← Eesti

2-17-19119/10

Obsah (5)§ 96§ 100§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-17-19119 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12. märts 2018, Pärnu kohtumaja

) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (

§ 96). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.

§ 100

lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist 2

(5)Tsiviilasi nr 2-17-19119 muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kuu eest ette (

§ 100lg 4).

Vanematel on

§-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt oma alaealiste laste ülalpidamise kohustus ning ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 3. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummääras.

Senises kohtupraktikas on lähtutud sellest, et minimaalmääras elatis, eeldusel, et ka lapsega koos elav vanem panustab lapse igapäevasesse ülalpidamisse samaväärses ulatuses, katab lapse elementaarsed eluvajadused ning lapse tegelikke kulusid tuleb tõendada, kui soovitakse miinimumist suuremat elatist. Nii on Riigikohus mitmetes lahendites märkinud, et ülalpidamise ulatuse sätestab

§ 99

, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). (Riigikohtu 26.11.2014 lahend 3-2-1-120-14, p 14). Arvestades, et hageja soovib elatist miinimummääras ning kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse väljamõistetava elatise vähendamiseks

§ 102

lg 2 alusel, ei ole kohtul siinses menetluses vajadust analüüsida hageja igakuiseid kulusid. Kostja põhjendas elatise vähendamise soovi üksnes enda ebaregulaarse sissetulekuga. Kostja väidetel on see tingitud sellest, et ehitustöö on hooajaline (kipsplaadi paigaldamise hooajalisust kostja ei põhjendanud), ta töötavat objektide kaupa erinevate tööandjate juures tähtajaliste töölepingutega. Kostja väitis, et ei ole otsinud regulaarset tööd, sest praegune töö talle meeldib. Kostja kohtuistungil mainimisi avaldas kahtlust, kas xxxxxaastase lapse peale ikka kulub 500 eurot kuus, kuid oma kahtlusi ei põhjendanud, vaid kinnitas valmisolekut minimaalse elatise summas lapsele ülalpidamist anda sellega, et maksab otse lapse kulusid. Samuti kostja kinnitusel on ta suuteline minimaalmääras lapsele ülalpidamist andma, kuigi aeg-ajalt, kui tööd ei ole, vajab ta selleks teiste isikute abi. Kostja tegi kohtuistungil ka kompromissettepaneku, mille kohaselt ta tasub lapse kõikvõimalikud kulud ise ning maksab lapse emale lisaks 125 eurot kuus. Hageja ema selle ettepanekuga ei nõustunud. Kuna pooled kokkuleppele ei jõudnud, tuleb elatis välja mõista kohtuotsusega. 4. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust elatise summat vähendada. Samuti ei ole põhjendatud kostja soov, et ta saaks osaliselt ülalpidamist anda lapse kulude tasumise või lapsele asjade ostmise teel. Kostja ei toonud kohtu ette ühtegi mõjuvat põhjendust, miks peaks talle võimaldatama ülalpidamise andmist muul viisil kui raha maksmise teel. Elatise maksmise asemel lapsele vajalike asjade ostmine ja/või lapsega seotud kulude (näiteks lasteaiaarvete) otse tasumine eeldab vanemate omavahelist pidevat suhtlemist, et lapsest lahus elav vanem saaks teada, mida täpselt ja millal lapsel vaja on. R. R. B. vanemate omavaheline läbisaamine on konfliktne. Kostja selgituste kohaselt juhul, kui kostjal võimaldataks anda ülalpidamist lapsele asjade ostmise ja tema kõikvõimalike kulude tasumisega, peaks lapse ema kostjale teatama, kui lapsele on midagi vaja osta või on vaja midagi tasuda. Samas kostja hoidus kohtule kinnitamast, et ta tõepoolest ka ostab lapsele kõik asjad ja tasub kõik kulud, mida lapse 3

