SWEDBANK’i konto väljavõttest, kuhu laekub kostja töötasu, samas suurusjärgus sularaha väljavõtmisi ei nähtu. Seega ei ole tegemist kostja enda vahendite kandmisega ühelt kontolt teisele (puuduks ka mõistlik põhjus elektroonilise ülekande asemel võtta raha pangakontolt välja ja sularaha sissemaksena enda teisele pangakontole kanda). xxxxxxxx xx aastaaruande kohaselt osaühingul töötajaid ega tööjõukulusid ei ole, samas on tegevuskulud, on müügitulu ja kasum. Sellest saab järeldada, et osaühingu tegevust arendab üksnes kostja, panustades sellesse enda tööd ja aega. Seega on kostjal õigus saada osaühingust ka tulu. Kohus leiab, et Xxxxxxxx xx ainuosaniku ja juhatuse ainsa liikmena saab üksnes kostja ise otsustada, kas äriühingust talle töö- või juhatuse liikme tasu makstakse või kas kasumit jaotada. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja tuginemine sellele, et Xxxxxxxx xx-st talle töötasu ei maksta.
13. Kostjaga koos elab kostja alaealine poeg CC, kelle isalt kostja saab lapse ülalpidamiseks elatist (2017.a septembrini pool miinimumelatisest (sel ajal 117,50 eurot), alates xxxxxxxxxx xxxx miinimumelatist (235 eurot, 2018.aastal 250 eurot kuus). Samuti makstakse kostjale lapse eest ette nähtud peretoetust (2017.a 50 eurot, praegu 55 eurot kuus). Kostja töötasu, saadava elatise ja peretoetuse summa on 2018.a kokku seega 1226,20 eurot.
14. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt on tal lisaks hageja ülalpidamiseks tehtavatele maksetele järgmised püsikulud: kodulaen + kindlustus 350 eurot, BIG laenuleping 120 eurot, kommunaalmaksed 80 – 140 eurot, internet ja TV 32 eurot, poja xxxxxxxx 30 eurot, poja xxxxxxxxxxx 33 eurot (suvel seda kulu ei ole), võlgnevus M.L.-le 50 eurot (korraldava kohtuistungi 22.05.2018 seisuga oli võlgnevuse jääk kostja sõnul 450 eurot), nimetatud kulud kokku maksimaalselt 755 eurot kuus. Eeltoodud kuludele lisaks maksab kostja 35 eurot kuus hageja xxxxxxxxxxxxxxxx tasu ja 45 - 60 eurot kuus hagejale taskuraha. Seega kostja näidatud kulud kokku 850 eurot. Lisaks on kostjal vastavalt võimalustele kulud söögile, riietele, koolivahenditele, hügieenivahenditele, ravimitele jms. Kohus leiab, et kostja näidatud suuruses kulud ei ole tõendatud. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on BIG pangale igakuiselt makstav summa 35 eurot, mitte 120 eurot. Seega on kostja tegelikud kulud näidatust vähemalt 85 euro võrra väiksemad. Eeltoodust tulenevalt jääb kostja näidatud töötasust (921,20 eurot) pärast kostja enda kulude ja kohustuste ning hagejale tehtavate maksete summa maha arvamist arvestuslikult vaba raha 156,20 eurot kuus. Kostja ei ole oma kuludena välja toonud oma alaealise lapse ülalpidamise muid kulusid, peale treeningutasude, osaliselt sisalduvad alaealise lapse kulud ka kostja eluasemekuludes. Seega saab arvestada, et kostja alaealise lapse ülejäänud kulud (söök, riided) on kaetud tema jaoks makstava elatisega ja peretoetusega. Kohus siinkohal märgib, et hageja on hagiavalduses nimetanud, et tema eest ettenähtud peretoetust makstakse vanaemale. Kostja ei ole menetluses sellele tuginenud ega ole taotlenud elatise suuruse määramisel arvestada sellega, et hageja kulud on osaliselt kaetud riikliku peretoetusega. 10
15. Eeltoodu alusel, arvestades, et lisaks Xxxx xxxx töötasule on kostjal võimalus enda osaühingust Xxxxxxxx xx saada (ja kostja tõenäoliselt ka saab) sissetulekut vähemalt 300 euro ulatuses kuus, asub kohus seisukohale, et kostja on oma majandusliku seisundi poolest suuteline tasuma hagejale elatist 250 eurot kuus. Kohus võtab elatise summa suuruse määramisel arvesse, et hageja kasutatava eluruumi aadressil xxxxxx xx xxxxxx ühisomanikuks on hageja vanaema kõrval ka kostja, seega osaliselt kostja annab hagejale ülalpidamist ka eluruumi võimaldamise läbi. Kuivõrd täisealise lapse õigus saada ülalpidamist on seotud õpingutega ning hageja lõpetas xxxxxxxxxxx xx xx xxxx, on 01.06.2018 nõude täpsustuse kohaselt alates 1.jaanuarist 2018 kuni õpingute lõpuni nõutav elatis muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks. Seetõttu kohus mõistab perioodi eest 01.01.2018 – 22.06.2018 elatise välja ühekordse summana vastavalt järgnevale arvutusele. Selle perioodi eest arvestatud elatise summa on kokku 1433,33 eurot (s.o 5 kuud x 250 eurot + juunikuu 22 päeva eest 183,33 eurot (250 eurot : 30 päevaga x 22 päeva)). Hageja 01.06.2018 nõude täpsustuse kohaselt on kostja samal perioodil juba tasunud hagejale kokku 250 eurot (ehk 5 kuu jooksul keskmiselt 