2-17-18612/4

2-17-18612 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tambet Grauberg Eneli Kivi

1. detsember 2017.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-18612 R.J. hagi C.A. (seaduslik esindaja H.A.) vastu elatise summa muutmiseks ja täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks Hageja: R.J., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx@eesti.ee Kostja: C.A., isikukood H.A. Kostja seaduslik esindaja: H.A., isikukood H.A. Avalduse menetlusse võtmise lahendamine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming RESOLUTSIOON
2. Keelduda menetlusse võtmast R.J. avaldust, sest kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.
3. Edastada määrus avaldajale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik R.J. esitas 12.12.2017.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt täiteasjas nr 173/2017/271 on hagejalt välja mõistetud sundtäitmiseks, lapse C.A.i ülalpidamiseks. Hageja teatab, et ta ei ole last näinud juba aastaid, kuid elatise nõue esitatakse. Hageja väiter kohtutäitur Eha Nikkeriga kokkulepet sõlmida pole võimalik. Hageja teatab, et töötab miinimum palgaga MKM Infra OÜ-s ja muud sissetulekut ei oma. Hageja teatab, et antud olukorras saab üks tema lastest võrreldes teistega ebamääraselt palju ülalpidamist ja teised kolm jäävad oluliselt kaitseta ja vähem kindlustatuks. Hageja palub elatiskohustuse ümbervaatamist tuginedes sellele, et hagejal lasub kohustus ka hagejaga kooselavate laste ees. Hageja hinnangul tuleks seadusega ettenähtud elatisnõude täitmiseks rahalised vahendid jagada mõtteliselt kõikide laste vahel võrdselt. Hageja teatab, et tema varaline seisund ei võimalda tasuda ühele lapsele sellises suuruses elatist, kui kodus 1 2-17-18612 vajavad veel kolm last toitu, riideid ja elamisväärset kodu. Hageja on olukorras, kus on ise naise ülalpeetav lisaks lastele, kuna ei suuda tagada alles jääva 235 euroga lastele toitu, riideid ning võimaldada lapsi kooli ekskursioonidele. Naine on hetkel oma sissetulekutega täiesti üksi ja arveldab üksi kõik. Hageja palub kohtul läbi arvutada ja vaadata ning tunnistada sundtäitmine sellises ulatuses lubamatuks. Ning tunnistada kõik neli last võrdseteks. Kohtukulud palub hageja jätta solidaarselt kostja kanda. Pärnu Maakohus jättis 14.12.2017.a avalduse käiguta ning kohustas hagejat täiendama avaldust. R.J. esitas kohtule 19.12.2017.a ja 20.12.2017.a avalduse täiendamiseks dokumendid. Kohtumääruse põhjendus Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 alusel vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-st 3 kohus ei võta avaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohtu hinnangul avalduses esitatud asjaoludest tulenevalt avaldaja leiab, et tema suhtes on täitemenetluse läbiviimine ning täitemenetluses arestitud summade suurus ebaõiglane. Avaldusest ei tulene, et avaldaja oleks pöördunud varasemalt kohtutäituri poole ning kohtutäitur oleks lahendanud avaldaja nõude otsusega. Kui R.J. leiab, et kohtutäitur on rikkunud TMS § 132 nõudeid ja on arestinud sissetuleku suuremas summas, kui see on lubatud, siis tuleks võlgnikul esitada esmalt kaebus kohtutäiturile, et ta lõpetaks arestimise (TMS § 217). Samuti on R.J.il võimalus kohtutäiturile esitada taotlus maksegraafiku sõlmimiseks. Kui kohtutäitur jätab otsusega kaebuse või avalduse rahuldamata, alles siis on võlgnikul R.J.il õigus pöörduda kaebusega kohtu poole, et kohus otsuse tühistaks. Kohus selgitab, et juhul, kui avaldaja leiab, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, siis on TMS § 45 alusel võimalik esitada kohtutäiturile taotlus täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks. Kohtutäitur peab võlgniku avalduse läbi vaatama ning tegema põhjendava otsuse. Kohtutäituri otsuse peale on võimalik esitada kaebus kohtutäiturile TMS § 217 alusel ning TMS § 218 lg 1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus 2 2-17-18612 lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 3