(5)Tsiviilasi nr 2-17-19119 ema talle teatab. Kostja jättis kohtu vastavale küsimusele otse vastamata, korrates vaid, et lapse ema kunagi ei teata talle, mida lapsele vaja on. Kostja suhtumine hageja esindajasse ja väljaütlemised kohtuistungil jätavad ruumi põhjendatud kahtlusteks, et kostja lapse ema nõudmistega pigem ei arvesta, vanemad ei ole suutelised lapse ülalpidamise korraldamisel koostööd tegema. Kostja süüdistas hageja seaduslikku esindajat kooseluaegses moraalitus käitumises, raha kulutamises, alkoholilembuses ja lapse hooletusse jätmises, kuid ilmselgelt on kostja väljaütlemised peamiselt kantud negatiivsetest tunnetest poolte lahkumineku ja selle põhjustanud asjaolude pärast, mitte niivõrd murest lapse heaolu pärast. Kohus leiab, et lapse huvides on kostjalt elatis välja mõista täies ulatuses rahas maksmise teel. Muul viisil ülalpidamise andmine saaks toimuda ainult poolte kokkuleppel. Hageja ema ei olnud kostja pakutud ülalpidamise andmise viisiga nõus. Kohtuotsusega ülalpidamise andmise võimaldamine asjade ostmise ja kulude tasumise teel on kohtu hinnangul praeguses asjas välistatud, sest kohtul ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata kriteeriume, mille alusel saaks hiljem hinnata, kas kostja on ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Selline kohtulahend ei oleks sundkorras täidetav ega tagaks lapsele vajalikku igapäevast ülalpidamist, vaid tooks kaasa uusi konflikte ja vaidlusi selle üle, millised lapse vajadused ja kulud mingil ajaperioodil tegelikult olid, kas lapse ema neist kostjale teatas ja kas kostja on kohustatud kõik nõutud kulud tasuma ja asjad ostma.
  1. Kostja pahameeles kinnitas kohtule, et ei kavatse kohtulahendit elatise väljamõistmise osas täita, lapse emale ta mingit raha ei maksa, on ennemini valmis vangi minema (kuigi väitis, et tema vangistuses viibimise ajal tagavad sõbrad tema lapsele vajaliku ülalpidamise). Kostja teatas kavatsusest esitada lapse ema kohta kaebusi lastekaitsele (tekitada lapse emale probleeme), samuti kavatseb esitada avalduse lapsega suhtlemise korraldamiseks selliselt, mis mõjutab tema kohustust elatist maksta. Samas kostja möönis, et lapsega suhtlemise korraldamisel tuleks arvestada, et ta käib Xxxxxx tööl ja võib olla Eestist ära kuu aega järjest. Kostja käitumisest kohtuistungil nähtub, et kostja lähtub eelkõige enda huvidest ja oma elukorraldusest, ta ei saa aru vajadusest ega vanema kohustusest seada kõigesse lapsesse puutuvas esikohale lapse huvid, mh vajadust tagada lapsele rahulik ja stabiilne elukeskkond. Hageja on alla x-aastane väikelaps ning tema elukeskkond sõltub suuresti sellest, kui rahulik või probleemide rikas on temaga koos elava vanema igapäevane elu. Kostjal tuleks sellega arvestada.
  2. Hageja esindaja kohtuistungil arvestas kostja poolt ülalpidamise osalist täitmist ning taotles elatise väljamõistmist alates 01.03.2018, loobudes varem esitatud nõudest mõista elatis välja alates 01.11.
  3. Eeltoodu alusel kohus rahuldab R. R. B. hagi A. B. vastu täpsustatud ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.03.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele ja juhindudes

§ 101

lg-st 2 kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, sidudes elatise suuruse Vabariigi Valitsuse kehtestatava alampalga suurusega. Seega alampalga suurenemisel suureneb automaatselt ka igakuise elatise summa. 7. Vastavalt hagiavalduses taotletule ja TsMS § 445 lg-le 1 kohus määrab kindlaks elatise maksmise korra ja tähtaja. Põhjendatud on taotlus maksta alaealise lapse ülalpidamiseks elatist hageja ema pangakontole.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega on põhjendatud ka taotlus maksta elatis iga kuu 1.kuupäevaks. Kostja ei olnud istungil nõus elatist maksma lapse ema arvelduskontole, kuna kahtlustab, et lapse ema ei kasuta elatist üksnes lapsele. Kohus on seisukohal, et elatis tuleb siiski kanda lapse ema kontole, kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb ning teab kõige paremini lapse vajadusi.

§ 100

lg 2 teine lause paneb lapsega koos elavale vanemale kohustuse kasutada elatist lapse huvides. Kostja paljasõnalised väited ei anna alust kahtlusteks, et hageja seaduslik esindaja ei kasutaks elatist lapse ülalpidamiseks. 8. Hageja esindaja kohtuistungil loobus osaliselt hagist - elatise nõudest perioodi 01.11.2017 kuni 28.02.2018 eest, hagist osaline loobumine on TsMS § 429 lg 2 kohaselt protokollitud. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasjas selles osas menetluse. Kohus selgitab, et TsMS 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja 4

(5)Tsiviilasi nr 2-17-19119 uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tagasiulatuva perioodi eest hageja enam kostjalt elatist nõuda ei saa. 9. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vaidluse poolteks on alaealine laps ja isa, elatise asjas riigilõivu ei nõuta ning pooltel ei olnud menetluses lepingulisi esindajaid, mistõttu hüvitatavaid kulusid eelduslikult ei ole ka tekkinud. Seetõttu kohus peab õigeks TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.