50 eurot kuus). Seega väljamõistetava elatise summaks on 1183,33 eurot (1433,33 eurot – 250 eurot= 1183,33 eurot). Kostja ei ole perioodi jooksul tasutud summa suuruse kohta vastuväiteid esitanud ega tegelikult tasutud summat täpsustanud, kuigi kohtu hinnangul on tõenäoline, et kostja poolt tasutud summa võib olla suurem. Kostja on alates xxxx.a xxxxxxxxxxx tasunud hageja xxxxxxxxxxxxxxxx eest 35 eurot kuus ja lisaks maksnud hageja pangakontole raha. Näiteks on ka 2018.a jaanuaris kostja hageja kontole kandnud 45 eurot ja maksnud xxxxxxxxxxxxxx eest 35 eurot. Üksnes xxxxxxxxxxxxxxx tasu 5 kuu eest moodustab 175 eurot. Hageja on ise esile toonud, et enne 22.05.2018 istungit ema üldjuhul tasus tema kontole 65 eurot kuus. Hageja konto 10.02.2018 seisuga ja kostja pangakontode 15.02.2018 seisuga esitatud väljavõtete kohaselt on kostja poolt hageja kontole kantud summad olnud vahemikus 45 – 145 eurot kuus (üle 100 euro siiski vaid detsembris 2017), koos xxxxxxxxxxxxxxxx tasuga seega elatise maksmisena käsitatav summa 75 – 175 eurot kuus. Kohtul ei ole alust eeldada, et kostja oleks alates veebruarist 2018 tasunud hagejale oluliselt vähem. Muude tõendatud andmete puudumise tõttu kohus arvestab kostja poolt tasutuks hageja näidatud 250 eurot ja vähendab selle summa võrra kostjalt väljamõistetava elatise summat. Siiski tuleb kohtuotsuse täitmisel arvesse võtta kõiki kostja poolt pärast 01.01.2018 hageja pangakontole kantud summasid, kostja poolt tasutud xxxxxxxxxxxxxxxx tasusid ja võimalikke muid makseid hageja kulude katteks. Kostjal tuleb vajadusel tasumist tõendada. Kuivõrd kogu elatis on muutunud sissenõutavaks, tuleb kogu summa tasuda ühe maksena mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtu hinnangul on mõistlik aeg üks kuu. Pooled võivad kokku leppida tasumise tähtajas, samuti summa osade kaupa maksmises.
16. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt perioodil detsember 2016 – november 2017 summas 3567 eurot tuleb jätta rahuldamata. Esiteks kohus ei nõustu tagasiulatuva elatise summa arvutuskäiguga. Hageja arvestuste kohaselt on kostja kohustatud sel perioodil tasuma elatist 10 kuu eest, sest suvel hageja ise töötas ja sai kahel kuul sissetulekut. Kohus leiab, et tagasiulatuva perioodi eest elatise võlgnevuse leidmiseks tuleb perioodi elatise summast maha arvestada kogu hageja enda teenitud sissetulek, mitte välistada arvestusest kuude arv, mil hageja elatist teenis. Hageja soovib elatist 435 eurot kuus, kuid sai ise ühes kuus 534,36 eurot töötasu ja puhkusekompensatsioonina (lõpparve väljamaks 01.09.2017). Seega hageja ühe kuu sissetulek kattis rohkem kui ühe kuu kulude summa. Eelduslikult teenis hageja ka eelmise kuu eest vähemalt miinimumpalka. Hagejal oli kogu enda teenitud summa ulatuses võimalik oma kulusid katta ning selle võrra oli tema ülalpidamisvajadus perioodil väiksem. Hageja esitas enda pangakonto väljavõtte ainult perioodi 10.08.2017 – 10.02.2018 kohta, mitte kogu tagasiulatuva perioodi kohta, mistõttu puuduvad andmed hageja tegelike sissetulekute suuruse kohta elatise nõude perioodil. 11 Tagasiulatuva elatise nõuet ei põhista see, et hageja elab viimased 3,5 aastat vanaema juures ja väidetavalt ema BB ei ole selle aja jooksul ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Asjaoludest nähtuvalt asus hageja vanaema juurde elama hageja enda algatusel, kuna läbisaamine kostjaga oli halb. Murdeealise lapse keerulised suhted oma vanema(te)ga ei ole midagi ebatavalist, kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid, et hageja oleks olnud ohus ja/või seetõttu eraldati perekonnast (emast). Hageja esitatud psühholoog x xxxxxxx xx xx xxxx tõend ja xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx xx xxxx vastus Pärnu linna päringule (lk 142 - 144) põhistavad küll hageja vanaema juurde elama asumist, kuid ei seondu elatise nõudega. Kostja vanemaõiguste piiramiseks ja hagejale eestkostja määramiseks ei ole kohtule avaldust esitatud, mistõttu ei ole kohtul alust arvata, et kostja jättis hageja vanemliku hoole ja ülalpidamiseta. Kostja on hageja vanaema juurde elama asumisega nõustunud. Hooldusõigusliku vanemana oli kostjal õigus määrata, kelle juures hageja elab. Samas hageja ei oleks saanud asuda vanaema juurde elama vastu vanaema tahtmist. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et vanaema oleks tingimuseks seadnud kostja poolt mingi summa tasumise hageja kulude katteks. Kohus leiab, et kui hagejat pidas ülal vanaema, s.o kostja ema, on tegemist

