← Eesti

2-17-126152/8

Obsah (8)§ 150§ 429§ 173§ 168§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2018, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-126152 Elisa Tele

§ 150

lg 2 p-ga 2 pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 100 € Julianus Inkasso OÜ pangakontole. Menetluskulude kohta hageja midagi ei märgi. Kohus edastas taotluse kostjale ja andis vastamise tähtaja

§ 429lg 3 alusel.

  1. 02.07.2018 esitas kostja H. V.’i lepinguline esindaja Triin Kivimaa kohtule nõusoleku hagist loobumise osas ja taotluse kostjale asjas tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks koos menetluskulude nimekirjaga. Kostja palub määrata hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3 tunni ulatuses kostjale osutatud õigusabi kuluna 252 eurot (tunnitasu 70 € + km). Kostja kinnitab, et tegemist on käesoleva asja menetluskuludega, kostja ei ole käibemaksukohuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Hagist loobumisele kostja vastuväiteid ei esitanud.
  2. 03.07.2018 seisukohavõtus palus hageja jätta kostja menetluskulude taotluse rahuldamata, väitega, et hagejal on kahtlus, kas lepinguline esindaja täidab üldse

§-s 218 sätestatud nõuded lepingulisele esindajale. Kui kostja lepinguline esindaja ei täida

§-s 218 esitatud nõudeid, siis puudub hageja sõnul hagejal kohustus kostja esinduskulusid tasuda. Hageja leiab lisaks, et kostja menetluskulud summas 252 eurot on põhjendamatud, kuna hageja seisukoha järgi ei kulu kahe lühikese vastuse koostamiseks kolm tundi tööd, mistõttu palub jätta menetluskulud osaliselt kostja kanda. Kohtu põhjendused 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagiavaldusest loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja hagiavaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks hagiavalduse. Kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

  1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Eeltoodu alusel kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse.
  2. Menetluskuludest.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab asjas menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 3-5 loetletud aluseid asjas ei esine, seega

§ 168lg 2 alusel jäävad käesolevas asjas menetluskulud hageja kanda.

10.

§ 174

lg-st 1 tulenevalt asja menetluse lõpetamise määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

kohaselt loetakse menetluskuludeks kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud) ning kohtuvälised kulud.

§ 144

sätestab, et kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud ning tulenevalt

§ 175

lg 1 on lepinguline esindaja 2 2-17-126152 menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Vastavalt

§ 175

lg 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 11. Kohus, tutvunud kostja menetluskulude taotlusega, vaadanud läbi asja materjalid ning hageja vastuväited, asub seisukohale, et hageja vastuväited ei ole põhjendatud ja kostja menetluskulude taotlus tuleb rahuldada. Hagejal tekkis küsimus, kas kostja esindaja täidab

§-s 218 sätestatud nõuded. Kohus leiab, et kostja lepinguline esindaja täidab need nõuded ning on pädev kostjat esindama, kuna on kohtule esitanud esindusõigust tõendavad volikirjad (tlk 54-56) ning samuti tõendi akadeemilise hariduse omandamise kohta (tlk 57-58). Hageja esitas samuti vastuväite, et kostja lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide koostamiseks ei kulu kolm tundi. Kohtu hinnangul ei ole kolm tundi hagi materjalidega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks ebamõistlikult pikk aeg. Samuti märgib kohus, et kostja esindaja tunnitasu 70 € + km jääb mõistlikult alla Riigikohtu lahendites aktsepteeritud lepinguliste esindajate maksimaalse tasu määra. Näiteks on Riigikohus lahendis 3-2-1-182-15 p-s 14 pidanud lepingulise esindaja tunnitasu 147 eurot 49 senti (koos käibemaksuga) põhjendatuks ja vajalikuks. 12.

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 4 alusel saab hageja taotleda hagist loobumise tõttu asjas menetluse lõpetamisel ½ hagilt tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu selle menetlusosalise avalduse alusel, kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotleb hagist loobumise tõttu poole riigilõivu tagastamist hagejat esindanud Julianus Inkasso OÜ kontole. Kohtutoimiku andmetel (tlk 45-46) on Julianus Inkasso OÜ tasunud 04.01.2018 maksekorraldusega hagilt riigilõivu 155 € ning 22.11.2017 on Julianus Inkasso OÜ-lt laekunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 45 € Rahandusministeeriumi riigilõivude ja tagatiste ettemaksu kontole.

§ 150

lg 2 p 2 alusel kohus rahuldab riigilõivu tagastamise taotluse ja tagastab hagejale riigilõivu pooles ulatuses, s.o summas 100 € hageja näidatud Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.