§ 106

lg 2 kohase asenduskohustusega ning elatise nõudeõigus läks selles ulatuses üle hageja vanaemale. Sega hagejal ei saa olla elatise nõuet kostja vastu sama aja eest. Kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest järelduvalt on hageja ülalpidamiseks olnud asjaosaliste vahel vähemalt vaikiv kokkulepe – hageja eest makstav peretoetus vormistati ümber vanaema nimele, hageja on regulaarselt maksnud hageja pangakontole raha, hageja ja kostja vahel on olnud ka pidev suhtlus ja kokkulepped seoses hageja kulude katmiseks raha andmisega. Hageja ise toob sõnumivahetuse allkirjas (lk 141) välja, et ema oli enne 22.05.2018 kohtuistungit lubanud kanda iga kuu 65 eurot. Sellest saab järeldada, et oli kokkulepe hageja ülalpidamise korraldamise osas. Kokkuleppe olemasolu ja selle kostja poolt täitmine nähtub ka hageja väidetest, et detsember 2016 – november 2017 on kostja tasunud tema ülalpidamiseks 783 eurot, s.o keskmiselt 65,25 eurot kuus.

§ 100

lg 3 teisest lausest tulenevalt kokkulepe ei piira ega välista seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kui kostja makstav raha ei olnud piisav ning hageja vanaema ei olnud nõus või suuteline hagejat lisaks oma sissetulekute arvel üleval pidama, tulnuks kostjalt suurema elatise saamiseks koheselt midagi ette võtta. Tagantjärele elatise väljamõistmisega ei ole võimalik saavutada elatise eesmärki – tagada ülalpidamist saama õigustatud hagejale vahendid enda igapäevavajaduste rahuldamiseks. Hageja kinnitas, et möödunud perioodil on hageja kulud kantud vanaema poolt. Seega hagejal ei saanud kostja poolt ülalpidamiskohustuse väidetava rikkumisega tekkida ka kahju, mille hüvitamiseks nõuda

§ 108

alusel elatise summat tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne hagi esitamist (hageja ise ei ole kahju tekkimisele ka tuginenud).

1. Hageja sai täisealiseks xx xx xxxx, kuid hagi elatise väljamõistmiseks esitas alles 28.12.
2. Hageja põhjendab üldsõnaliselt, et kostja emana on andnud raha ebapiisavalt ning seetõttu on hagejal jäänud käimata väljasõitudel, ta ei ole saanud soovitud ulatuses tegelda huvitegevustega. Samas hageja märgib, et seni on kõik tema kulud kandnud vanaema. Kohus leiab, et mõistlikult saab eeldada, et hageja oleks elatise nõude esitanud koheselt täisealiseks saamise järel, kui rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu oleks tõepoolest hageja vajadused juba pikemat olnud rahuldamata. Ühtegi konkreetset kooli- või muud üritust, kus hagejal oleks rahapuuduse tõttu jäänud käimata, ei ole välja toodud, kuigi kostja ka eelistungil korduvalt palus täpsemaid andmeid. Hageja pangakontolt nähtavad suhteliselt suured kulud raamatute ostmisele lubavad järeldada, et hagejal ei olnud probleeme esmaste eluvajadustega seotud kulude katmisega. Tuleb nõustuda kostjaga, et raamatuid saab laenutada ning ei ole mõistlik kulutada raha raamatutele, kui napib vahendeid igapäevaseks eluks (sh ei saa raha puudumisel osa võtta olulistest sündmustest). Kohtule esitatud pooltevahelisest sõnumivahetusest ei nähtu samuti, et kostja oleks hagejale teatanud soovist mingil üritusel osaleda ja küsinud selleks raha, kuid kostja sellest keeldus. Näiteks 07.11.2016 on hageja küsinud kostjalt raha kontserdi jaoks ja kostja teatab hagejale, et on selle raha talle juba kandnud, mille järel hageja tänab kostjat raha eest. Samuti ei nähtu 12 tõenditest, et hageja oleks küsinud kostjalt raha täiendavateks treeninguteks. Pärast mõne aastast pausi hageja jätkas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx.a xxxxxxxl, sellest ajast on kostja tasunud xxxxxxxxxxxxxxx eest. Hageja ei ole tõendanud enda väidet, et xxxxxxxxxxx tekkis paus seetõttu, et kostja katkestas treeningute eest maksmise. Kostja väidetel katkesid hageja treeningud xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx, hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt ei saanud hagejal hagi esitamise eelsel aastal kuni xxxxxxxxxx xxxx olla xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx seotud kulusid. Tõendid kinnitavad pigem kostja väiteid – kostja on alati hageja soovidele vastu tulnud ja talle vastavalt võimalustele raha kandnud, kui hageja soovis uuesti hakata xxxxxxxxxxxxxx tegelema, hakkas kostja tasuma treeningute eest, toetas rahaliselt xxxxxxxxxxxxxx soetamist. Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja elatise nõude osaliselt, mõistes alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutunud elatise välja arvestusega 250 eurot kuus ning jättes enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud elatise väljamõistmise nõude rahuldamata.
3. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis kulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdelisel hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetlusosalisteks selles asjas on ema ja tütar. Menetluskuluks selles asjas on hagejale antud riigi õigusabi tasu ja kulud, hagejale on riigi õigusabi antud hüvitamiskohustuseta, kuid see ei välista riigi õigusabiga seotud kulude väljamõistmist riigituludesse teiselt menetlusosaliselt, kelle kanda kulud jäetakse. Hagi on rahuldatud osaliselt, seega saaks menetluskulusid kostja kanda jätta osaliselt. Menetluskulude ka osaliselt kostjalt väljamõistmine kahtlemata mõjutab kostja võimet täita elatise väljamõistmise otsust ning võib kahjustada ka kostja alaealise lapse ülalpidamist. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 162 lg-st 4 kohus jätab kulud poolte endi kanda. Seega hagejale antud riigi õigusabiga seotud kulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kohus määrab kindlaks eraldi määrusega advokaadi taotluse alusel.
4. Tsiviilasja hind. Täpsustatud nõudega (435 eurot kuus alates 01.01.2018 kuni õpingute lõpetamiseni) hagi hind on TsMS § 129 lg 2 kohaselt 2494 eurot, s.o 5 kuud x 435 eurot + 319 eurot 2018.a juunikuu 22 päeva eest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 13